Seadusandlus — seaduste loomine, õigusaktid ja seaduseelnõud

Seadusandlus: põhjalik ülevaade seaduste loomest, õigusaktidest ja seaduseelnõudest — protsessid, osalised ja mõju Eesti ning rahvusvahelises õigusruumis.

Seadusandlus (või "seadusjärgne õigus") on õigus, mille on loonud seadusandja või muu juhtorgan. Mõiste võib viidata üksikule seadusele või jõustunud õigusaktide kogumile. Enne kui õigusaktist saab seadus, nimetatakse selle eelnõu tavaliselt seaduseelnõuks või lihtsalt õigusaktiks, kuni see on parlamendis või muus seadusandlikus organ-is aktiivsel arutelul ja läbib vastavad menetlusetapid.

Westminsteri süsteemi kohaselt nimetatakse vastu võetud õigusakti sageli parlamendi aktiks.

Õigusakte esitavad üldjuhul seadusandjad (näiteks parlamendi või kongressi liikmed) või täitevvõim (valitsus). Esitatud eelnõud lähevad tavaliselt läbivaatamisele seadusandlikele komisjonidele, kus neid arutatakse, viiakse läbi muudatusettepanekud ja valmistatakse ette hääletuseks. Neid, kellel on formaalne õigusloomevolitus, nimetatakse seadusandjateks. Samal ajal võib kohtuvõimul olla õigus õigusakte tõlgendada ja kontrollida nende ühilduvust põhiseaduse ning teiste kõrgema taseme õigusaktidega.

Seadusandliku protsessi põhietapid

• Eelnõu ettevalmistamine: valitsus või erakonna liige koostab eelnõu, sageli kaasates õigusnõustajaid ja huvirühmi.
• Ametlik esitamine: eelnõu registreeritakse parlamendis või muus seadusandlikus organ-is.
• Komisjoni läbivaatamine: eelnõud saadetakse vastavatesse komisjonidesse, kus tehakse analüüs, korraldatakse avalikud arutelud ja lubatakse muudatusi.
• Riidete ja hääletused: eelnõu läbib tavaliselt mitu lugemist või etappi, mille järel toimub hääletus. Mõnes süsteemis on kaks-kolm lugemist, komisjoni- ja täiskoguvoorud.
• Kinnitamine ja allkirjastamine: kui seadusandja eelnõu heaks kiidab, suunatakse see tavaliselt riigipeale või muule õigusliku kinnituse andjale allkirjastamiseks või välja kuulutamiseks.
• Välja kuulutamine ja jõustumine: seadus avaldatakse ametlikus väljaandes (nt riigi teadeteatoas) ning jõustub kas kohe või ette nähtud kuupäevast alates.

Õigusaktide liigid ja hierarhia

Õigusaktid moodustavad hierarhia, milles kõrgema astme normid piiravad madalama astme norme. Tüüpiline järjestus on:

• Põhiseadus: kõrgeim õigusallikas; kõik teised õigusaktid peavad olema sellega kooskõlas.
• Seadused (aktid): parlamendi või seadusandja vastu võetud õigusaktid, mis reguleerivad olulisi õigusvaldkondi.
• Määrused ja õigusaktid täitevorgani poolt: valitsuse või ministrite välja antud õigusaktid, mis täpsustavad seadusi (delegated/secondary legislation).
• Kohalik õigus ja määrused: omavalitsuste poolt kehtestatud eeskirjad, mis ei tohi olla vastuolus riikliku õigusega.

Kes osalevad õigusloomes

• Seadusandlik organ: koostab, arutab ja hääletab eelnõude üle.
• Valitsus ja ametkonnad: algatavad sageli eelnõusid, valmistavad valdkondlikke analüüse ja rakendavad vastu võetud seadusi.
• Õigusloome bürood ja seaduseelnõude autorid: aitavad sõnastada selget ja täpset õiguskeelt.
• Huvigrupid ja avalikkus: osalevad avalikes konsultatsioonides ja avalikel aruteludel, et mõjutada sisu.
• Kohtud: tõlgendavad ja rakendavad seadusi ning võivad tühistada õigustühised sätted, mis on vastuolus kõrgema õigusega.

Delegatsioon ja täitevvõimu õigusaktid

Mitte kõik detailid ei pruugi olla kirjas seaduses; tihti antakse täitevvõimule õigus anda täpsustavaid määruseid ja eeskirju. Need õigusaktid (nt määrused, korraldused, käskkirjad) on siduvad, kuid nad põhinevad ja peavad vastama põhiseadusele ning põhiseaduslikele seadustele.

Avalik menetlus ja läbipaistvus

Kõigis kaasaegsetes demokraatiates on oluline osa õigusloomeprotsessist avalikul aruandlusel ja konsultatsioonil. See hõlmab komisjonide istungeid, avalikke ettepanekuid, mõjuhindamisi (impact assessment) ning võimalust esitada muudatusettepanekuid.

Seaduse jõustumine, muutmine ja tühistamine

Seadused võivad sisaldada sätteid jõustumiskuupäeva kohta; kui seda pole märgitud, jõustuvad need sageli pärast ametlikku avaldamist. Seadusi saab muuta uute seaduste või parandusettepanekute kaudu ning vanu sätteid võib vajadusel tühistada või asendada. Õigusloome on seega pidev protsess, mis peegeldab ühiskonna muutusi ja õigusalaseid vajadusi.

Õigustõlgendus ja kohtulik järelevalve

Kohtud tõlgendavad seaduste tähendust konkreetsetes vaidlustes. Kui õigusakt on vastuolus põhiseadusega või kõrgema astme õigusaktiga, võivad kohtud seda osaliselt või täielikult tühistada. Selline järelevalve tagab õiguse ühtsuse ja põhiväärtuste kaitse.

Seadusandlus on seega mitmetahuline protsess, mis hõlmab õigusaktide ettevalmistamist, arutamist, avalikku kaasamist, ametlikku vastuvõtmist ja täitmist. Tõhus seadusandlus nõuab selget õiguskeelt, läbipaistvat menetlust ja institutsioonide vastutust.

Küsimused ja vastused

K: Mis on seadusandlus?

K: Mis on seaduseelnõu?

K: Kes on seadusandjad?

K: Kuidas suhtleb kohtuvõim seadusandlusega?

K: Millist terminit võib kasutada ühe seaduse kohta?

K: Millise süsteemi kohaselt muutuvad õigusaktid parlamendi seadusteks?

K: Kes teeb ettepanekuid õigusaktide kohta?

Otsing