Ameerika Ühendriikide põhiseaduse XIV muudatus: kodakondsus ja võrdne kaitse

Ameerika Ühendriikide põhiseaduse neljateistkümnes muudatus (XIV muudatus) võeti vastu 9. juulil 1868. aastal. See oli üks rekonstrueerimismuudatustest ja esitati vastusena endiste orjadega seotud küsimustele pärast Ameerika kodusõda. Muudatus käsitleb kodanikuõigusi ja seaduste võrdset kaitset ning selle vastuvõtt oli tingimuslik teatud lõunapoolsete osariikide kuulumiseks kongressi esindatavaks. Neljateistkümnes muudatus on üks enim vaidlustatud põhiseaduse osadest ja on olnud aluseks paljude pöördelistele otsustele nagu Roe vs. Wade (otsus 1973. aastal) ja Bush vs. Gore (2000). See on paljude juristide ja ajaloolaste arvates üks tähtsamaid põhiseaduse muudatusi pärast õiguste deklaratsiooni vastuvõtmist 1791. aastal.

Põhisisu ja jaotus

XIV muudatuse keskne osa on selle esimene lõik, mis sisaldab kolme peamist elementi:

Kodanikuõiguse (Citizenship Clause) — tagab, et kõik isikud, kes on sündinud või naturaliseeritud Ameerika Ühendriikides, on Ühendriikide ja selle osariikide kodanikud (sunnibõtt ehk jus soli põhimõte);

Seaduslik menetluse kaitse (Due Process Clause) — keelab osariikidel ilma nõuetekohase juriidilise protsessita võtta isikutelt elu, vabadust või vara; sellest on välja arenenud ka nn substantiivne due process, mida kasutatakse kodanikuvabaduste kaitseks;

Võrdse kaitse põhimõte (Equal Protection Clause) — nõuab, et osariigid ei tooks seaduste kaudu ebaõiglast või põhjendamatut diskrimineerimist ning annab aluse võrdse kohtlemise nõudele.

Lisaks esimesele lõigule sisaldab muudatus veel nelja lõiku, mis käsitlevad esindatust kongressis (apportionment), kõrgenenud ametnike ajutist keeldu ametist (nt endiste Konföderatsiooni ametnike puhul), riigivõla tunnustamist ja Konföderatsiooni võlgade mitte-tunnustamist ning parlamendi õigust selle muudatuse jõustamiseks (Section 5: Congress has power to enforce).

Kohtupraktika ja mõju

Neljateistkümnendat muudatust on USA Ülemkohus tõlgendanud läbi sajandite, mis on toonud kaasa mitu tähtsat arengut:

Privileges or Immunities — Machi tõlgendused (nt Slaughter-House Cases, 1873) vähendasid algset laiendavat mõju privileegide ja immuniteetide lõigule;

Inkorporatsioon (selective incorporation) — läbi Due Process Clause'i inkorporeeriti paljusid õiguste deklaratsioonis kirjeldatud õigusi, nii et need kehtivad ka osariikide vastu (näiteks sõnavabadus, usuvabadus jm). Üheks varasemaks oluliseks sammuks oli Gitlow v. New York (1925); hilisemad otsused inkorporeerisid järjest rohkem Bill of Rights´i sätteid;

Rassiline segregatsioon ja haridus — Plessy v. Ferguson lubas pikka aega eraldatust, kuni Brown v. Board of Education (1954) leidis, et avaliku kooli segregatsioon rikub Equal Protection´i ja oli sügavalt ebaõiglane;

Kodanikuvabadused ja privaatsus — 20. sajandil kasutati Due Process´i ja Equal Protection´i printsiipi ka isikuvabaduste kaitseks (nt varasemalt Roe vs. Wade, otsus 1973, mis leidis sündimata naise reproduktiivõiguse kaitse föderaalõiguse mõttes; see otsus tühistati hiljem Dobbs v. Jackson Women’s Health Organization (2022) otsusega);

Poliitilised tulemused ja valimisõigused — XIV muudatuse alusel võeti vastu mitmeid konföderatsiooni aegseid piiranguid ja 1960. aastate seadusandlus (nt Civil Rights Act, Voting Rights Act) tugevdas muutuse mõju; samas on osa kaasnevast õiguskaitsemehhanismist olnud hiljem kohtulahenditega (nt Shelby County v. Holder, 2013) piiratud.

Praktiline tähendus ja tänapäevased vaidlused

XIV muudatus jätkab tähtsat rolli tänapäeva poliitikas ja õigustõlgenduses. Mõned aktuaalsed teemad:

Sünnitusel saadav kodakondsus — Citizenship Clause on keskne argument nii selle säilitamise kui muutmise pooldajate arutelus (nt debatid immigratsiooni ja "birthright citizenship" üle);

Võrdne kaitse ja diskrimineerimine — Equal Protection´i alusel lahendatakse vaidlusi soolise võrdõiguslikkuse, rassilise diskrimineerimise, puuetega inimeste kaitse ja samasooliste paaride õiguste üle (nt Obergefell v. Hodges, 2015 kinnitas samasooliste abielu liikumist läbi Equal Protection ja Due Process printsiipide);

Abort ja meditsiiniline privaatsus — pärast Dobbs otsust on paljud osariigid kehtestanud oma reeglid; see on näide, kuidas kohtu tõlgendused võivad muuta muudatuse praktilist mõju;

Võimud Kongressile — Section 5 annab Kongressile õiguse jõustada muudatus, mis on andnud aluse seadusandlusele, kuid ka tekitanud küsimusi föderaalse ja osariikide võimujagamise kohta.

