Lääne-Flandria — Belgia provints: Brugge, Põhjamere rannik ja turism
Lääne-Flandria: Brugge, Põhjamere kuldsed rannad, rannatramm ja rikkalik kultuur — ideaalne sihtkoht ajaloo, ranna- ja gastronoomiaelamusteks.
Koordinaadid: 51°13′N 3°14′E / 51.217°N 3.233°E / 51.217; 3.233
Lääne-Flandria (hollandi keeles: West-Vlaanderen; prantsuse keeles: (Province de) Flandre-Occidentale; saksa: Westflandern) on üks viiest Flaami piirkonna provintsist, mida nimetatakse ka Flandriaks, ning samuti üks Belgia kümnest provintsist. See on Flandria läänepoolseim provints.
Selle pealinn on Brugge (hollandi keeles Brugge, prantsuse keeles Brugge, saksa keeles Brügge).
Kogu Belgia Põhjamere rannik, mis on oluline turismisihtkoht, asub Lääne-Flandrias. Trammiliin kulgeb kogu ranniku ulatuses Prantsuse piiril asuvast De Panne'ist Oostende sadama kaudu Hollandi piiril asuva Knokke-Heistini.
Lääne-Flandria on maastiku ja ajalooga rikas piirkond, kus põimuvad mereline rannik, poldrid ja tasased sisemaaalad. Provints on oluline nii põllumajanduse, kalanduse kui ka turismi poolest. Elanike arv on ligikaudu umbes 1,2 miljonit ning pindala on ligikaudu 3 200 km², muutes selle üheks mitmekülgsemaks Belgia provintsiks.
Peamised linnad ja transpordiühendused
Lisaks pealinnale Brugge on Lääne-Flandrias mitmeid teisi tähtsamaid linnu, näiteks Oostende (merekaupmeeste ja sadamana tuntud), Kortrijk (tööstus- ja kaubanduslinn), Ieper (tuntud kui Ypres, oluliste esimesse maailmasõtta viitavate mälestiste ja muuseumidega) ning Roeselare. Provints on hästi seotud riigisisese raudtee- ja maanteevõrguga ning rannikul töötab tuntud Kusttramm, mis ühendab trammiga Prantsuse piiri lähedasest De Panne'ist kuni Knokke-Heistini.
Ajalugu ja mälestuskohad
Lääne-Flandria on läbi ajaloo olnud strateegiliselt oluline piirkond. See oli tähtis Kesk- ja Uusaegse Euroopa kaubanduse keskus ning hiljem oli sõjategevuse ja lahingute koht, eriti Esimese maailmasõja ajal Ieperi ümbruses. Seal asuvad arvukad mälestuskohad, surnuaedade paigad ja memoriaalid, mis meenutavad sõja ohvreid ja on tihti külastatavad paigad nii kohalikele kui välisturistidele.
Turism ja vaatamisväärsused
- Brugge — keskaegne vanalinn kanalite, gooti arhitektuuri ja UNESCO maailmapärandi objektidega. Peamised huviväärsused on Belfort, Brugge kanalid, jalutuskäigud vanalinnas ja arvukad muuseumid.
- Rannad ja rannakuurortid — Oostende, Koksijde, De Panne ja Knokke-Heist pakuvad liivarandu, mereranda harrastusi ja mereäärset teenindusturismi.
- Ieper (Ypres) — Menini värav (Menin Gate), sõjamuuseumid ja mälestushetked esimese maailmasõja langenutele.
- Flandria kulinaaria — piirkond on tuntud mereandide (nt vongolid ja austrid), fritide, kohalike õllede ja kondiitritoodete poolest.
Majandus ja eluolu
Majandus põhineb kombineeritult põllumajandusel, kalandusel, sadamategevusel (eriti Oostende) ja teenindussektoril, kus turism mängib olulist rolli. Lisaks on arenenud kerge tööstus, tekstiili- ja toiduainetööstus ning logistika tänu hea geograafilise asukoha tõttu Põhjamere kaldal.
Loodus ja välitegevused
Lääne-Flandria loodus pakub mitmekülgseid võimalusi: ranniku liivaribad ja ranniku düünid, sisemaal laiuvad poldrid ja niidud. Populaarsed tegevused on rattasõit, matkamine, linnuvaatlus ning veespordialad. Rannikuala on hästi hoitud ja sobib perepuhkusteks, aga ka aktiivsemaks looduses viibimiseks.
Keel ja kultuur
Suurem osa elanikkonnast räägib flaami (hollandi) keele murdeid. Piirkonna kultuur on tugevalt seotud Flandria traditsioonidega: festivali- ja turgupäevad, käsitöö ning kohalikud toidutavad on olulised osa igapäevaelust.
Lääne-Flandria on mitmekülgne provints, mis ühendab ajaloolised linnad, mereranniku ja sõjalise ajaloo mälestuskohad. See pakub külastajatele nii rahulikku puhkamist mere ääres kui ka kultuurilist ja ajaloolist avastamist.
