Kehtetuks tunnistamine (abrogatsioon): definitsioon, liigid ja õiguslik mõju
Kehtetuks tunnistamine (abrogatsioon): selge definitsioon, liigid ja praktiline õiguslik mõju — juhend parlamendimenetlusest, tühistamisest ja tagajärgedest õiguses.
Kehtetuks tunnistamine (ladina keeles abrogatsioon) tähendab seaduse, määruse või muu õigusakti kõrvaldamist või tühistamist nii, et selle õiguslikud tagajärjed tulevikus enam ei kehti. Kehtetuks tunnistamine viiakse läbi kas seadusandliku akti (parlamendi) otsusega või teise riigiõigusliku võimu (näiteks konstitutsioonilise kohtu) otsusega, sõltuvalt riigi õiguskorra eripäradest.
Määratlus ja erisused
Kehtetuks tunnistamine ei ole tingimata sama mis lihtsalt õigusakti muutmine. Reeglina tähendab see õigusakti tühistamist ilma selle jätkamiseta, kuid kehtetuks tunnistamisel võib kaasneda ka sama või sarnase õigusakti taaskehtestamine (asendamine). Mõned olulised eristused:
- Tühistamine ilma asendamiseta – õigusakt kaotab kehtivuse ja ei asendata uuega;
- Tühistamine koos asendamisega – vana õigusakt tühistatakse ja asemele võetakse uus regulatsioon, mis võib säilitada osa varasemast sisust või reguleerida sama valdkonda mujalt lähtudes;
- Legislatiivne kehtetuks tunnistamine – toimub parlamendis (näiteks tühistav seaduseelnõu);
- Kohtulik annullatsioon – konstitutsioonikohus või muu kohtuvõim võib avaldada seaduse vastuolus põhiseadusega ja kuulutada selle kehtetuks (mõnes riigis võimalik, mõnes mitte).
Kehtetuks tunnistamise liigid
- Parlamendi poolt tühistamine – tavaline viis primaarse õigusaktiga tegelemiseks: vastu võetakse uus seadus, mis tühistab või muudab varasemat seadust;
- Ministri või administratiivne tühistamine – sageli kasutusel teisese õiguse (nt määruste, korralduste, määrustega kehtestatud normide) puhul, kus volitatud isik saab õigusakti tagasi võtta või tühistada;
- Kohtulik kehtetuks tunnistamine – kui kohus leiab õigusakti põhiseaduse või muu kõrgema õiguse alusel kehtetuks ja annuleerib selle mõju;
- Tagasivõtmine – nagu tekstis märgitud, Ühendkuningriigis ja Iirimaal kutsutakse tihti teisese õiguse tühistamist pigem tagasivõtmiseks kui kehtetuks tunnistamiseks.
Õiguslik mõju
Kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed sõltuvad sellest, kas on sätestatud üleminekukorrad (saving, transitional provisions) ja kuidas riigi õiguskorra põhimõtted kehtivad:
- Tulevane mõjupiir – üldjuhul peatub kehtetuks tunnistatud õigusakti rakendumine alates tühistamise hetkest edasi;
- Tagantjärele mõju – enamasti ei tühista parlamendiline kehtetuks tunnistamine varasemaid toiminguid, mis on tehtud vastavalt tolleaegsele õigusele; paljudes jurisdiktsioonides sätestatakse sel eesmärgil saving-sätted. Näiteks nüüd kohaldatakse Ühendkuningriigis 1978. aasta tõlgendusakti säästusätteid, mis kaitsevad tehtud tehinguid ja õigusi vaatamata seaduse tühistamisele;
- Õigustatud ootuste ja õiguste kaitse – tühistamine ei tohiks tavaliselt halvemusse jätta inimesi, kes tegutsesid seaduse alusel, kui seaduses ei ole selgelt sätestatud tagasipidavaid sätteid;
- Õiguslikud vaidlused – tühistatud õigusakti alusel algatatud kohtuasjad võivad nõuda ümberhindamist või jätkamist vastavalt üleminekureeglitele.
