Bill of Rights (1791)
Bill of Rights on Ameerika Ühendriikide põhiseaduse esimese kümne muudatuse nimetus, mis piirab föderaalvalitsuse võimu ja tagab Ameerika Ühendriikide kodanikele teatavad õigused. Muudatusettepanekud kirjutas 1789. aastal James Madison ja need põhinevad olulistel ideedel isikuõiguste kohta. Bill of Rights jõustus 1791. aastal, kui 3/4 osariikidest nõustus, et need on õiglased. Algselt oli Bill of Rights'is 12 erinevat muudatusettepanekut, kuid esimesed kaks ei saanud piisavalt palju osariike. Teine muudatusettepanek, mida ei võetud vastu, lisati lõpuks 1992. aastal põhiseadusele, millest sai põhiseaduse 27. muudatusettepanek.
- 1. muudatus
"Kongress ei tohi võtta vastu seadusi, mis käsitlevad usutunnistuse kehtestamist või keelavad selle vaba teostamist..."
See tähendab, et valitsus ei saa teha ühtegi religiooni ametlikuks religiooniks. Samuti ei saa ta keelata inimestel ühegi religiooni praktiseerimist.
"...või sõnavabaduse piiramine"
See tähendab, et valitsus ei saa keelata inimestel öelda, mida nad arvavad. See kehtib paljude väljendusvormide, näiteks kunsti kohta. Siiski ei ole inimestel vabadust öelda asju, mis piiravad teiste inimeste õigusi. Näiteks ei ole inimestel vabadust ähvardada teisi inimesi tappa.
"...või ajakirjanduse"
See tähendab, et valitsus ei saa takistada ajalehtedel ja muudel uudisteallikatel uudiste kajastamist.
"...või rahva õigusest rahumeelselt koguneda..."
See tähendab, et inimesed võivad protesteerida, kogunedes ja korraldades meeleavaldusi või marsse, kui need ei ole vägivaldsed.
"...ja esitada valitsusele avaldusi kaebuste lahendamiseks."
See tähendab, et inimesed saavad valitsusele kaebusi esitada asjade kohta, mis neile ei meeldi. Nad võivad paluda valitsusel need asjad parandada.
- 2. muudatus
"Kuna hästi reguleeritud sõjavägi on vaba riigi julgeoleku tagamiseks vajalik, ei tohi rikkuda rahva õigust hoida ja kanda relvi."
Inimestel on õigus omada tulirelvi.
"Sõdurit ei tohi rahuajal majutada üheski majas, mille omanik on andnud nõusoleku, ega sõjaajal, vaid seadusega ettenähtud viisil."
See tähendab, et inimesi ei saa sundida hoidma sõdureid oma majades.
"Ei tohi rikkuda inimeste õigust olla kaitstud oma isiku, maja, dokumentide ja asjade suhtes põhjendamatute läbiotsimiste ja arestide eest..."
Valitsusel ei ole õigust ilma mõjuva põhjuseta inimesi või nende vara läbi otsida ja tal ei ole õigust ilma mõjuva põhjuseta inimeste vara ära võtta.
"...ja väljastatakse ainult tõenäolise põhjuse korral, mida toetatakse vandega või kinnitusega ja milles kirjeldatakse konkreetselt otsitavat kohta ja kinnipeetavaid isikuid või asju."
Läbiotsimismääruse, mis annab politseile loa isiku vara läbiotsimiseks, võib väljastada ainult siis, kui on põhjust arvata, et isik varjab midagi, mis võib näidata, et on toime pandud kuritegu.
"Kedagi ei tohi vastutusele võtta ühegi surmanuhtluse või muu kuriteo eest, välja arvatud juhul, kui see on esitatud vandekohtu ettekirjutuse või süüdistuse alusel, välja arvatud juhul, kui see on tekkinud maismaa- või mereväes või miilitsas, kui see on tegelikus teenistuses sõja või avaliku ohu ajal..."...
Kui kedagi süüdistatakse väga raske kuriteo toimepanemises, sealhulgas kuriteos, mille eest võib määrata surmanuhtluse, on tal õigus, et suur žürii otsustab, kas on piisavalt tõendeid, et anda isikule kohtu alla. See ei kehti aga kellegi kohta, keda süüdistatakse kuriteo toimepanemises sõjaväes teenides.
"...samuti ei tohi kedagi ühe ja sama süüteo eest kaks korda ohtu seada..."
Kui kedagi süüdistatakse kuriteo toimepanemises ja ta läheb kohtusse ning tunnistatakse süüdimatuks, ei saa teda sundida teisele kohtuprotsessile. Seda, et samale isikule antakse teine kohtuprotsess pärast seda, kui ta on esimesel korral süüdimatuks tunnistatud, nimetatakse topeltkuriteoks.
"...ega ole sunnitud kriminaalasjas enda vastu tunnistajaks..."
Kedagi ei saa sundida kohtus enda vastu tunnistusi andma. See tähendab, et teda ei saa sundida ütlema asju, mis kahjustavad tema kohtuasja.
"ei tohi ilma õiglase kohtumenetluseta võtta elu, vabadust ega omandit; samuti ei tohi eraomandit võtta avalikuks kasutamiseks ilma õiglase hüvitiseta."
Kedagi ei saa karistada hukkamisega, vangi või vanglasse minekuga või raha või vara äravõtmisega, ilma et ta oleks eelnevalt läbinud õigussüsteemi. See võib tähendada kohtuistungit, kohtusse minekut või kohtuprotsessi vandekohtu ees.
"Kõigis kriminaalasjades on süüdistataval õigus kiirele ja avalikule kohtumõistmisele, mida viib läbi erapooletu žürii selles osariigis ja piirkonnas, kus kuritegu on toime pandud ja mis piirkond on eelnevalt seadusega kindlaks määratud...".