Geograafia
Lääne-Flandria provints asub Lääne-Euroopa kõige tihedamini asustatud piirkonnas. Seal on 1 181 828 elanikku ja rahvastikutihedus on 378,2 elanikku km² kohta. See piirneb Põhjamerega, Põhja-Prantsusmaaga, Madalmaade Zeelandiga, Flandria Ida-Flandria provintsiga (hollandi keeles Oost-Vlaanderen) ja Belgia Valloonia provintsiga Hainaut (hollandi keeles Henegouwen). Lääne-Flandria on ainus Belgia provints, mis piirneb nii Prantsusmaa kui ka Madalmaadega.
Provintsi pindala on 3125 km2 (1207 ruutmiili). See on pindalalt suurim provints Flaami piirkonnas ja suuruselt viies Belgias.
Lääne-Flandria maastik on väga tasane ja poldritega, välja arvatud rannikuäärsed luited ja väikeste küngastega piirkond, mida tuntakse kui "Westvlaamse Bergen", mille kõrgeim punkt provintsis on Kemmelberg (159 m).
Provintsi peamised jõed on Leie (prantsuse keeles Lys) ja Yser (hollandi keeles IJzer). Yser suubub Põhjamerre Nieuwpoordi linna juures ja Leie suubub Schelde jõkke.
Belgia rannik De Panne'i lähedal
Tööstus
Provintsi põhjaosas on suurem osa tööstusest koondunud Brügge ja Oostende linnadesse ja nende ümbrusesse. Mõlemas linnas on ka olulised meresadamad: Brugge-Zeebrugge sadam ja Oostende sadam. Lõunaosa on tuntud oma tekstiilitööstuse poolest.
Turism on Lääne-Flandrias samuti oluline tööstusharu. Suuremad turismiobjektid on Belgia rannik, Brugge ajalooline keskus ja kohad, kus I maailmasõja ajal peeti lahinguid Ypres'i ümbruses.
Haldusosakond
Lääne-Flandria provints on jagatud 8 arrondissemendiks ja kokku 64 omavalitsusüksuseks.
| Omavalitsused arrondissementide kaupa koos nende numbritega kaardil | |||
| Brügge | Courtrai | Diksmuide | Ostende |
|
|
|
|
|
| Roeselare | Tielt | Veurne | Ypres |
|
|
|
|
|
Lääne-Flandria omavalitsusüksuste kaart (nimed on esitatud järgmises tabelis)
Rahvaarv arrondissementide kaupa
Rahvaarv iga aasta 1. jaanuaril.
| Arrondissement | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 |
| Brügge | 274,772 | 275,599 | 275,974 | 276,313 | 277,343 | 278,486 |
| Courtrai | 278,160 | 278,672 | 280,049 | 281,112 | 282,130 | 283,176 |
| Diksmuide | 48,570 | 49,012 | 49,352 | 49,675 | 49,958 | 50,262 |
| Ostende | 148,325 | 149,287 | 150,291 | 150,841 | 152,210 | 153,105 |
| Roeselare | 142,776 | 143,616 | 144,154 | 145,024 | 145,933 | 146,706 |
| Tielt | 89,178 | 89,584 | 90,042 | 90,274 | 90,672 | 91,065 |
| Veurne | 59,299 | 59,573 | 59,920 | 60,299 | 60,566 | 60,775 |
| Ypres | 104,798 | 105,144 | 105,508 | 105,828 | 106,155 | 106,415 |
|
| 1,145,878 | 1,150,487 | 1,155,290 | 1,159,366 | 1,164,967 | 1,169,990 |
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mis on Lääne-Flandria pealinn?
V: Lääne-Flandria pealinn on Brugge (hollandi keeles Brugge, prantsuse keeles Brugge, saksa keeles Brügge).
K: Millise piirkonna osaks on Lääne-Flandria?
V: Lääne-Flandria on üks Flandria piirkonna viiest provintsist, mida nimetatakse ka Flandriaks, ning samuti üks Belgia kümnest provintsist.
K: Kus asub Belgia Põhjamere rannik?
V: Kogu Belgia Põhjamere rannik asub Lääne-Flandrias.
K: Kas turism on selles piirkonnas oluline?
V: Jah, turism on selle piirkonna oluline osa, kuna see asub Belgia Põhjamere rannikul.
K: Kas rannikul on võimalik kasutada ühistransporti?
V: Jah, on olemas trammiliin, mis kulgeb Prantsuse piiril asuvast De Panne'ist kuni Hollandi piiril asuva Knokke-Heistini kogu ranniku ulatuses.
K: Milliseid keeli räägitakse Lääne-Flandrias?
V: Lääne-Flandrias räägitakse hollandi, prantsuse, saksa ja lääneflamanni keelt.
Otsige