Järeldus

XIV muudatus kujundas Ameerika Ühendriikide õigusruumi ja kodanikuõiguste maastikku sügavalt: see kindlustas sünnipärase kodakondsuse, laiendas õiguskaitset osariikide vastu ja andis kohtutele ning kongressile võimu lahendada diskrimineerimise ja põhivabaduste küsimusi. Samas on selle tõlgendamine ja rakendamine olnud pideva poliitilise ja juriidilise vaidluse objekt — mis tagab, et muudatuse tähtsus ja mõju püsivad Ameerika avalikus ja õigusalases diskussioonis suurepärase aktuaalsena.

Ohio osariigi esindaja John A. Bingham, neljateistkümnenda muudatusettepaneku peamine autor (kujundaja).

Kokkuvõte

Kodusõja lõpus vabastas Abraham Lincoln orjad. Probleem oli selles, et ta ei küsinud seda kongressilt. Kongress ei olnud võtnud vastu seadust orjade vabastamiseks. Vahepeal oli mõnes osariigis ikka veel orjus. Kolmeteistkümnes seadusemuudatus vabastas orjad. See sai seaduseks 1865. aasta lõpus. Kolm aastat hiljem sätestas neljateistkümnes muudatus kodanikuõigused. Sel perioodil kontrollisid vabariiklased kongressi. Nad tahtsid anda vabastatud orjadele täieliku kodakondsuse. Kuid nad mõistsid ka, et kui nad annavad mustanahalistele kodanikuõigused, avab see ukse naiste valimisõigusele. See oleks viinud naiste hääleõiguse andmiseni, mida kongress ei tahtnud teha. Kui muudatusettepanekusse oleks lisatud ainult esimene jagu, oleks sõnastus "kõik Ameerika Ühendriikides sündinud või naturaliseeritud isikud" hõlmanud ka naisi. Seetõttu lisati sõna "mehed" teise ossa, et kongress kiidaks muudatuse heaks.

Esimene jagu - kodakondsus

Neljateistkümnenda muudatuse esimene jagu andis kodakondsuse "kõigile Ameerika Ühendriikides sündinud või naturaliseeritud isikutele" ja "nende jurisdiktsiooni alla kuuluvatele isikutele". Teine klausel, mida tavaliselt nimetatakse privileegide ja immuniteetide klausliks, sätestab, et "iga osariigi kodanikel on õigus saada kõik privileegid ja immuniteedid, mis on kodanike privileegid ja immuniteedid mitmes osariigis". See andis kõigile ameeriklastele seaduse alusel kodanikuõiguste kaitse. See keelab osariikidel keelata kodanikel ilma nõuetekohase menetluseta oma elu, vabadust või omandit. Riigid ei tohtinud keelata isikutele "võrdset kaitset seaduste ees". See tähendas, et esmakordselt oli kõigil inimestel ühesugune kaitse, olenemata nende nahavärvist. Asjaolu, et mainiti osariike, muudab nad nende kaitse eest vastutavaks samamoodi nagu föderaalvalitsus. Neljateistkümnendale muudatusettepanekule viidatakse kohtuasjades sagedamini kui ühelegi teisele muudatusettepanekule.

Teine jagu - jaotamine

Teises jaos muudeti algse põhiseaduse osa, mis luges orjad kolmeks viiendikuks inimeseks. See oli mõeldud selleks, et määrata kindlaks, kui palju USA kongressi liikmeid üks osariik võib omada (jaotamine). Teise jaoga kehtestati, et iga kodanik loetakse üheks inimeseks.

Kolmas, neljas ja viies jagu

Kolmas jagu oli mõeldud rangelt konföderatsiooni liikmetega, kes võitlesid Ameerika Ühendriikide vastu. See nõudis kongressi kahekolmandikulist hääletust, et lubada konföderatsiooni juhtidel taastada oma kodakondsus või saada ametikohale. Selleks, et endised konföderatsiooniliikmed saaksid täita föderaalametit, pidid nad andma vande põhiseaduse kaitsmise kohta. Neljandas jaos öeldi, et föderaalvalitsus ei maksa konföderatsiooni võlgu tagasi. Viies jagu tähendab seda, mida ta ütleb, et kongress viib 14. muudatuse sätted ellu.

