AlegsaOnline.com

Ameerika Ühendriikide põhiseadus: konstitutsioon, ajalugu ja muudatused

Ameerika Ühendriikide põhiseadus ja konstitutsioon: alates 1787. aasta konverentsist kuni 27 muudatuseni — selge ülevaade ajaloost, Bill of Rights'ist ja mõjust.

Autor: Leandro Alegsa

09-09-2025

Ameerika Ühendriikide põhiseadus on Ameerika Ühendriikide kõrgeim seadus. See allkirjastati 17. septembril 1787. aastal Philadelphias, Pennsylvanias toimunud konstitutsioonikonverentsil. Hiljem jõustasid ehk ratifitseerisid selle 13 esimese osariigi rahva esindajad. Kui üheksa osariiki ratifitseerisid dokumendi, lõid nad suveräänsete osariikide liidu ja selle liidu jaoks föderaalvalitsuse. See valitsus alustas tegevust 4. märtsil 1789, mis võttis Konföderatsiooni artiklite asemele.

Ameerika Ühendriikide põhiseadus on vanim praegu kehtiv föderaalne põhiseadus.

Alates 1787. aastast on Ameerika Ühendriikide põhiseadust muudetud 27 korda muudatuste (muudatuste) teel. Esimesed kümme neist muudatustest nimetatakse koos Bill of Rights'iks.

Põhiideed ja struktuur

Põhiseadus rajab Ameerika Ühendriikide valitsemise alused ja sätestab peamised võimude jaotuse põhimõtted. Selle põhielemendid on:

Võimude lahusus — seadusandlik (Konress), täidesaatev (president) ja kohtuvõim (ülemkohus ja madalamad kohtud) on eraldatud, et vältida võimu koondumist.
Kontrollid ja tasakaalud (checks and balances) — igal võimuharul on võimalus piirata teiste tegevust (näiteks presidendi veto, Senati kinnitused, kohtute järelevalve).
Federalism — võim on jagatud föderaalvalitsuse ja osariikide vahel; mõned volitused on antud liidule, teised jäävad osariikidele.
Piiratud ja kirjutatud volitused — põhiseadus loetleb paljud föderaalsed volitused, ülejäänud jäävad osariikide ja rahva pädevusse.

Põhiseadus koosneb sissejuhatusest (Preamble) ja seitsmest põhiosast ehk artiklist. Peamised artiklid reguleerivad Kongressi (I artikkel), presidendi ametit ja täidesaatvat võimu (II artikkel) ning kohtusüsteemi (III artikkel). Artikkel VI sisaldab ka üleolekuprintsiipi (supremacy clause), mille järgi föderaalpõhiseadus ja föderaalseadused on ülimuslikud osariikide seaduste ees.

Muudatuste tegemine (Artikkel V)

Põhiseadust saab muuta vastavalt Artikkel V sätetele. Muudatuse (amendmendi) ettepanekuks on kaks peamist teed:

ettepanek Kongressi poolt, kui kaks kolmandikku kummastki kojast (Esindajatekoda ja Senat) toetab; või
ettepanek riikide osalusel kokku kutsutava konventsiooni kaudu, kui kaks kolmandikku osariikidest seda nõuavad (seda meetodit pole kunagi kasutatud).

Muudatuse ratifitseerimiseks on samuti kaks võimalust:

ratifitseerimine kolme neljandiku osariikide seadusandluste poolt; või
osariikide konventsioonide heakskiit, kui kolm neljandikku nõuavad.

See kõrge künnis tagab, et muudatused on laialdase toetusega ja ei too kaasa kergekäelisi põhiseaduslikke reforme.

Bill of Rights ja tähtsamad muudatused

Esimesed kümme muudatust, tuntud kui Bill of Rights, lisati põhiseadusele 1791. aastal ning kaitsevad olulisi kodanikuõigusi ja -vabadusi (nt sõnavabadus, ajakirjandusvabadus, usu- ja koosolekuõigus, relvaõigus, kaitse põhjendamatute läbiotsimiste eest, õigus õiglasele kohtuprotsessile jne).