Menetlus ja praktilised küsimused
Parlamentaarses protsessis kasutatakse tühistamise või kehtetuks tunnistamise ettepanekuid selleks, et muuta või tühistada varasemaid parlamendi otsuseid. Parlamentaarses menetluses võib see tähendada eraldi tühistavat seaduseelnõu või muudatusi uues seaduses. Teisese õiguse puhul kasutatakse sageli lihtsamat menetlust: määrus või korraldus võidakse tagasivõtmise korras tühistada.
Oluline on ka eristada riigisüsteeme. Näiteks Inglismaa ja Walesi tavaõiguse alusel pidi varem kehtinud tava kohaselt seaduse kehtetuks tunnistamise tagajärjeks olema selle “kustutamine” parlamendi protokollidest, nagu poleks seda kunagi vastu võetud. Tänapäeval rakenduvad aga 1978. aasta tõlgendusakti säästusätted, mis piiravad otseste tagajärgsete tagantjärele efektide ulatust.
Korduma kippuvad küsimused
- Kas kehtetuks tunnistamine taastab varasema, tühistatud õiguse? Tavaliselt mitte automaatselt. Uue määruse või seaduse loomine on vajalik, kui tahetakse asendada tühistatud reguleeringut;
- Kas kohtud saavad seaduseid kehtetuks tunnistada? Sõltub riigist: konstitutsiooniliste kohtute süsteemis on see tavaline; parlamentaarse ülimusriigi (parliamentary sovereignty) alusel riikides, nagu Ühendkuningriik, on kohtute võimalused piiratumad;
- Mis saab tehtud tehingutest? Enamikes õigussüsteemides kaitstakse tehinguid, mis on toimunud vastavalt tollasele seadusandlusele, säästusätete abil (nt 1978. aasta tõlgendusakti sätted Ühendkuningriigis).
Järeldus
Kehtetuks tunnistamine on oluline õiguslik instrument õiguskorra muutmiseks. Selle mõju on alati seotud protseduuriliste ja sisuliste valikutega: kas tühistada koos asendamisega või ilma, kas jätta kehtima tagasikaitse sätted ning kuidas lahendada juriidilised mõjud varasematele tehingutele ja kohtuasjadele. Riiklikud eripärad ja tõlgendusaktide (nt Ühendkuningriigi 1978. aasta tõlgendusakt) sätted kujundavad täpselt, milliseid tagajärgi kehtetuks tunnistamine kaasa toob.
Osaline või täielik kehtetuks tunnistamine
Osaline kehtetuks tunnistamine toimub siis, kui eelneva õigusakti teatav osa või säte tunnistatakse kehtetuks, kuid muud sätted jäävad kehtima. Näiteks 1922. aastal tunnistati osaliselt kehtetuks 1800. aasta ühinemisaktid, millega sätestati Suurbritannia ja Iirimaa varem eraldi asunud kuningriikide liitumine Ühendkuningriigiks. See oli siis, kui (1921. aasta Inglise-Iiri lepingu tulemusena) moodustati Iirimaal kolmekümne kahest krahvkonnast kakskümmend kuus Iiri Vaba Riik ja lakkasid olemast Ühendkuningriigi osa.
Täielik kehtetuks tunnistamine toimub siis, kui kogu asjaomane seadus tunnistatakse kehtetuks.
Kehtetuks tunnistamine koos taaskehtestamisega või ilma selleta
Tüüpiline olukord, kus seadus tunnistatakse kehtetuks ja jõustatakse uuesti, on olukord, kus valdkonna õigust ajakohastatakse, kuid kehtetuks tunnistatav seadus tuleb asendada kaasaegsele ajastule sobiva seadusega. Uuesti jõustamine võib toimuda nii koos muudatustega kui ka ilma muudatusteta. Kuid kehtetuks tunnistamine ja uuesti jõustamine ilma muudatusteta toimub tavaliselt ainult konsolideerimisettepaneku kontekstis (seaduseelnõu, millega konsolideeritakse teatud valdkonna õigus).
