Paavst Franciscus
Paavst Franciscus (Jorge Mario Bergoglio) (ladina: Franciscus, itaalia: Francesco, hispaania: Francisco; sündinud 17. detsembril 1936) on Rooma-Katoliku Kiriku 266. ja praegune paavst. Ta valiti 13. märtsil 2013. Nime Franciscus valis ta Assisi püha Franciscuse auks.
Franciscus on esimene jesuiitidest paavst. Ta on ka esimene paavst enam kui aastatuhande jooksul, kes ei ole eurooplane. Ta on esimene paavst, kes on pärit Ameerikast, ja esimene lõunapoolkera paavst.
Alates 1998. aastast kuni paavstiks valimiseni oli Franciscus Buenos Airese peapiiskop. Kogu oma elu jooksul on ta nii üksikisiku kui ka usuliidrina olnud tuntud oma alandlikkuse, vaeste eest hoolitsemise ja pühendumise poolest dialoogile kui viisile ehitada silda igasuguse taustaga, usutunnistuse ja usutunnistusega inimeste vahel. Ta on väljendanud muret globaalse soojenemise (kliimamuutuse) mõju pärast. Oma 2015. aasta entsüklika "Laudato si'" kirjutas ta neist ja teistest teemadest.
Alates paavstiks valimisest on ta näidanud lihtsamat ja vähem formaalset lähenemist ametile, valides Vatikani külalistemaja, mitte paavsti residentsi.
Varajane elu
Paavst Franciscus sündis Buenos Aireses, Argentinas. Ta oli üks Itaalia raudteeametniku Mario Bergoglio ja koduperenaine Regina Maria Bergoglio (sünd. Sívori) lastest.
Ta omandas magistrikraadi filosoofia ja teoloogia alal Buenos Airese ülikoolis. Pärast seda õppis ta Villa Devoto seminaris. Ta astus 11. märtsil 1958 Jeesuse Seltsi (jesuiitide).
Karjäär enne paavstiks saamist
Jesuiitide
Bergoglio astus 1958. aastal Jeesuse Seltsi liikmeks. Ta sai preestriks 1969. aastal. 1973. aastal nimetati ta Argentina jesuiitide provintsiks ehk juhatajaks. 1980ndate keskel alustas ta doktoriõpet Sankt Georgeni filosoofia- ja teoloogiakoolis Frankfurdis Saksamaal.
Piiskop
Paavst Johannes Paulus II nimetas Bergoglio 1998. aastal Buenos Airese peapiiskopiks. 2001. aasta konsistooriumi ajal nimetas paavst Bergoglio kardinaliks.
Paavst
Kardinal Bergoglio valiti 13. märtsil 2013. Ta valis nime "Franciscus" Assisi püha Franciscuse auks. Vahetult pärast valimist rääkis Franciscus ajalehes, kuidas ta uue nime valis:
"Las ma jutustan teile ühe loo," ütles ta. Seejärel [selgitas] ta, kuidas ta istus konklaveri ajal Brasiilia kardinal Cláudio Hummesi kõrval, keda ta nimetas "suureks sõbraks". Pärast hääletust "kallistas kardinal Hummes mind, ta suudles mind ja ütles: "Ärge unustage vaeseid!". Ja see sõna läks siia sisse," ütles paavst, osutades oma südamele. "Ma mõtlesin sõdadele, kui hääletus jätkus, kuigi kõik hääled," ütles ta ... "Ja Franciscus on rahu mees. Ja nii see nimi tekkis, tuli minu südamesse: Francis of Assisi."
Hoolimata sellest, et tema mõlemad vanemad on itaallased, on Franciscus esimene mitte-eurooplane paavst alates paavst Gregorius III-st 8. sajandil.
Paavst Franciscus on esimene paavst, kes räägib Ameerika Ühendriikide Kongressi istungil. Ta kõneles seal 24. septembril 2015 toimunud Ameerika Ühendriikide visiidi ajal.
Muud huvid
Isiklikult meeldib Franciscusele lugeda selliseid autoreid nagu Friedrich Hölderlin, Jorge Luis Borges või Fjodor Dostojevski. Talle meeldib vaadata itaalia neorealismi filme ja talle meeldib käia ooperis.
Ta on huvitatud ka jalgpallist. Ta on San Lorenzo de Almagro aktiivne liige, mis on üks Primera Divisióni liiga meeskondi.
2015. aastal andis Franciscus välja progressiivse rokkalbumi pealkirjaga "Wake Up!".