Mõned hilisemad ja ühiskonnalt olulised muudatused:

13. muudatus (1865) — orjuse kaotamine;
14. muudatus (1868) — kodakondsuse määratlemine, võrdsuskaitse ja protsessikäibe põhimõtted;
15. muudatus (1870) — valimisõiguse laiendamine rassilise diskrimineerimise keelamiseks;
19. muudatus (1920) — naiste valimisõigus;
24. muudatus (1964) — ärajäetud häälte maksu (poll tax) valimistel;
26. muudatus (1971) — valimisiga alandati 21-lt 18-le.

Kohtulik tõlgendamine ja elav dokument

Kuigi põhiseadus on kirjalik dokument, sõltub tema rakendamine suures osas kohtuvõimu tõlgendustest. Ameerika Ülemkohus mängib selles võtmerolli; kuulsaim näide on otsus Marbury v. Madison (1803), millega määratleti kohtude õigus tühistada seadusi, mis on põhiseadusega vastuolus (judicial review).

Põhiseadust peetakse sageli elavaks dokumendiks — see tähendab, et kohtud ja ühiskond tõlgendavad sätteid ka tänapäeva oludes. Samal ajal eksisteerib ka tõlgendamisarutelu, kus mõned toetavad originaalset meetodit (originalism) ja teised tekstilisemat või pragmaatilisemat lähenemist.

Mõju ja tähtsus

Ameerika Ühendriikide põhiseadus on olnud eeskujuks paljudele teistele riikidele, pakkudes mudelit võimude lahususe, õiguste kaitse ja föderaalsete struktuuride jaoks. See dokument on kujundanud USA poliitilist kultuuri ja õigusruumi ning jääb keskseks teemaks nii akadeemilistes diskussioonides kui ka igapäevases poliitikas.

Põhiseaduse artiklid

Kui põhiseadusele 1787. aastal alla kirjutati, oli põhiseadusel preambul ja seitse põhiosa, mida nimetatakse artikliteks.

Preambul

Preambulis on öeldud:

Meie, Ameerika Ühendriikide rahvas, selleks, et moodustada täiuslikum liit, luua õiglus, kindlustada kodune rahu, tagada ühine kaitse, edendada üldist heaolu ja kindlustada vabaduse õnnistused meile ja meie järeltulijatele, määrame ja kehtestame käesoleva põhiseaduse Ameerika Ühendriikide jaoks.

Preambul ei ole seadus. Selles on esitatud põhiseaduse kirjutamise põhjused. Preambula on põhiseaduse üks tuntumaid osi. Esimesed kolm sõna "Meie, rahvas", kasutatakse väga sageli. Loetletud kuus kavatsust on põhiseaduse eesmärgid.

Seadusandlik võim

Artiklis üks on öeldud, et Ameerika Ühendriikide kongress (seadusandlik haru) koostab Ameerika Ühendriikide seadused. Kongressil on kaks osa, mida nimetatakse "kojadeks": Ameerika Ühendriikide esindajatekoda ja Ameerika Ühendriikide senat. Selles artiklis on öeldud, keda saab valida kongressi mõlemasse ossa ja kuidas neid valitakse.

Esindajatekoja liikmed on igas osariigis rahva poolt valitud. Igast osariigist pärit liikmete arv sõltub sellest, kui palju inimesi seal elab. Iga esindajatekoja liige valitakse kaheks aastaks.

Senatis on igast osariigist kaks liiget, keda nimetatakse senaatoriteks, olenemata sellest, kui palju inimesi seal elab. Iga senaator valitakse kuueks aastaks. Esialgne põhiseadus lubas osariikide seadusandjatel valida senaatorid, kuid seda muudeti hiljem seitsmeteistkümnenda muudatusega.

