Ida-Flandria (Oost-Vlaanderen) — Belgia provints, pealinn Gent

Koordinaadid: 51°3′N 03°44′E / 51.050°N 3.733°E / 51.050; 3.733

Ida-Flandria (hollandi: Oost-Vlaanderen, prantsuse: (Province de) Flandre-Orientale, saksa: Ostflandern) on Flandria provints, üks Belgia kolmest piirkonnast.

Selle pealinn ja ühtlasi provintsi suurim linn on Gent (hollandi keeles Gent, prantsuse keeles Gand). Ida‑Flandria on geograafiliselt paigutunud Loode‑Belgia alal ja on oluline nii ajalooliselt, majanduslikult kui kultuuriliselt. Provintsi pindala on ligikaudu umbes 3 000 km² ning rahvaarv on umbes 1,5 miljonit—Gent on sellest suurim linn ja regiooni peamine tööstus‑ ning kultuurikeskus.

Geograafia ja loodus

Ida‑Flandria moodustub valdavalt tasandikust, mida lõikavad mitmed jõed ja kanalid. Peamised veekogud on Schelde (hollandi keeles Schelde), Leie (prantsuse keeles Lys) ja Dender. Suuremad linnad ja asulad asetsevad sageli jõgede kallastel, mis on mõjutanud piirkonna arengut alates keskajast (kaubandus ja tekstiilitööstus).

Haldusjaotus

Provints jaguneb mitmeks haldusüksuseks: Ida‑Flandria koosneb 6 haldusringkonnast (arrondissements) ja kokku on selles provintsis 60 omavalitsust (municipalities). Olulisemad linnad peale Gent on näiteks Sint‑Niklaas, Aalst, Dendermonde, Oudenaarde ja Eeklo.

Ajalugu

Ida‑Flandria territoorium on ajalooliselt olnud osa Kesk‑ ja Uusaja jooksul tähtsast Flandria maakonnast. Keskaegsed linnad, eriti Gent, olid Euroopa tekstiilitööstuse keskused ning mängisid olulist rolli kaubanduses ja poliitikas. Mitmed keskaegsed rajatised ja katedraalid pärinevad sellest ajastust ning kujundavad tänapäeva kultuuripärandit.

Majandus ja transport

Provintsi majandus hõlmab tööstust, teenuseid, põllumajandust ja logistikat. Gent on oluline sadamalinn — Ghenti sadam on ühendatud Põhjamerega kanalite kaudu (sh Ghent–Terneuzeni kanal), mis võimaldab suurt rahvusvahelist kaubandust. Lisaks on piirkonnas arenenud masina‑ ja keemiatööstus, tekstiilitootmine ning kaasaegsed teenused ja uuringud.

Kultuur ja turism

  • Gent on tuntud rikkaliku arhitektuuri, losside ja kirikute poolest: Gravensteeni loss, Sint‑Baafsi katedraal ja Belfort van Gent (Ghenti kellatorn) kuuluvad teadaolevatele vaatamisväärsustele. Ghenti kellatorn on osa UNESCO maailmapärandi objektide hulka loetletud kellatornide rühmast.
  • Igal suvel toimub Ghentis suur kultuurifestival Gentse Feesten, mis meelitab kümneid tuhandeid külastajaid.
  • Sint‑Niklaas on tuntud hiiglasliku turuväljaku poolest, Aalst oma karnevali ning Oudenaarde maalikunsti ja tekstiilitraditsioonide poolest.

Keel ja rahvastik

Ametlik keel provintsis on hollandi (vahemikuline ja mida sageli nimetatakse flaami ehk Flandria hollandi murdeks). Rahvastik on tihedalt koondunud linnadesse; maapiirkonnad on hõredamalt asustatud ja peegeldavad traditsioonilist põllumajandusmaastikku.

Olulised sündmused ja pärand

Ida‑Flandria on tuntud oma ajaloolise linnakeskkonna, turgude, käsitöötraditsioonide ja elava kultuurielu poolest. Mitmed muuseumid, festivalid ja ajaloolised mälestised dokumenteerivad piirkonna aastatuhandetepikkust arengut ning teevad provintsist populaarse sihtkoha nii kultuuriturismi kui kohaliku reisi jaoks.

Selline kombinatsioon ajaloost, transpordivõrgustikust ja kaasaegsest majandusest teeb Ida‑Flandriast ühe olulisema provintsi Flandrias ja Belgiat tervikuna.

Nimi

Ida tähendab Ida-Flandrias, et see asub Flandria idaosas, mis on osa praegusest Belgiast. Sõna Flandria viitab ajaloolisele Flandria maakonnale ja esineb esimest korda 358. aastal nimetuse pagus Flandrensis all (pagus on ladinakeelne sõna, mis tähendab väga väikest, väheste majadega linna).

Pagus Flandrensise piirkond oli rannikuala suurte loodete ja roheliste soodega, kus elasid lambakasvatajad.

Tänapäevane Ida-Flandria provints oli vana Escaut' departemang, mis loodi 1795. aastal esimese Prantsuse keisririigi ajal Flandria krahvkonna idaosas.

1815. aastal, Madalmaade Kuningriigi loomise ajal, sai departemangust Ida-Flandria provints.

