Seadusandlus
Seadusandlus (või "seadusjärgne õigus") on õigus, mille on loonud seadusandja või muu juhtorgan. Mõiste võib viidata üksikule seadusele või jõustunud õigusaktide kogumile, samas kui "põhikiri" viitab ka üksikule seadusele. Enne kui õigusaktist saab seadus, võib seda nimetada seaduseelnõuks, mida tavaliselt nimetatakse ka "õigusaktiks", kuni see on aktiivse arutamise ajal.
Westminsteri süsteemi kohaselt nimetatakse õigusakti õigusakti parlamendi aktiks.
Õigusaktid esitab tavaliselt seadusandja (nt kongressi või parlamendi liige) või täitevvõim, seejärel arutavad neid seadusandja liikmed ja sageli muudetakse neid. Neid, kellel on formaalne õigusloomevolitus, nimetatakse seadusandjateks, kohtuvõimul võib olla formaalne õigus tõlgendada õigusakte.
Muud õigusloome vahendid
Õigusaktide vastuvõtmist nimetatakse mõnikord ka seadusandluseks. Võimude lahususe doktriini kohaselt on õigusloome funktsioon peamiselt seadusandja ülesanne. Siiski on olukordi, kus õigusloome toimub muude vahenditega (kõige sagedamini põhiseadusliku õiguse vastuvõtmisel). Nende muude õigusloome vormide hulka kuuluvad rahvahääletused ja konstitutsioonilised konvendid. Mõnikord kasutatakse nende olukordade kirjeldamiseks terminit "seadusandlus", kuid teinekord kasutatakse seda terminit selleks, et eristada seadusandja akte nendest muudest õigusloomevormidest.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on seadusandlus?
V: Seadusandlus, mida tuntakse ka kui "seadusjärgset õigust", on seadus, mille on loonud seadusandja või muu juhtorgan.
K: Mis on seaduseelnõu?
V: Seaduseelnõu on õigusakt, mis ei ole veel seaduseks saanud. Tavaliselt teeb selle ettepaneku seadusandja või täitevvõimu liige ning seejärel arutavad ja muudavad seda seadusandja liikmed, enne kui sellest saab parlamendi seadus.
K: Kes on seadusandjad?
V: Seadusandjad on need, kellel on ametlik õigus luua õigusakte.
K: Kuidas suhtleb kohtuvõim seadusandlusega?
V: Kohtuharul võib olla ametlik õigus tõlgendada õigusakte.
K: Millist terminit võib kasutada ühe seaduse kohta?
V: Mõistet "seadus" võib kasutada ühe seaduse kohta.
K: Millise süsteemi kohaselt muutuvad õigusaktid parlamendi seadusteks?
V: Westminsteri süsteemi kohaselt muutuvad õigusaktid parlamendi seadusteks.
K: Kes teeb ettepanekuid õigusaktide kohta?
V: Õigusaktide ettepaneku teeb tavaliselt seadusandja või täitevvõimu liige.