Artiklis üks on ka sätestatud, kuidas kongress oma tööd teeb ja milliseid seadusi ta võib vastu võtta. Selles on loetletud mõned seadused, mida kongress ja osariigid ei saa teha.

Artiklis üks on sätestatud ka eeskirjad, mille kohaselt kongress võib esitada süüdistuse ja ametist kõrvaldada presidendi, asepresidendi, kohtunike ja teiste valitsusametnike ametist.

Täidesaatev võim

Teine artikkel ütleb, et president, asepresident ja täidesaatvad ametid (täidesaatev võim) viivad ellu kongressi poolt vastuvõetud seadusi. Selles artiklis on öeldud, kuidas valitakse president ja asepresident ning keda saab nendele ametikohtadele valida. President ja asepresident valitakse neljaks aastaks osariikide poolt valitud spetsiaalse valimiskolleegiumi poolt. Kui president sureb, astub tagasi või on võimetu, võtab asepresident presidendi kohuseid üle.

Artiklis kaks on samuti öeldud, et president on Ameerika Ühendriikide sõjaväe ülemjuhataja. Ta võib sõlmida lepinguid teiste riikidega, kuid need peavad saama senati kahekolmandikulise heakskiidu. Ta nimetab ametisse kohtunikud, suursaadikud ja muud ametnikud, kuid ka need ametissenimetamised peab heaks kiitma senat. President võib ka veto panna seaduseelnõudele. Kongress võib aga veto üle võtta ja seaduseelnõu ikkagi seaduseks muuta.

Kohtulik võim

Kolmandas artiklis öeldakse, et on olemas kohtusüsteem (kohtuvõim), mis hõlmab ülemkohut. Artiklis öeldakse, et kongress võib otsustada, milliseid föderaalkohtuid peale ülemkohtu on vaja.

Kolmandas artiklis on sätestatud, milliseid "kohtuasju ja vaidlusi" võivad need kohtud lahendada. Samuti nõutakse kõigis kriminaalasjades kohtuprotsessi läbiviimist vandekohtunike poolt ja määratletakse riigireetmise kuritegu.

Riikide volitused ja piirangud

Neljas artikkel käsitleb riike. Selles öeldakse, et kõik osariigid peavad teiste osariikide seadustele "täielikku usku ja tunnustust" andma. Selles öeldakse ka, et osariikide valitsused peavad kohtlema teiste osariikide kodanikke sama õiglaselt kui oma kodanikke ning saatma vahistatud inimesed tagasi, kui neid on teises osariigis süüdistatud kuriteos ja nad on põgenenud.

Neljas artikkel ütleb ka, et kongress võib luua uusi riike. Aastal 1787 oli ainult 13 osariiki. Nüüd on 50 Ameerika Ühendriike. Selles öeldakse, et kongress võib kehtestada eeskirju föderaalse vara kohta ja võib valitseda territooriume, mida ei ole veel osariikideks muudetud. Neljandas artiklis öeldakse, et Ameerika Ühendriigid peavad tagama, et igas osariigis oleks vabariiklik valitsemisvorm, ning kaitsma osariike sissetungi ja vägivalla eest.

Muutmisprotsess

Viies artikkel annab kaks võimalust põhiseaduse muutmiseks või muutmiseks.

Kongress võib kirjutada muudatuse, kui kaks kolmandikku mõlema koja liikmetest on sellega nõus.
Osariikide valitsused võivad kutsuda kokku konvendi muudatuste kirjutamiseks, kuigi seda ei ole juhtunud alates 1787. aastast.

Iga muudatus, mille on kirjutanud kongress või kongress, tuleb saata riigi seadusandjatele või riigi kongressidele heakskiitmiseks. Kongress otsustab, kas saata muudatus seadusandjatele või kongressidele. Kolm neljandikku osariikidest peab muudatuse heaks kiitma, et see muutuks põhiseaduse osaks.

