Vabadus: tähendus, positiivne ja negatiivne vabadus ning poliitilised vaated
Värske ülevaade vabaduse tähendusest: positiivne vs negatiivne vabadus, liberalismi ja kommunismi vaated ning vabaduse ja demokraatia vahelised pinged.
Vabadus tähendab seisundit, kus üksikisikul on võimalus tegutseda oma tahte järgi ja alternatiivselt saavutada oma potentsiaali, teiste sõnade, nagu poliitiline vabadus, kontekstis. See on mõiste, mille tähendus on vaieldav ja mille tõlgendused sõltuvad filosoofilisest, poliitilisest ja ühiskondlikust taustast.
Kommunism ja sotsialism väidavad, et nende jaoks on vabadus seotud sotsiaalse võrdsuse ideaalidega — ehk et tõeline vabadus eeldab majanduslikku ja sotsiaalset õiglust (sotsiaalse võrdsuse ideaalid.) Libertaarid ja klassikalised liberaalid seevastu leiavad, et kommunism piirab vabadust, sest see seab sageli ohtu üksikisiku põhivabadused, nagu elu, vabadus ja omand.
Klassikalise liberalismi vabadusekäsitustes rõhutatakse sageli üksikisiku vabadust välisest sunnist — vabadust piirangutest. Sotsiaalne liberalistlik perspektiiv aga rõhutab vajadust sotsiaalse ja majandusliku võrdsuse järele, et anda inimestele tegelik võimalus oma potentsiaali realiseerida. Sellest vaatenurgast seob sotsiaalliberalist vabaduse (st vabaduse) poliitilise võimu võrdse jaotusega (st demokraatiaga). Mõned autorid väidavad, et vabadus ilma mingisuguse võrdsuseta võib viia olukorrani, kus kõige võimsamad domineerivad vähemvabadate üle; teised rõhutavad, et ülemäärane võrdsuse survestamine võib aga kahjustada üksikisiku vabadusi.
John StuartMill oli üks esimesi, kes oma teoses "On Liberty" eristas vabadust kui tegutsemise vabadust ja vabadust sundimisest (st mis tähendab teiste inimeste või riigi sunnist vabanemist). Mill sõnastas ka kuulsaks saanud "kahjuteooria" (harm principle): üksikisiku vabadust võib piirata ainult siis, kui tema tegevus tõsiselt kahjustab teisi. Ta püüdis määratleda "selle võimu olemust ja piire, mida ühiskond võib õiguspäraselt üksikisiku üle teostada", rõhutades pidevat tasakaalu üksikisiku sõltumatuse ja ühiskondliku kontrolli vahel.
Positiivne ja negatiivne vabadus
Filosoofilises ja poliitilises kirjanduses tehakse sageli vahet kahe vabaduseilmustuse vahel:
- Negatiivne vabadus — vabadus sundimisest ja sekkumisest: see tähendab, et teised (riik, teised inimesed) ei tohiks takistada või sundida üksikisiku tegutsemist. Negatiivne vabadus rõhutab piirangute eemaldamist ja õiguslikku kaitset individuaalsele autonoomiale.
- Positiivne vabadus — vabadus teha ja realiseerida: see tähendab võimet tegutseda ja eneseteostuseks vajalike vahendite olemasolu (haridus, tervishoid, sissetulek jms). Positiivne vabadus keskendub sellele, mis annab inimestele tegeliku võimaluse oma eesmärke saavutada.
Mõlema tüübi vabadus võib olla poliitilise vaidluse keskmes: kas eelistada piiramatut negatiivset vabadust või investeerida ühiskondlikesse tingimustesse, mis suurendavad inimeste tegelikku tegutsemisvõimet?
Politilised vaated ja vabadus
Poliitilistes ideoloogiates ilmneb vabaduse tõlgenduse mitmekesisus:
- Klassikaline liberalism ja libertaarne mõtlemine väärtustavad eelkõige negatiivset vabadust, eraomandit ja piiratud riiki. Nende järgi on vabaduse tagamiseks vajalikud seadused, mis kaitsevad üksikisiku õigusi ja piiravad riigi sekkumist.
- Sotsiaalne liberalism püüab ühendada isikliku vabaduse ja sotsiaalse õiguse — toetatakse riiklikke meetmeid, mis laiendavad inimeste tegelikke võimalusi (nt pääs haridusele, tervishoid).
- Sotsialism ja kommunism rõhutavad sageli, et ilma majandusliku õigluseta on formaalne vabadus tühi: tõeline vabadus eeldab ressurside ja võimu ümberjaotust, et ära hoida olukorda, kus vähestel on liigne kontroll üle paljude eluvalikutest.
