Ameerika Ühendriikide põhiseaduse viies muudatus
Ameerika Ühendriikide põhiseaduse viies muudatusettepanek, mis loodi 15. detsembril 1791. aastal, on osa Ameerika Ühendriikide õiguste deklaratsioonist. See muudatus kehtestab mitmeid seaduslikke õigusi, mis kehtivad nii tsiviil- kui ka kriminaalmenetluses. See sisaldab mitmeid klausleid: Sellega tagatakse õigus vandekogule. See keelab kahekordse karistamise (sama kuriteo eest uuesti kohtu alla andmine pärast õigeksmõistvat otsust). See kaitseb isikut enesesüüdistamise (tunnistajana enda vastu) eest. Seda nimetatakse sageli "viiendaks väite esitamiseks" (Pleading the Fifth). Viies muudatusettepanek nõuab nõuetekohast menetlust igal juhul, kui kodanikult võidakse võtta "elu, vabadus või vara". Iga kord, kui valitsus võtab eraomandit avalikuks kasutamiseks, tuleb omanikule hüvitist maksta.
Tekst
Viienda muudatuse sõnastus on järgmine:
| “ | Kedagi ei tohi vastutusele võtta surmanuhtluse või muu kuriteo eest, välja arvatud juhul, kui see on esitatud vandekohtu ettekirjutuse või süüdistuse alusel, välja arvatud juhul, kui tegemist on maismaa- või mereväe või miilitsa teenistuses sõja või avaliku ohu ajal; kedagi ei tohi ühe ja sama süüteo eest kaks korda ohtu seada; samuti ei tohi kedagi sundida kriminaalasjas enda vastu tunnistajaks ega ilma õiglase kohtumenetluseta võtta elu, vabadust või vara; samuti ei tohi eraomandit võtta avalikuks kasutamiseks ilma õiglase hüvitiseta. | ” |
Klauslid
Grand Juries
Viies muudatusettepanek nõuab, et föderaalne õigussüsteem kasutaks vandekogusid kõikide surmanuhtluse ja "kurikuulsate kuritegude" (riigireetmise, teatavate kuritegude või raske moraalse väärikuse juhtumid) puhul. Suurkoguduse juured ulatuvad tagasi Clarendoni kohtuotsuse juurde, mis on Inglismaa Henry II poolt 1166. aastal vastu võetud õigusakt. Ameerika Ühendriigid on üks väheseid allesjäänud riike, kus kasutatakse suurt žüriid.
Double Jeopardy
Viienda seadusemuudatuse topeltkaotuse klausel keelab süüdistataval pärast õiguspärase õigeksmõistva otsuse või süüdimõistva kohtuotsuse saamist sama (või sarnase) süüdistuse alusel uuesti kohtusse sattuda. Tavaõiguslikes riikides võib süüdistatav esitada autrefois acquit või autrefois convict (autrefois tähendab prantsuse keeles "minevikus"). See tähendab, et kui süüdistatav on sama kuriteo eest õigeks mõistetud või süüdi mõistetud ja teda ei saa topeltrikkumise põhimõtte alusel uuesti kohtusse anda. Selle klausli algne eesmärk on takistada üksikisikut, kes peab sama teo eest mitu korda kohtu alla andma, kuni prokurör saab süüdimõistva otsuse.
Enesesüüdistamine
Kriminaalmenetluses on isikul viienda muudatuse kohaselt õigus keelduda ennast (või end) süüdistama. Ükski isik ei ole kohustatud andma teavet, mida võidakse tema vastu kasutada. Seda nimetatakse ka "viienda õiguse võtmiseks" või üldisemalt "viiendale tuginemiseks". Selle klausli eesmärk on takistada valitsusel sundida isikut vande all tunnistama. Isik ei tohi keelduda vastamast asjakohasele küsimusele vande all, välja arvatud juhul, kui vastus teda süüdistaks. Kui tunnistaja kohtus esitatud küsimusele antud vastust võidakse kasutada selle isiku süüdimõistmiseks kuriteos, võib ta kasutada oma viienda muudatusettepaneku kohaseid õigusi.
Viienda muudatuse autorid kavatsesid selle sätteid kohaldada ainult föderaalvalitsuse suhtes. Alates 1925. aastast kohaldatakse inkorporeerimisdoktriini alusel enamikku õiguste seaduse sätteid nüüd ka osariikide ja kohalike omavalitsuste suhtes. Alates pöördelisest otsusest Miranda vs. Arizona, 384 U.S. 436 (1966), peab politsei kedagi vahistades lisama Miranda hoiatuse osana "õiguse vaikida" (sõnastus võib varieeruda).