Õpetused
Preestrite tsölibaat
Kui Bergoglio oli kardinal, olid tema vaated preestrite tsölibaadi kohta kirja pandud raamatus "Taevast ja maast". Raamat on salvestatud vestlused, mida ta pidas Buenos Airese rabiga. Selles raamatus ütles ta, et tsölibaat "on distsipliini, mitte usu küsimus. See võib muutuda". Siiski lisas ta: "Praegu pooldan ma tsölibaadi säilitamist, koos kõigi selle [positiivsete ja negatiivsete osadega], sest meil on kümme sajandit häid kogemusi, mitte ebaõnnestumisi [...] Traditsioonil on kaal ja kehtivus."
Ta ütles ka, et "Bütsantsi, Ukraina, Vene ja Kreeka katoliku kirikus [...] võivad preestrid olla abielus, kuid piiskopid peavad olema tsölibaadis". Ta ütles, et paljud neist lääne katoliiklusest, kes nõuavad rohkem arutelu selles küsimuses, teevad seda "pragmaatilisest seisukohast", mis põhineb tööjõu kaotusel. Ta väidab, et "kui hüpoteetiliselt peaks lääne katoliiklus tsölibaadi küsimuse üle vaatama, siis ma arvan, et ta teeks seda kultuurilistel põhjustel (nagu idas), mitte niivõrd universaalse võimalusena". Ta rõhutas, et vahepeal tuleb reeglit rangelt järgida ja iga preester, kes ei suuda seda järgida, "peab lahkuma teenistusest".
National Catholic Reporter Vatikani analüütik Thomas Reese, kes on samuti jesuiit, nimetas Bergoglio "tingimusliku keele" kasutamist tsölibaadi reegli osas "tähelepanuväärseks". Ta ütles, et fraasid nagu "hetkel" ja "praegu" ei ole "sellised kvalifikatsioonid, mida tavaliselt kuuleb, kui piiskopid ja kardinalid arutavad tsölibaati."
Uskumused homoseksuaalsuse kohta
Paavst Franciscus toetab katoliku õpetust, et homoseksuaalsed teod on ebamoraalne. Siiski on ta öelnud, et homoseksuaalidesse tuleb suhtuda austusega. Bergoglio on samasooliste abielu vastu. Aastal 2011 nimetas ta seda "kuradi tööks".
Argentina kaalus 2010. aastal samasooliste abielu seadustamist. Tol ajal oli Bergoglio selle õigusakti vastu. Ta nimetas seda "tõeliseks ja kohutavaks antropoloogiliseks tagasilöögiks". 2010. aasta juulis, kui seadus oli arutlusel, kirjutas ta Argentina kloostri nunnadele kirja, milles ta ütles:
Lähinädalatel seisab Argentina rahvas silmitsi olukorraga, mille tulemus võib tõsiselt kahjustada perekonda... Kaalul on perekonna - isa, ema ja laste - identiteet ja ellujäämine. Kaalul on paljude laste elu, keda diskrimineeritakse juba ette ja kes jäävad ilma oma inimlikust arengust, mille on andnud isa ja ema ning mida Jumal on tahtnud. Kaalul on meie südamesse graveeritud Jumala seaduse täielik hülgamine.
Ärme ole naiivsed: See ei ole lihtne poliitiline võitlus; see on hävitav ettepanek Jumala plaanile. See ei ole pelgalt seadusandlik ettepanek (see on lihtsalt selle vorm), vaid valede isa samm, mis püüab Jumala lapsi segadusse ajada ja eksitada... Vaadakem Püha Joosepi, Maarja ja Lapse poole, et paluda palavalt, et nad kaitseksid Argentiina perekonda sel hetkel... Toetagu, kaitsku ja saatku nad meid selles Jumala sõjas.
Pärast seda, kui L'Osservatore Romano sellest teatas, väljendasid mitmed preestrid oma toetust seadusele. Homoseksuaalid usuvad, et kiriku vastuseis ja Bergoglio sõnavõtt aitasid tegelikult seadust vastu võtta. Samuti arvavad nad, et katoliku ametnikud reageerisid sellele, võttes hilisemates aruteludes sotsiaalsete küsimuste, näiteks vanemate asendusemaduse üle vähem karmi tooni.
29. juulil 2013 andis paavst Franciscus intervjuu mõnedele ajakirjanikele, kes olid temaga koos reisil. Küsimusele, kas peaks olema homopreestreid, vastas paavst Franciscus:
Kui keegi on homo ja ta otsib Issandat ja tal on hea tahe, kes ma siis olen, et kohut mõista?
Kui Franciscus hiljem küsis, kas naised peaksid saama preestriteks, vastas ta:
Kirik on rääkinud ja ütleb ei ... see uks on suletud.