Geograafia

Ida-Flandria piirneb (põhjast päripäeva) Madalmaadega ja Belgias Antwerpeni, Flaami Brabanti (mõlemad Flandrias), Hainaut' (Valloonia) ja Lääne-Flandria (Flandria) provintsidega.

Provintsi pindala on 2 991 km2 (1 155 ruut mi), elanike arv on 1 486 722 ja tihedus 497,1 elanikku km² kohta.

Pealinn ja suurim linn on Gent, mis on ka Flaami piirkonna suuruselt teine linn. Teised väiksemad linnad on Aalst, Sint-Niklaas ja Dendermonde provintsi idaosas.

Selle kõrgeim punkt on 150 m kõrgune Hotondberg, mis asub Kluisbergeni vallas Oudenaarde'i piirkonnas.

Provintsi peamine jõgi on Schelde (hollandi keeles Schelde, prantsuse keeles Escaut), mis ühineb Genti linnas Leiega. Dender suubub Schelde'ile Dendermonde'i linnas.

Haldusüksused

Hainaut' provints on jagatud kuueks arrondissemendiks (Aalst, Dendermonde, Eeklo, Gent, Oudenaarde ja Sint-Niklaas) ja kokku 65 omavalitsusüksuseks.

Omavalitsused arrondissementide kaupa koos nende numbritega kaardil

 

Aalst

Dendermonde

Eeklo

 

  • Aalst (1)
  • Denderleeuw (10)
  • Erpe-Mere (14)
  • Geraardsbergen (18)
  • Haaltert (19)
  • Herzele (21)
  • Lede (30)
  • Ninove (42)
  • Sint-Lievens-Houtem (48)
  • Zottegem (63)

  • Berlare (4)
  • Buggenhout (7)
  • Dendermonde (11)
  • Hamme (20)
  • Laarne (28)
  • Lebbeke (29)
  • Waasmunster (54)
  • Wetteren (56)
  • Wichelen (57)
  • Zele (59)

  • Assenede (3)
  • Eeklo (13)
  • Kaprijke (23)
  • Maldegem (36)
  • Sint-Laureins (47)
  • Zelzate (60)

 

Gent

Oudenaarde

Sint-Niklaas

 

  • Aalter (2)
  • Deinze (9)
  • De Pinte (8)
  • Destelbergen (12)
  • Evergem (15)
  • Gavere (16)
  • Gent (17)
  • Knesselare (25)
  • Lochristi (32)
  • Lovendegem (34)
  • Melle (37)
  • Merelbeke (38)
  • Moerbeke (39)
  • Naatsaret (40)
  • Nevele (41)
  • Oosterzele (43)
  • Sint-Martens-Latem (49)
  • Waarschoot (53)
  • Wachtebeke (55)
  • Zomergem (62)
  • Zulte (64)

  • Brakel (6)
  • Horebeke (22)
  • Kluisbergen (24)
  • Kruishoutem (27)
  • Lierde (31)
  • Maarkedal (35)
  • Oudenaarde (44)
  • Ronse (45)
  • Wortegem-Petegem (58)
  • Zingem (61)
  • Zwalm (65)

  • Beveren (5)
  • Kruibeke (26)
  • Lokeren (33)
  • Sint-Gillis-Waas (46)
  • Sint-Niklaas (50)
  • Stekene (51)
  • Temse (52)



Hainaut' haldusüksuste kaart (nimed on esitatud järgmises tabelis)Zoom
Hainaut' haldusüksuste kaart (nimed on esitatud järgmises tabelis)

Rahvaarv arrondissementide kaupa

Rahvaarv iga aasta 1. jaanuaril.

Arrondissement

2007

2008

2009

2010

2011

2012

Aalst

267,274

269,489

271,466

273,544

276,550

278,667

Dendermonde

189,638

190,338

191,527

192,521

194,015

195,358

Eeklo

80,547

80,864

81,422

81,921

82,458

82,791

Gent

512,407

516,609

521,796

527,248

533,178

535,904

Oudenaarde

117,125

118,101

119,140

119,995

120,533

121,199

Sint-Niklaas

231,262

233,083

235,064

237,097

239,097

240,797

Ida-Flandria provints

1,398,253

1,408,484

1,420,415

1,432,326

1,445,831

1,454,716

Küsimused ja vastused

K: Mis on Ida-Flandria?


V: Ida-Flandria on Belgia Flandria piirkonnas asuv provints.

K: Milliseid ametlikke keeli räägitakse Ida-Flandrias?


V: Ida-Flandrias räägitakse hollandi, prantsuse ja saksa keelt.

K: Milline on Ida-Flandria pealinn?


V: Ida-Flandria pealinn on Gent (hollandi keeles Gent, prantsuse keeles Gand).

K: Kas Gent on ka Ida-Flandria suurim linn?


V: Jah, Gent ei ole mitte ainult pealinn, vaid ka Ida-Flandria suurim linn.

K: Kuidas nimetatakse Ida-Flandriat hollandi keeles?


V: Ida-Flandria hollandikeelne nimetus on Oost-Vlaanderen.

K: Kuidas nimetatakse Ida-Flandriat prantsuse keeles?


V: Ida-Flandria prantsuskeelne nimi on Flandre-Orientale.

K: Milline on Ida-Flandria saksakeelne nimi?


V: Ida-Flandria saksakeelne nimi on Ostflandern.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3