Kui kedagi süüdistatakse kuriteos, on tal õigus kohtuprotsessile, mis ei võta liiga kaua aega pärast seda, kui isikut süüdistatakse kuriteos. Kohtuprotsess peab toimuma avalikult ja ei tohi olla salajane. Inimesel on õigus saada vandekohtunikud, kes otsustavad juhtumi õiglaselt. Žüriiliikmed ei tohi enne kohtuprotsessi algust otsustada, millisele poole nad asuvad. Samuti on neil õigus, et kohtuprotsess toimuks samas piirkonnas, kus kuritegu toime pandi.
"...ja saada teavet süüdistuse olemusest ja põhjusest; kohtuda tema vastu olevate tunnistajatega; saada kohustuslikku menetlust tema kasuks tunnistajate hankimiseks..."
Kellelgi, kes on kohtu alla antud kuriteo eest, on õigus teada, miks teda süüdistatakse kuriteos, ja esitada küsimusi kõigile tunnistajatele, kes tunnistavad (näiteks kohtus), et ta on kuriteo toime pannud. Isikul, kes läheb kohtu alla, on õigus, et kohtuprotsessil on tunnistajad, kes väidavad, et isik ei ole kuritegu toime pannud.
"...ja õigus saada kaitsja abi oma kaitseks."
Kuriteo eest kohtusse astuval isikul on õigus, et teda kaitseks advokaat.
"Kohtuvaidlustes, kus vaidlusalune väärtus ületab kakskümmend dollarit, säilib õigus kohtuprotsessile žürii poolt ning ühtegi žürii poolt menetletud fakti ei tohi Ameerika Ühendriikide kohtutes uuesti läbi vaadata teisiti kui vastavalt üldise õiguse reeglitele."
Kui keegi kaebab kedagi kohtusse millegi eest, mis on vähemalt 20 dollarit väärt, nimetatakse seda tsiviilkohtumenetluseks. Neil on õigus kohtuprotsessile vandekohtunike ees. Žürii otsus on lõplik, kuigi mõnel harva esineval juhul võib kohtunik žürii otsuse tagasi lükata ja kutsuda uue žürii, kui kohtunik leiab, et žürii otsus ei võtnud arvesse kohtuprotsessi käigus teada saadud fakte.
"Liigset kautsjonit ei tohi nõuda..."
Kui keegi on vahistatud, ei saa talle liiga suurt kautsjonisummat määrata. Kautsjon on midagi, mida vahistatud inimesed peavad maksma, kui nad tahavad, et nad enne kohtuistungi algust vanglast välja lastakse. Kui nad kohtuprotsessile ilmuvad, saavad nad oma raha tagasi.
"ega ülemääraseid trahve ega julmi ja ebatavalisi karistusi."
Kui žürii otsustab, et keegi on süüdi kuriteos, ei saa tema karistus olla liiga karm või julm. Samuti ei saa teda sundida maksma liiga suurt rahasummat karistuseks tema kuriteo eest.
"Teatavate õiguste loetlemist põhiseaduses ei tohi tõlgendada nii, et sellega eitatakse või halvustatakse teisi rahva poolt säilitatud õigusi."
Inimestel võivad olla ka muud õigused, isegi kui põhiseaduses neist konkreetselt ei räägita.
"Volitused, mida põhiseadus ei ole Ameerika Ühendriikidele delegeerinud ega keelanud osariikidele, on reserveeritud vastavalt osariikidele või rahvale."
Küsimused ja vastused
K: Mis on õiguste deklaratsioon?
V: Bill of Rights on Ameerika Ühendriikide põhiseaduse esimese kümne muudatuse nimetus, mis piiravad föderaalvalitsuse võimu ja tagavad Ameerika Ühendriikide kodanikele teatavad õigused.
K: Kes kirjutas need muudatused?
V: Muudatusettepanekud kirjutas 1789. aastal James Madison.
K: Mitu muudatusettepanekut sisaldas algselt Bill of Rights?
V: Algselt sisaldas Bill of Rights 12 erinevat muudatusettepanekut.
K: Mida ütleb 1. muudatusettepanek religiooni kohta?
V: 1. muudatus ütleb, et kongress ei tohi vastu võtta ühtegi seadust, mis käsitleb usutunnistuse kehtestamist või keelab selle vaba teostamist. See tähendab, et valitsus ei saa teha ühtegi usku ametlikuks religiooniks ja samuti ei saa ta takistada inimestel ühegi religiooni praktiseerimist.
K: Mida ütleb 3. muudatusettepanek sõdurite kohta?
V: 3. muudatus ütleb, et sõdurit ei tohi rahu ajal majutada üheski majas, mille omanik on andnud oma nõusoleku, ega sõja ajal, vaid seadusega ettenähtud viisil. See tähendab, et inimesi ei saa sundida hoidma sõdureid oma majades.
Küsimus: Mida ütleb 5. muudatusettepanek kahekordse karistamise kohta?
V: 5. muudatus ütleb, et kedagi ei tohi sama süüteo eest kaks korda ohtu seada; see tähendab, et kui kedagi süüdistatakse kuriteo toimepanemises ja ta läheb kohtusse ning teda ei tunnistata süüdi, ei saa teda sundida teisele kohtuprotsessile.
K: Mida sätestab 10. muudatus seoses volitustega, mida USA-le ei ole põhiseadusega delegeeritud?
V: 10. muudatus sätestab, et volitused, mida ei ole põhiseadusega Ameerika Ühendriikidele delegeeritud ega osariikidele keelatud, on reserveeritud vastavalt osariikidele või rahvale; see tähendab, et inimestel võivad olla muud õigused, isegi kui põhiseaduses neist konkreetselt ei räägita.