Tekst

1. jagu. Kõik isikud, kes on sündinud või naturaliseeritud Ameerika Ühendriikides ja kuuluvad nende jurisdiktsiooni alla, on Ameerika Ühendriikide ja selle osariigi kodanikud, kus nad elavad. Ükski osariik ei tohi vastu võtta ega jõustada ühtegi seadust, mis piiraks Ameerika Ühendriikide kodanike privileege või immuniteete; ükski osariik ei tohi ilma nõuetekohase kohtumenetluseta võtta üheltki isikult elu, vabadust või omandit ega keelata ühelegi tema jurisdiktsiooni alla kuuluvale isikule seaduste võrdset kaitset.

2. jagu. Esindajad jaotatakse mitme osariigi vahel vastavalt nende arvule, võttes arvesse iga osariigi elanike koguarvu, välja arvatud indiaanlased, keda ei maksustata. Kui aga valimisõigus Ameerika Ühendriikide presidendi ja asepresidendi, kongressi esindajate, osariigi täitev- ja kohtuametnike või selle seadusandliku kogu liikmete valimiseks toimuvatel valimistel on keelatud ühelgi selle osariigi kahekümne ühe aasta vanuselisel meessoost elanikul, ja Ameerika Ühendriikide kodanikke, või mis tahes viisil piiratud, välja arvatud mässus osalemise või muu kuriteo eest, vähendatakse esindatuse aluseid selles osariigis proportsionaalselt, mida selliste meessoost kodanike arv moodustab kogu kahekümne ühe aasta vanuste meessoost kodanike arvust selles osariigis.

3. jagu. Ükski isik ei tohi olla kongressi senaator või esindaja, presidendi ja asepresidendi valija ega töötada Ameerika Ühendriikide või mõne riigi tsiviil- või sõjaväeametis, kes on eelnevalt kongressi liikmena või Ameerika Ühendriikide ametnikuna või mõne riigi seadusandliku kogu liikmena või mõne riigi täidesaatva või kohtuametnikuna andnud vande toetada Ameerika Ühendriikide põhiseadust, kuid on osalenud selle vastu suunatud mässus või ülestõusmises või andnud abi või toetust selle vaenlastele. Kuid kongress võib kahe kolmandiku mõlema koja häälteenamusega sellise takistuse kõrvaldada.

4. jagu. Ameerika Ühendriikide seadusega lubatud riigivõla, sealhulgas pensionide ja preemiate maksmiseks tehtud võlgade kehtivus ülestõusu või mässu mahasurumisel osutatud teenuste eest, ei kuulu kahtluse alla. Kuid ei Ameerika Ühendriigid ega ükski osariik ei võta üle ega maksa ühtegi võlga ega kohustust, mis on tekkinud ülestõusu või mässu toetuseks Ameerika Ühendriikide vastu, ega ühtegi nõuet orjade kaotamise või vabastamise eest; kuid kõik sellised võlad, kohustused ja nõuded loetakse ebaseaduslikuks ja kehtetuks.

5. jagu. Kongressil on õigus asjakohaste õigusaktidega jõustada käesoleva artikli sätteid.

Seotud leheküljed

Orjandus
Diskrimineerimine
Dred Scott vs. Sandford
Ameerika kodusõda
Ameerika Ühendriikide rekonstrueerimine
Andrew Johnson
Jim Crow seadused
1964. aasta kodanikuõiguste seadus
1965. aasta valimisõiguse seadus

Küsimused ja vastused

K: Millal võeti Ameerika Ühendriikide põhiseaduse neljateistkümnes muudatus vastu?

V: Neljateistkümnes muudatusettepanek võeti vastu 9. juulil 1868. aastal.

Küsimus: Millised küsimused viisid Ameerika Ühendriikide põhiseaduse neljateistkümnenda muudatuse ettepaneku tegemiseni?

V: Ameerika kodusõja järgsed endiste orjadega seotud küsimused viisid neljateistkümnenda muudatuse ettepaneku tegemiseni.

K: Mida käsitleb neljateistkümnes muudatusettepanek?

V: Neljateistkümnes muudatus käsitleb kodanikuõigusi ja seaduste võrdset kaitset.

K: Miks oli neljateistkümnes muudatusettepanek kibedalt vaidlustatud?

V: Neljateistkümnes muudatusettepanek oli kibedalt vaidlustatud, sest lõunapoolsed osariigid olid sunnitud selle ratifitseerima, et saada tagasi esindatus kongressis.

K: Millised pöördelised otsused põhinesid neljateistkümnendal muudatusel?

V: Neljateistkümnes muudatus on aluseks sellistele pöördelistele otsustele nagu Roe v. Wade (1972) ja Bush v. Gore (2000).

K: Milline on neljateistkümnenda muudatuse tähtsus?

V: Neljateistkümnes muudatus on endiselt kõige olulisem põhiseaduse muudatus alates õiguste seaduse vastuvõtmisest 1791. aastal.

K: Miks on neljateistkümnes muudatusettepanek üks enim vaidlustatud põhiseaduse osadest?

V: Neljateistkümnes muudatus on üks enim vaidlustatud põhiseaduse osadest, sest selles käsitletakse kodanikuõigusi ja seaduste võrdset kaitset.