Uskumused mittekatoliiklaste kohta
Kolm päeva pärast paavstiks valimist ütles paavst Franciscus tuhandetele uudistereporteritele:
[Kuna] paljud teist ei kuulu katoliku kirikusse ja teised ei ole usklikud, annan selle õnnistuse oma südamest, vaikides, igaühele teist, austades igaühe südametunnistust, kuid teades, et igaüks teist on Jumala laps. Jumal õnnistagu teid.
Väga harva õnnistab paavst inimesi, kes ei ole katoliiklased. Sellega näitas paavst, et ta aktsepteerib inimesi, kes kuuluvad erinevatesse religioonidesse.
| “ | Me peame üksteisele vastu tulema, kui teeme head. "Aga ma ei usu, isa, ma olen ateist! Aga tehke head: me kohtume seal üksteisega. | ” |
20. märtsil peetud kõnes ütles paavst Franciscus, et mõned inimesed ei järgi ühtegi religiooni, kuid otsivad siiski "tõde, headust ja ilu". Ta ütles, et need inimesed on olulised liitlased inimväärikuse kaitsmisel, rahu loomisel ja Maa eest hoolitsemisel. See tähendas, et paavst ütles, et ateistid võivad olla katoliku kiriku liitlased, mitte vaenlased.
Samas kõnes ütles paavst, et katoliku ja juudi rahvast ühendab "kõige erilisem vaimne side". Moslemi liidritele ütles ta kõnes: ? "[Moslemitele], kes kummardavad Jumalat kui ühte, elavat ja halastavat ja [pöörduvad] tema poole palvega... Ma hindan väga teie kohalolekut ... [Selles] näen ... märki tahtest kasvada vastastikuses austuses ja koostöös inimkonna ühiseks hüvanguks."
2013. aasta septembris kirjutas Franciscus kirja, mis avaldati ajalehes La Repubblica. Kirjas öeldi, et ateistid saavad Jumalalt andeks, kui nad järgivad oma südametunnistust ja teevad seda, mida nad õigeks peavad. Ajalehe toimetaja, kes ei ole katoliiklane, kirjutas tagasi küsimuste loeteluga. Francis kirjutas tagasi:
Te küsite minult, kas kristlaste Jumal annab andeks neile, kes ei usu ja kes ei otsi usku. Ma alustan sellega, et ütlen - ja see on [kõige tähtsam] asi -, et Jumala halastusel ei ole piire, kui te lähete tema juurde siira ja [tõeliselt kahetseva] südamega. Nende jaoks, kes ei usu Jumalasse, on küsimus selles, et nad peavad kuuletuma oma südametunnistusele. Patt, isegi nende jaoks, kes ei usu, eksisteerib siis, kui inimesed ei järgi oma südametunnistust.
Tunnustamine
Francis nimetati 2013. aasta detsembrikuus Time'i aasta inimeseks.
Seotud leheküljed
- Paavstide nimekiri
Küsimused ja vastused
K: Kes on paavst Franciscus?
V: Paavst Franciscus on Rooma-Katoliku Kiriku 266. ja praegune paavst. Ta valiti 13. märtsil 2013 ja valis nime Franciscus Assisi püha Franciscuse auks.
K: Mis on paavst Franciscuse puhul ainulaadne?
V: Paavst Franciscus on esimene jesuiitidest paavst, esimene Ameerikast ja esimene lõunapoolkera paavst enam kui aastatuhande jooksul, kes ei ole eurooplane.
K: Mida ta tegi enne paavstiks valimist?
V: Enne paavstiks valimist oli ta 1998. aastast kuni paavstiks valimiseni Buenos Airese peapiiskop.
K: Kuidas on teda kogu tema elu jooksul tuntud?
V: Kogu oma elu jooksul, nii üksikisiku kui ka usujuhina, on teda tuntud oma alandlikkuse, vaeste eest hoolitsemise ja pühendumise poolest dialoogile kui viisile ehitada silda igasuguse taustaga, usutunnistuse ja usutunnistusega inimeste vahel.
K: Millisest keskkonnaküsimusest ta hoolib?
V: Ta on väljendanud muret globaalse soojenemise (kliimamuutuse) pärast. 2015. aastal kirjutas ta entsüklika nimega Laudato si', milles käsitleti muu hulgas ka seda teemat.
K: Kuidas läheneb paavst Franciscus oma ametile teisiti kui teised paavstid?
V: Alates paavstiks saamisest on ta võtnud lihtsama ja vähem formaalse lähenemise ametile, valides paavsti residentsuse asemel elamise Vatikani külalistemajas.