Muudatusettepanekuga saab muuta põhiseaduse mis tahes osa, välja arvatud üks - ükski muudatusettepanek ei saa muuta reeglit, et igal osariigil on USA senatis võrdne arv senaatoreid.

Föderaalne võim

Kuues artikkel ütleb, et põhiseadus ning Ameerika Ühendriikide seadused ja lepingud on kõrgemal kui mis tahes muud seadused. Samuti öeldakse, et kõik föderaal- ja osariikide ametnikud peavad vanduma, et nad "toetavad" põhiseadust.

Ratifitseerimine

Artiklis seitse on öeldud, et uus valitsus ei alustaks põhiseaduse alusel enne, kui konvendid vähemalt üheksas osariigis oleksid põhiseaduse heaks kiitnud.

Muudatused

Alates 1787. aastast on kongress kirjutanud 33 põhiseaduse muutmise muudatusettepanekut, kuid osariigid on ratifitseerinud neist vaid 27.

Esimesed kümme muudatusettepanekut nimetatakse õiguste deklaratsiooniks. Nende üle vaieldi 1787. aasta konstitutsioonikonverentsil, kuid alles 1791. aastal ratifitseeris need kaks kolmandikku osariikidest. Need kümme täiendust või muudatust piirasid kõik föderaalvalitsuse volitusi. Need on järgmised:

Number	Aasta	Kirjeldus
1.	1791	Kongress peab kaitsma sõnavabadust, ajakirjandusvabadust, kogunemisvabadust ja petitsioonivabadust. Kongress ei saa luua riiklikku religiooni.
2.	1791	"Kuna hästi reguleeritud sõjavägi on vaba riigi julgeoleku tagamiseks vajalik, ei tohi rikkuda rahva õigust hoida ja kanda relvi." - Inimestel on õigus hoida ja kanda relvi, näiteks püsse.
Kolmas	1791	Valitsus ei saa ilma omanike loata saata sõdureid eramajades elama.
Neljas	1791	Valitsus ei saa saada luba isiku vahistamiseks või tema vara läbiotsimiseks, kui ei ole "tõenäolist põhjust" uskuda, et on toime pandud kuritegu.
5.	1791	Valitsus ei saa isikut raske kuriteo eest kohtu alla anda enne, kui suur žürii on koostanud süüdistusakti. Kui isik tunnistatakse kohtuprotsessil süüdimatuks, ei saa teda sama kuriteo eest uuesti kohtu alla anda. Valitsus peab enne isiku karistamist või tema vara äravõtmist järgima nõuetekohast kohtumenetlust. Kuriteo eest kohtu alla antud isik ei pea kohtus enda vastu tunnistama.
6.	1791	Iga isik, keda süüdistatakse kuriteos, peaks saama kiire kohtuprotsessi, mida peab korraldama žürii. Kõnealusel isikul võib kohtuprotsessi ajal olla advokaat. Neile tuleb öelda, milles neid süüdistatakse. Isik võib küsitleda tema vastu olevaid tunnistajaid ja saada oma tunnistajaid ütlusi andma.
7.	1791	Tsiviilasjades on vaja kohtuprotsessi žürii ees.
8.	1791	Valitsus ei saa nõuda ülemäärast kautsjonit või trahvi ega mingit julma ja ebatavalist karistust.
9.	1791	Põhiseaduse ja Bill of Rights'i individuaalsete õiguste loetelu ei sisalda kõiki rahva ja osariikide õigusi.
10.	1791	Kõik, mida kongress ei saa põhiseaduse kohaselt teha, tuleks jätta osariikide või rahva otsustada.

Pärast õiguste deklaratsiooni on põhiseaduses veel 17 muudatust, mis tehti eri aegadel.

