Põhiseaduse kongress poliitiline koosolek definitsioon, eesmärgid ja tüübid

Põhiseaduse kongress on kokkutulek, kus saab luua, läbi vaadata või muuta organisatsiooni põhikirja. Üldine põhikogu kutsutakse kokku poliitilise üksuse esimese põhikirja loomiseks või olemasoleva põhikirja täielikuks asendamiseks. Piiramatu põhiseaduse kongress kutsutakse kokku olemasoleva põhiseaduse läbivaatamiseks. Piiratud põhiseaduse kongressi eesmärk on vaadata läbi ainult piiratud osa kehtivast põhiseadusest. Sellised konvendid võivad siiski otsustada minna oma algsetest volitustest kaugemale. Näiteks 1787. aasta Ameerika Ühendriikide konstitutsioonikonvent pidi piirduma Konföderatsiooni artiklite muutmisega. Selle asemel kirjutasid nad täiesti uue põhiseaduse.

Milleks põhiseaduse kongressid teenivad?

Põhiseaduse kongressid on riikliku või organisatsiooni poliitilise korra ümberkujundamise tähtsad vahendid. Peamised eesmärgid on:

uue põhiseaduse või põhikirja koostamine;
olemasoleva põhiseaduse ulatuslik läbivaatamine või muutmine;
konkreetsed reformid teatud valdkondades (nt valimissüsteem, võimude lahusus, kohaliku omavalitsuse korraldus) — see vastab piiratud kongressi eesmärgile;
poliitilise legitiimsuse taastamine pärast kriisi, konflikti või riigikorra kokkuvarisemist;
õiguslike ja institutsionaalsete normide ühtlustamine või moderniseerimine.

Kongresside tüübid ja delegatsioon

Peamiselt eristatakse kolme tüüpi põhiseaduse kongresse:

Üldine põhikogu (constituent assembly) – eesmärk on luua või täielikult asendada riigi või organisatsiooni põhiseadus. Sellised kogunemised püüavad sageli esindada kogu rahvast või liikmeskonda ja neil on lai mandaad.
Piiramatu kongress – kutsutakse kokku, et üldiselt läbi vaadata põhiseadus, ilma konkreetsete teemade või piiranguteta. See võib anda kongressile laiad volitused.
Piiratud kongress – keskendub vaid üksikutele artiklitele või küsimustele. Kuigi mandaat on kitsam, on ajaloolisi näiteid, kus piiratud mandaadiga konvendid on saavutanud laiemat muutust.

Delegaatide valik võib toimuda erinevate meetoditega: otsevalimised, parlamentaarne määramine, ekspertide määramine või kombinatsioon neist. Valiku- ja esindusprotsessi kujundamine mõjutab tugevalt kongressi legitiimsust ja lõplikke otsuseid.

Töökorraldus, otsustusprotsessid ja kinnitus

Eduka põhiseaduse kongressi jaoks on oluline selge töökorraldus. Tavapärased küsimused, mida tuleb ette näha:

mandaat ja piirid — mis on kongressi volituste täpne ulatus;
otsustusreeglid — kas otsustatakse liht- või kvalifitseeritud enamus ning kas vajalik on rahvahääletus kinnitamiseks;
avalikkuse kaasamine — avalikud istungid, konsultatsioonid, ekspertarutelud ja kodanikualgatused suurendavad läbipaistvust ja usaldust;
ajakava ja üleminekuperiood — millal uued sätted jõustuvad ja kuidas toimub võimu üleminek;
ratifitseerimine — sageli nõutakse lõpliku teksti kinnitust parlamendilt või rahvahääletusest, et tagada laiem aktsepteerimine.

Tulemused ja võimalikud riskid

Põhiseaduse kongressi otsused võivad viia uue põhiseaduse vastuvõtmiseni, konkreetsete muudatusteni või soovitusteni täiendavaks menetluseks. Kõige tavalisemad tulemused:

täielik uus põhiseadus;
osalised muudatused ja täiendused;
soovitused edasisteks reformideks või seadusandlikeks muudatusteks;
politiseeritud vaidlused või konfliktide eskaleerumine juhul, kui protsess pole piisavalt kaasav või läbipaistev.

Riskide vähendamiseks soovitatakse eelnevat selget mandaati, läbipaistvaid reegleid, laia esindatuse tagamist ja lõppdokumentide kinnitamise mehhanisme (nt rahvahääletus).

Ajaloolised ja kaasaegsed näited

Näiteks 1787. aasta Ameerika Ühendriikide konstitutsioonikonvent pidi piirduma Konföderatsiooni artiklite muutmisega. Selle asemel kirjutasid nad täiesti uue põhiseaduse, mis näitab, kuidas kongressi tegelik töö võib väljuda algsest mandatist ja kaasa tuua fundamentaalseid lahendusi.

Tänapäeval kasutatakse põhiseaduse kongresse nii demokraatias uuenemise vahendina kui ka kriisiaegsete lahenduste leidmiseks. Iga protsessi edukus sõltub eelkõige sellest, kui hästi on määratletud reeglid, kui esinduslik on koosseis ja kui läbipaistev on menetlus.

