Rahvastikutihedus (asustustihedus) — mõiste, arvutus ja näited

Rahvastikutihedus (asustustihedus): mõiste, arvutus ja näited — Prantsusmaa, New York, Kanada, Monaco, Gröönimaa. Mõjurid, valemid ja praktilised selgitused.

Rahvastikutihedus (seda nimetatakse ka asustustiheduseks) näitab, kui palju inimesi elab pindalaühiku kohta. Tavapärane valem on lihtne:

Mõiste ja arvutus

Asustustihedus = rahvaarv / pindala. Ühikuks kasutatakse tavaliselt inimest ruutkilomeetri kohta (in/km² või pers/km²). Näide: Prantsusmaa rahvaarv on 60 561 200 ja pindala 551 695 km², seega on rahvastikutihedus ligikaudu 109,8 inimest ruutkilomeetri kohta (60 561 200 ÷ 551 695 ≈ 109,8).

Mõõtmise variandid ja piirangud

• Aritmeetiline tihedus – tavaline rahvaarvu ja kogu pindala jagatis (ülevaatlik ja kõige sagedamini kasutatav).
• Füsioloogiline tihedus – inimeste arv arvestatuna ainult haritava maa (vaiksemad või viljakad alad), näitab surve põllumajandusressurssidele.
• Põllumajanduslik tihedus – põllumeeste arv haritava maa ühiku kohta, annab aimu põllumajanduse efektiivsusest.

Oluline on meeles pidada, et arvutus sõltub piiridest (riigipiirid, haldusüksused) ja sellest, kas pindalasse loetakse sisse veekogud, mäestikud või asustamata alad. Aritmeetiline tihedus ei kajasta alati elu tegelikku ruumilist jaotust – näiteks suur riik võib üldises plaanis olla hõredalt asustatud, kuid suured linnakeskused on väga tihedad.

Mõjutavad tegurid

Asustustihedust mõjutavad mitmed geograafilised ja sotsiaalsed tegurid:

• Kliima – äärmiselt külmad või kuivad alad on harva asustatud (näiteks Gröönimaa, kus on ainult 0,03 inimest km² kohta).
• Vee kättesaadavus – inimesed on sageli koondunud veekogude ja jõgede äärde (paljud vanad linnad asuvad jõgede läheduses), sest vesi on eluks ja majandustegevuseks oluline.
• Maa viljakus ja loodusvarad – head põllumajandusmaad ja loodusvarad meelitavad elanikke.
• Majandus- ja tööhõivekeskused – tööstus, teenused ja infrastruktuur toovad inimesi linnadesse.
• Ajaloolised, poliitilised ja kultuurilised tegurid – asustusmustrid kujunevad tihti ajaloo ja poliitika mõjul.

Mõjud ja tagajärjed

Suur asustustihedus mõjutab elukvaliteeti ja planeerimist: see võib suurendada survet eluasemele, transpordile, vee- ja jäätmekäitlusele ning keskkonnale, kuid samas võimaldab paremat juurdepääsu teenustele ja majanduslikule elule. Väga madal tihedus võib tähendada halba ligipääsu teenustele ja suuremat kütuse- ning infrastruktuurikulu elaniku kohta.

Näited

Mõned näited tihedusest:

• Prantsusmaa: ~109,8 inimest/km² (antud näites 60 561 200 / 551 695 km²).
• New Yorgi linn (New York City) rahvastikutihedus on umbes 10 292 inimest/km² — linnalised piirkonnad võivad olla väga tihedalt asustatud.
• Kanada rahvastikutihedus on ainult umbes 3,8 inimest/km², sest riik on väga suur ja mitmed piirkonnad on hõredalt asustatud.
• Maailma suurima rahvastikutihedusega riik on Monaco, kus on ligikaudu 16 620 inimest/km².
• Üks väikseimaid tihedusi maailmas on Gröönimaa, kus on ainult ~0,03 inimest/km².

Kokkuvõte

Rahvastikutihedus annab üldise pildi sellest, kuidas inimesed ruumiliselt jaotuvad, kuid selle tõlgendamisel tuleks arvesse võtta maastiku, kliima, majanduse ja halduspiiride mõju. Võrdlustel tuleb kasutada sama tüüpi tiheduse mõõdikut (aritmeetiline vs füsioloogiline), et saada adekvaatne pilt.

Küsimused ja vastused

K: Mis on rahvastikutihedus?

K: Kuidas arvutatakse rahvastikutihedust?

K: Millised tegurid mõjutavad rahvastikutihedust?

K: Miks arenevad paljud linnad jõgede lähedale?

K: Milline on Prantsusmaa rahvastikutihedus?

K: Kui suur on Kanada rahvastikutihedus?

K: Millise riigi rahvastikutihedus on maailmas kõige suurem?

Otsing