Paavst Franciscus (Jorge Mario Bergoglio) (ladina: Franciscus, itaalia: Francesco, hispaania: Francisco; sündinud 17. detsembril 1936) on Rooma-Katoliku Kiriku 266. ja praegune paavst. Ta valiti 13. märtsil 2013. Nime Franciscus valis ta Assisi püha Franciscuse auks, rõhutamaks vaesuse, rahu ja loodu hoidmise tähtsust.

Varajane elu ja teekond preestriks

Jorge Mario Bergoglio sündis Buenos Airese osas Flores ja kasvas üles Argentiinas Itaaliasse emigreerunud perekonnas. Ta astus Jeesuiitide ordu novitsiatuuri 1958. aastal ning jätkas vaimulikke ja akadeemilisi õpinguid filosoofias ja teoloogias. Bergoglio pühitseti preestriks 13. detsembril 1969. Tema varasem teenistus sisaldas nii õpetamist kui ka juhendamist usuõpingutes ning ta oli Argentiina jeesuiitide provintsiaali ülesannetes (1973–1979).

Kõrgemad ametikohad ja kardinaliks saamine

Aastal 1992 nimetati ta Buenos Airese piiskopiabiliseks ja 1997 sai temast koajutor-peapiiskop; 1998. aastast kuni paavstiks valimiseni oli Franciscus Buenos Airese peapiiskop. Paavst Johannes Paulus II nimetas ta 2001. aastal kardinaliks. Tema episkopaalseks motoks on Miserando atque eligendo („Halastusega ja valides”).

Paavstina — stiil ja prioriteedid

Paavstina on Franciscus tuntud lihtsuse ja vaesuse rõhutamise poolest. Alates ametisse asumisest on ta näidanud vähem formaalset lähenemist: ta kolis elama Vatikani külalistemajja, osaleb sageli otse vaimulikus ning eelistab lihtsamaid riideid ja liikumisviise. Tema pastoraalne stiil on suunatud marginaliseeritud gruppidele — vaestele, migrantidele ja haigetele — ning ta rõhutab kiriku ülesannet olla halastav ja kaasav.

Õpetus, dokumendid ja reformid

  • Ta on kirjalikult käsitlenud nii usu kui sotsiaalsete ja ökoloogiliste väljakutsete teemasid. Varasemad ja tähtsamad tema avaldatud dokumendid on näiteks Evangelii Gaudium (aposto- tiline rõõm), entsüklika "Laudato si' (2015) looduse ja kliima kohta, Amoris Laetitia (2016) perekonna teemadel ning Fratelli Tutti (2020) vendluse ja sotsiaalse sõpruse käsitlus.
  • Ta on ellu viinud mitmeid haldus- ja finantsreforme Vatikani juhtimises, asutanud uusi institutsioone ja püüdnud parandada läbipaistvust eelarve- ja finantstegevuses.
  • Franciscus on võtnud samme usuvastase kuritarvituse uurimiseks ja ohvrite toetamiseks: ta on kutsunud kokku tippkohtumisi, nimetanud ekspertorganisatsioone ning avalikult väljendanud kahetsust ja toetust ohvritele — samas on tema otsuste ja tegude osas leidunud nii kiitust kui kriitikat.

Interreligioosne ja rahvusvaheline tegevus

Paavst Franciscus on aktiivselt püüdnud edendada dialoogi teiste usundite ja kristlike konfessioonide vahel. Ta on kohtunud religioonijuhtidega üle maailma ja osalenud olulistes rahvusvahelistes algatustes, näiteks inimvendluse deklaratsiooni edendamisel. Tema ametiajal on toimunud mitmeid tähtsaid välisvisiteid ja interdistsiplinaarseid kohtumisi, mis on olnud suunatud rahule, õigusele ja kooselu edendamisele.

Isiksus ja avalikud sammud

Franciscust iseloomustab praktiline ja lähedane suhtlusviis: ta peseb hingekarjaste jalgu, külastab haiglaid, vanglaid ja varjupaiku ning toonitab, et kiriku roll on teenida. Ta rõhutab ka ökoloogilist vastutust ja kutsub nii usuinimesi kui ka riike kaitsma loodust ning tegema otsuseid, mis on õiged tulevastele põlvedele.

Keel ja suhtlemine

Franciscus on hispaania keele emakeelne kõneleja; ta kasutab ametlikel sündmustel ja suhetes sageli ka itaalia keelt ning mõistab ladina keele rolli liturgias. Tema kõned ja kirjad on sageli suunatud lihtsas, vaimustavas ja kutsuvas toonis, et jõuda laiema publikuni.

Oluline mõju ja pärand

Paavst Franciscuse ametiaeg on määratletud rõhuasetusega sotsiaalsele õigusele, keskkonnaküsimustele ja kiriku vaimsele uuendusele. Ta on esimene jesuiitidest paavst ning esimene paavst enam kui aastatuhande jooksul, kes ei ole eurooplane — ta on esimene paavst, kes on pärit Ameerikast, ja esimene lõunapoolkera paavst. Tema valik ja tegevus on toonud Rooma-Katoliku Kirikule uue nähtavuse ja rõhutavad vajadust kohaneda 21. sajandi sotsiaalsete ja ökoloogiliste väljakutsetega.

Franciscuse ametiaeg jätkub ning tema poliitikad, õpetused ja reformid mõjutavad jätkuvalt nii kiriku sees kui ka laiemalt rahvusvahelisel tasandil.