Kokkuvõte

Põhiseaduse kongress on võimas institutsiooniline tööriist, mis võimaldab olulisi õigussüsteemi ja võimude korralduse muutusi. Et tulemused oleksid legitiimsed ja stabiilsed, on oluline selge mandaadi seadmine, laiapõhjaline esindatus, läbipaistvad protsessid ning selged kinnitus- ja rakendamisreeglid.

Ameerika Ühendriigid

Põhiseaduse kongress

Ameerika Ühendriikide põhiseadus ei sisalda eeskirju selle kohta, kuidas põhiseaduse kongress toimiks. Konvendi kokkukutsumise standardid puuduvad. Isegi 50 kuni 100 aastat tagasi täiesti teistsuguse teema kohta tehtud üleskutseid konstitutsioonikonverentsi kokkukutsumiseks vajalike 34 osariigi hulka võidakse arvestada, mis on vajalikud konstitutsioonikonverentsi kokkukutsumiseks. Näiteks Oklahoma kutsus 1976. aastal kokku kongressi, kuid tühistas selle 2009. aastal. Nad olid mures, et selline kongress võib teha ettenägematuid muudatusi põhiseaduse mis tahes valdkonnas. Põhiseaduse konvendi pooldajad võivad siiski arvestada Oklahoma konvendi kokkukutsumist.

Artikkel V

Ameerika Ühendriikide põhiseaduse viies artikkel näeb ette kaks võimalust, kuidas saab esitada põhiseaduse muudatusettepanekuid:

2/3 kongressi mõlemast kojast.
2/3 riigi seadusandjate häälteenamusega.

Mõlemad muudatusettepanekud tuleb ratifitseerida, olenemata sellest, kuidas need esitatakse. Viies artikkel annab kaks võimalust, kuidas muudatusettepanekut ratifitseerida. Kongress valib, kumba viisi ta kasutab.

Laske riigi seadusandjatel ratifitseerida muudatus. Kui kolm neljandikku (75%) osariikide seadusandjatest ratifitseerivad muudatuse, muutub see põhiseaduse osaks.
Teine võimalus on, et kongress palub igal riigil luua "ratifitseerimiskonvent". See on rühm inimesi - mitte riigi seadusandliku kogu liikmed -, kes otsustaksid, kas ratifitseerida muudatus või mitte. Kui kolm neljandikku osariikide ratifitseerimiskonventidest ratifitseerivad muudatuse, muutub see põhiseaduse osaks.

Kongress on kasutanud teist võimalust ainult üks kord: pärast muudatusettepaneku21^st esitamist. (See muudatus tühistas muudatusettepaneku18^th, mis muutis alkoholi Ameerika Ühendriikides ebaseaduslikuks. Muudatusettepanekuga 21^st muudeti alkohol taas seaduslikuks). Toona arvas kongress, et see oleks demokraatlikum variant.

Korraldamine

Organiseeritud organ (kui organisatsioonil on juba põhikiri, ametnikud ja põhikiri) on tavaliselt enne kongressi algust määranud volikirja- ja programmikomisjoni. Volituste komisjon (mida nimetatakse ka registreerimiskomisjoniks) kontrollib delegaatide isikut ja annab igaühele nimesildi või -kaardi tõendina, et nad kuuluvad sinna. Programmikomisjonil peaks olema kõigile delegaatidele enne kongressi algust kättesaadavad programmi koopiad. Vajaduse korral võib määrata ka muid komiteesid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on konstitutsiooniline kongress?

V: Põhiseaduse kongress on kokkutulek, kus saab luua, läbi vaadata või muuta organisatsiooni põhikirja.

K: Milleks kasutatakse üldist konstitutsioonikonventi?

V: Üldine konstitutsioonikonvent kutsutakse kokku poliitilise üksuse esimese põhiseaduse loomiseks või olemasoleva põhiseaduse täielikuks asendamiseks.

K: Milleks kutsutakse kokku piiramatu põhiseaduse kongress?

V: Piiramatu põhiseaduse kongress kutsutakse kokku olemasoleva põhiseaduse läbivaatamiseks.

K: Millega piirdub piiratud põhiseaduse kongress?

V: Piiratud põhiseaduse kongressi eesmärk on vaadata läbi ainult piiratud osa kehtivast põhiseadusest.

K: Kas piiratud põhiseaduskonvent võib minna oma algsetest volitustest kaugemale?

V: Jah, sellised konvendid võivad otsustada oma algsetest volitustest kaugemale minna.

K: Milline on näide põhiseaduskonverentsi kohta, mis ületas oma algseid volitusi?

V: Ameerika Ühendriikide 1787. aasta konstitutsioonikonvent pidi piirduma Konföderatsiooni artiklite muutmisega. Selle asemel kirjutasid nad täiesti uue põhiseaduse.

K: Kes võib konstitutsioonikonverentsi kokku kutsuda?

V: Põhiseadusliku kongressi võib kokku kutsuda organisatsioon või rühm, kellel on volitused organisatsiooni juhtimiseks.