Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon
Euroopa Nõukogu liikmesmaad leppisid kokku teatud punktides, mis on kirjas inimõiguste ülddeklaratsiooni dokumendis, et tagada inimõigused, mis on kirjas inimõiguste ülddeklaratsioonis. Nendest punktidest sai inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. Lühendatud kujul on see Euroopa inimõiguste konventsioon (EIÕK). Konventsiooniga loodi ka Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK), mille artikli 46 kohaselt on selle kohtuotsusel õigusjõud.
Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon kirjutati 4. novembril 1950.
Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon on koostanud mitmeid protokolle, näiteks 2. protokoll õiguse kohta haridusele, 12. protokoll igasuguse diskrimineerimise vastu ka avaliku võimu poolt ja 13. protokoll surmanuhtluse täieliku kaotamise kohta. Protokollid on reeglite kogum. Kõik liikmesriigid peavad neid eeskirju järgima.
Euroopa Inimõiguste Kohus võib teha otsuseid talle esitatud kaebuste või juhtumite kohta. Kui inimene arvab, et Euroopa riik on tema inimõigusi rikkunud, võib ta pöörduda EIKi kohtunike poole. Kohtunikud kuulavad kaebuse ära ja teevad otsuse. Neid otsuseid peavad riikide valitsused järgima.
Seotud leheküljed
- Euroopa Nõukogu
- Inimõiguste ülddeklaratsioon
- Rahvusvaheline inimõigusi käsitlev õigus
- Inimõigused
Küsimused ja vastused
K: Mis on Euroopa inimõiguste konventsioon (EIK)?
V: Euroopa inimõiguste konventsioon (EIÕK) on inimõiguste tagamiseks loodud dokument, milles leppis kokku Euroopa Nõukogu ja mis kirjutati inimõiguste ülddeklaratsiooni põhjal.
K: Millal Euroopa inimõiguste konventsioon kirjutati?
V: Euroopa inimõiguste konventsioon kirjutati 4. novembril 1950. aastal.
K: Mis on Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK)?
V: Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) loodi Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ja tal on õigus teha otsuseid talle esitatud kaebuste või juhtumite kohta.
K: Mis on EIK protokollide eesmärk?
V: EIK protokollid on reeglite kogumid, mis kehtestavad konkreetsed õigused ja vabadused, näiteks õigus haridusele ja surmanuhtluse kaotamine.
K: Milline on EIKi tehtud otsuste õiguslik jõud?
V: EIKi tehtud otsustel on õiguslik jõud, sest neil on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 46 volitused.
K: Mida saab inimene teha, kui ta arvab, et Euroopa riik on tema inimõigusi rikkunud?
V: Isik, kes arvab, et Euroopa riik on tema inimõigusi rikkunud, võib pöörduda EIK kohtunike poole, kes kuulavad kaebuse ära ja teevad otsuse. Riigi valitsus peab seda otsust järgima.
Küsimus: Kas kõik liikmesriigid peavad järgima EIK protokollidega kehtestatud eeskirju?
V: Jah, kõik liikmesriigid peavad järgima EIK protokollidega kehtestatud eeskirju.