Näiteks peegeldas vaesteseaduste kehtetuks tunnistamine 1948. aastal Inglismaal nende asendamist kaasaegsete sotsiaalhoolekandealaste õigusaktidega.
Üldjuhul tühistatakse seadus asendamata, kui see ei ole enam tõhus või kui ilmneb, et seadusel on palju negatiivsemad tagajärjed, kui algselt ette nähtud. Paljud asendamata tühistamised on tingitud olulistest muutustest ühiskonnas. Olulisemad näited on järgmised:
- vanad Jim Crow seadused või sinised seadused USAs
- Maisiseadused Inglismaal, mis tühistati 1846. aastal pärast kirglikku kampaaniat.
- Keelu tühistamine Ameerika Ühendriikides. Ameerika Ühendriikide põhiseaduse kaheksateistkümnenda muudatusega kehtestatud keeld osutus nii ebaefektiivseks, et see tuli kahekümne esimese muudatusega kehtetuks tunnistada. See on ainus põhiseaduse muudatus, mis on USAs kehtetuks tunnistatud.
- 2007. aasta massiivne seaduse muutmise seadus (Statute Law Revision Act 2007), millega tunnistati kehtetuks 3225 seadust, mis ulatuvad üle kaheksa sajandi tagasi 1171. aastasse ja kõige varasemad seadused, mille Inglismaa võttis vastu, kui ta alustas oma sissetungi Iirimaale. Kehtetuks tunnistatud seadused hõlmavad mitmeid ajalooliselt olulisi seadusi, sealhulgas 1542. aasta seadust, mis sätestab, et Inglismaa kuningad on Iirimaa kuningad. See seadus on suurim üksik kehtetuks tunnistav seadus Iirimaa ajaloos.
- "Ära küsi, ära räägi" oli USA sõjaväe poliitika, mille president Bill Clinton 1993. aastal seaduseks kirjutas. Teenistusliikmetelt ei tohtinud küsida nende seksuaalset sättumust. Samuti ei tohtinud nad seda teemat omavahel arutada. Kongress võttis 2010. aastal vastu seaduse selle poliitika tühistamiseks.
Küsimused ja vastused
K: Mis on tühistamine?
V: Kehtetuks tunnistamine on seaduse tühistamine või ümberpööramine.
K: Kui palju on kehtetuks tunnistamise liike?
V: On olemas kaks põhilist kehtetuks tunnistamise liiki.
K: Millised on kaks kehtetuks tunnistamise liiki?
V: Kaks kehtetuks tunnistamise liiki on kehtetuks tunnistamine koos kehtetuks tunnistatud seaduse taaskehtestamisega (või asendamisega) või kehtetuks tunnistamine ilma asendamiseta.
K: Kuidas kasutatakse parlamendi menetluses tagasivõtmise, kehtetuks tunnistamise või tühistamise käiku?
V: Parlamentaarses menetluses kasutatakse tagasivõtmise, kehtetuks tunnistamise või tühistamise ettepanekut selleks, et tühistada või tühistada assamblee poolt varem vastu võetud meede või korraldus.
K: Mis on tühistamine?
V: Teisese õiguse tühistamist nimetatakse Ühendkuningriigis ja Iirimaal tavaliselt tagasivõtmiseks, mitte kehtetuks tunnistamiseks.
K: Milline oli seaduse kehtetuks tunnistamise mõju Inglismaa ja Walesi tavaõiguse kohaselt?
V: Inglismaa ja Walesi tavaõiguse kohaselt oli seaduse kehtetuks tunnistamise tagajärjeks "selle täielik kustutamine parlamendi protokollidest, nagu poleks seda kunagi vastu võetud".
Küsimus: Millele kohaldatakse 1978. aasta tõlgendusakti säästusätteid?
V: Seaduse kehtetuks tunnistamise mõju suhtes kohaldatakse nüüd 1978. aasta tõlgendamisseaduses sätestatud säästusätteid.
Otsige