- Demokraatlikud vaated seovad vabaduse osalemisvõimalusega poliitilises elus — läbipaistev seadusandlus ja kodanikuõigused on olulised, et tagada kollektiivne otsustusõigus ja vastutus.
Piirid, konfliktid ja tänapäeva küsimused
Vabaduse käsitlemine toob kaasa mitmeid praktilisi ja eetilisi küsimusi:
- Kuidas tasakaalustada üksikisiku vabadusi ja kogukonna huve (nt avalik tervis, avalik kord)?
- Kus tõmmata piir vabadusele sõnas (sõnavabaduse piirangud vihkajakirjanduse või valeinfo vastu)?
- Kuidas tagada, et tehnoloogia, massisurve või majanduslik ebavõrdsus ei kurna reaalseid valikuvõimalusi? Näiteks andmete kogumine ja järelevalve toovad uusi ohte privaatsusele ja autonoomiale.
- Milline roll on riigil vabaduse tagamisel — kas rohkem vabadust või rohkem sotsiaalset kaitset, et võimaldada inimestele reaalset tegutsemisvabadust?
Kokkuvõte
Vabadus on mitmetahuline mõiste, mille tähendused varieeruvad sõltuvalt teoreetilisest vaatepunktist. Oluline on eristada vabadust sundimisest (negatiivne vabadus) ja vabadust tegutseda reaalselt oma eesmärke silmas pidades (positiivne vabadus). Poliitilised ideoloogiad pakuvad erinevaid vastuseid sellele, kuidas tasakaalustada vabadust, võrdsust ja riigi rolli — ning tänapäeva probleemid nagu tehnoloogiline jälgimine, majanduslik ebavõrdsus ja avaliku heaolu küsimused panevad neid valikuid uut moodi proovile.


Vabadussammas on populaarne vabaduse ikoon.
Vabaduse liigid
Mõned peamised inimvabaduse liigid on järgmised:
- Ühinemisvabadus
- Usuvabadus
- Sõnavabadus
- Vabadus end väljendada
- Ajakirjandusvabadus
- Vabadus valida oma elu seisundit
- Usuvabadus
- Vabadus orjusest ja orjusest
- Vabadus kanda relvi
- Siiski on iga riigi tsiviilkonstitutsioonides kodanikele lubatud vabadused erinevalt määratletud. On väidetud, et iga seadus piirab vabadust, sest see seab piirangud sellele, mida inimesed võivad teha.
Seotud leheküljed
- Inimõigused
- Justiitsministeerium
- Konstitutsiooniline ökonoomika
- Inimõiguste ülddeklaratsioon
- Euroopa inimõiguste konventsioon
Küsimused ja vastused
K: Mida tähendab mõiste "vabadus"?
V: Vabadus on seisund, milles üksikisikul on võimalus tegutseda vastavalt oma tahtele ja saavutada oma potentsiaali, teiste mõistete, näiteks poliitilise vabaduse, kontekstis.
K: Kuidas suhtuvad kommunism ja sotsialism vabadusse?
V: Kommunism ja sotsialism väidavad, et nende jaoks on midagi määratletud vabadusena nende sotsiaalse võrdsuse ideaalide tõttu.
K: Kuidas suhtuvad libertaarid ja klassikalised liberaalid kommunismi?
V: Libertaarid ja klassikalised liberaalid arvavad, et kommunism on vabaduse vastu, sest see on sageli vastuolus individuaalsete põhiõigustega (elu, vabadus ja omand).
K: Millised on kaks peamist vaatenurka vabadusele?
V: Kaks peamist vaatenurka vabadusele on klassikalise liberalismi vabaduse kontseptsioon, mis keskendub peamiselt vabadusele välise sunni suhtes, ja sotsiaalliberalistlik vaatenurk, mis rõhutab sotsiaalse ja majandusliku võrdsuse vajalikkust.
K: Kes oli John Stuart Mill?
V: John Stuart Mill oli inglise filosoof, kes kirjutas teose "On Liberty", milles ta esimesena tunnistas erinevust vabaduse kui tegutsemisvabaduse ja millekski sunnitud olemise vahel. Samuti püüdis ta määratleda võimu, mida ühiskond võib õiguspäraselt kasutada üksikisikute üle.
K: Mida väitis Mill võimu ja vabaduse kohta?
V: Mill väitis, et autoriteedi ja vabaduse vahel on olemuslik antagonism, mis tähendab, et üksikisiku sõltumatuse ja ühiskondliku kontrolli vahel peab valitsema tasakaal.
Otsige