Nõuetekohane menetlus
Õiglase kohtumenetluse klausel tagab igale inimesele õiglase, õiglase ja nõuetekohase kohtumenetluse. Viies muudatusettepanek kehtib föderaalvalitsuse suhtes. Ameerika Ühendriikide põhiseaduse neljateistkümnes muudatus keelab osariikidel muu hulgas keelata kellelgi ilma nõuetekohase menetluseta oma elu, vabadust või omandit, nii et neljateistkümnes muudatus laiendab viienda muudatuse nõuetekohase menetluse klauslit, et see kehtiks ka osariikide suhtes. Nõuetekohane menetlus tähendab, et valitsus peab järgima seadust ja mitte rikkuma ühtegi selle osa. Näide nõuetekohase menetluse rikkumisest on see, kui kohtunik on kohtuprotsessil süüdistatava suhtes erapoolik. Teine näide on see, kui prokuratuur ei avalda kaitsele teavet, mis näitaks, et süüdistatav ei ole kuriteos süüdi.
Takings
Viienda seadusemuudatuse "Takings Clause" sätestab, et "eraomandit [ei] võeta avalikuks kasutamiseks ilma õiglase hüvitiseta". Viies muudatusettepanek piirab ainult föderaalvalitsust. Neljateistkümnes muudatusettepanek laiendas seda klauslit ka riigi ja kohalike omavalitsuste poolt võetavatele meetmetele. Kui valitsus soovib osta vara avalikuks kasutamiseks, teeb ta omanikule pakkumise. Kui omanik ei soovi vara müüa, võib valitsus teda kohtusse kaevata ja kasutada võimu, mida nimetatakse sundvõõrandamiseks. Nimi tuleneb ladinakeelsest terminist dominium eminens (mis tähendab ülemvõimu). Seejärel mõistab kohus vara hukka (st ütleb, et inimesed ei saa seda enam kasutada). See võimaldab valitsusel vara üle võtta, kuid peab omanikule maksma "õiglast hüvitist". Teisisõnu, valitsusasutus peab maksma seda, mida vara on väärt.
Ameerika Ühendriikide ülemkohtus kuulati kohtuasja Kelo vs. New Londoni linn, 545 U.S. 469 (2005), mille puhul otsustati, et on lubatud kasutada sundvõõrandamist maa võõrandamiseks ühelt eraomanikult teisele eraomanikule. Kohus kiitis heaks New Londoni linna (Connecticut) kavandatud kasutamise avaldaja eraomandi kvalifitseerub "avalikuks kasutamiseks" langes Takings Clause'i tähenduses. Linn leidis, et kinnistu oli halvas seisukorras ja uus omanik parandaks seda. See Takings Clause'i laiendus on olnud väga vastuoluline.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Ameerika Ühendriikide põhiseaduse viies muudatusettepanek?
V: Viies muudatusettepanek on osa Ameerika Ühendriikide õiguste seadustikust, mis sätestab seaduslikud õigused nii tsiviil- kui ka kriminaalmenetluses.
K: Mida tagab viies muudatusettepanek?
V: Viies muudatusettepanek tagab õiguse olla kohtus, keelab topeltkaristamise ja kaitseb isikut enesesüüdistamise eest.
K: Mis on "Viiendale kaitsele tuginemine"?
V: "Viiendale tuginemine" on see, kui isik kasutab oma viienda muudatusettepaneku kohast õigust keelduda vastamast küsimustele, mis võivad teda ennast süüdi mõista.
K: Millal nõuab viies muudatusettepanek nõuetekohast menetlust?
V: Viies muudatusettepanek nõuab nõuetekohast menetlust igal juhul, kui kodanikult võidakse võtta "elu, vabadus või vara".
K: Mis juhtub siis, kui valitsus võtab eraomandit avalikuks kasutamiseks?
V: Kui valitsus võtab eraomandit avalikuks kasutamiseks, tuleb omanikule hüvitist maksta.
K: Millal loodi viies muudatusettepanek?
V: Viies muudatusettepanek loodi 15. detsembril 1791. aastal.
K: Mis on viienda muudatuse eesmärk?
V: Viienda muudatuse eesmärk on kaitsta üksikisikute õigusi kohtumenetluse ajal ja tagada, et valitsus järgib nõuetekohast menetlust, kui ta võtab kodanikelt elu, vabaduse või vara.