Number	Aasta	Kirjeldus
11.	1795	Kodanikud ei saa föderaalsetes kohtutes riike kohtusse kaevata . On mõned erandid.
12.	1804	Muutis presidendi ja asepresidendi valimise viisi.
13.	1865	Lõpetas orjuse Ameerika Ühendriikides.
14.	1868	Iga Ameerika Ühendriikides sündinud isik on kodanik. Ühendriigid peavad järgima nõuetekohast kohtumenetlust, enne kui nad võtavad üheltki kodanikult tema õigused või vara ära.
15.	1870	Kodaniku hääleõigust ei saa ära võtta rassi, nahavärvi või sellepärast, et ta oli varem ori.
16.	1913	Kongress võib kehtestada tulumaksu.
17.	1913	Rahvas valib senaatorid. Enne seda valisid senaatorid osariikide seadusandjad.
18.	1919	Tehti seadus alkoholi tarvitamise vastu, mida nimetati keelustuseks.
19.	1920	Andis naistele hääleõiguse.
20.	1933	Muutis kongressi istungite ja presidendi ametiaja alguse päevi.
21.	1933	Lõpetas keeluseaduse kaheksateistkümnenda muudatuse. Osariigid võivad teha seadusi selle kohta, kuidas igas osariigis alkoholi kasutatakse.
22.	1951	Üks isik ei tohi olla valitud presidendiks rohkem kui kaks korda.
23.	1961	Andis Columbia ringkonna elanikele õiguse valida presidenti.
24.	1964	Muutis ebaseaduslikuks selle, et keegi peab maksma maksu, et saada hääleõigus.
25.	1967	Muudab, mis juhtub, kui president sureb, astub tagasi või ei ole võimeline oma tööd tegema. Sätestab, mis juhtub, kui asepresident sureb või astub tagasi.
26.	1971	Muudab 18-aastase vanuse alampiiriks, mis võimaldab inimestel hääletada.
27.	1992	Piirangud, kuidas kongress saab suurendada oma liikmete palka.

Seotud leheküljed

Seotud dokumendid

Mayflower Compact
Connecticuti põhilised korraldused
Massachusettsi vabaduste asutus
Inglise õiguste deklaratsioon
Föderalistlikud raamatud
Ameerika Ühendriikide õiguste deklaratsioon

Seotud autorid

Küsimused ja vastused

K: Mis on Ameerika Ühendriikide põhiseadus?

V: Ameerika Ühendriikide põhiseadus on Ameerika Ühendriikide kõrgeim seadus.

K: Kes kirjutas Ameerika Ühendriikide põhiseadusele alla?

V: Pennsylvania osariigis Philadelphias asuv konstitutsioonikonvent allkirjastas Ameerika Ühendriikide põhiseaduse 17. septembril 1787. aastal.

K: Kes ratifitseeris Ameerika Ühendriikide põhiseaduse?

V: Esimese 13 osariigi rahva esindajad ratifitseerisid Ameerika Ühendriikide põhiseaduse.

K: Millal algas Ameerika Ühendriikide põhiseaduse kohane valitsus?

V: Valitsus Ameerika Ühendriikide põhiseaduse alusel algas 4. märtsil 1789. aastal pärast seda, kui üheksa osariiki ratifitseeris dokumendi.

K: Mida need üheksa osariiki lõid, kui nad ratifitseerisid Ameerika Ühendriikide põhiseaduse?

V: Kui üheksa osariiki ratifitseerisid Ameerika Ühendriikide põhiseaduse, lõid nad suveräänsete osariikide liidu ja selle liidu jaoks föderaalvalitsuse.

K: Mitu korda on Ameerika Ühendriikide põhiseadust muudetud?

V: Alates 1787. aastast on Ameerika Ühendriikide põhiseadust 27 korda muudatuste (muudatuste) teel muudetud.

K: Kuidas nimetatakse Ameerika Ühendriikide põhiseaduse esimest kümmet muudatust?

V: Ameerika Ühendriikide põhiseaduse esimesed kümme muudatust nimetatakse koos Bill of Rights'iks.