Ameerika Ühendriikide põhiseaduse neljateistkümnes muudatus

Kokkuvõte

Kodusõja lõpus vabastas Abraham Lincoln orjad. Probleem oli selles, et ta ei küsinud seda kongressilt. Kongress ei olnud võtnud vastu seadust orjade vabastamiseks. Vahepeal oli mõnes osariigis ikka veel orjus. Kolmeteistkümnes seadusemuudatus vabastas orjad. See sai seaduseks 1865. aasta lõpus. Kolm aastat hiljem sätestas neljateistkümnes muudatus kodanikuõigused. Sel perioodil kontrollisid vabariiklased kongressi. Nad tahtsid anda vabastatud orjadele täieliku kodakondsuse. Kuid nad mõistsid ka, et kui nad annavad mustanahalistele kodanikuõigused, avab see ukse naiste valimisõigusele. See oleks viinud naiste hääleõiguse andmiseni, mida kongress ei tahtnud teha. Kui muudatusettepanekusse oleks lisatud ainult esimene jagu, oleks sõnastus "kõik Ameerika Ühendriikides sündinud või naturaliseeritud isikud" hõlmanud ka naisi. Seetõttu lisati sõna "mehed" teise ossa, et kongress kiidaks muudatuse heaks.

Esimene jagu - kodakondsus

Neljateistkümnenda muudatuse esimene jagu andis kodakondsuse "kõigile Ameerika Ühendriikides sündinud või naturaliseeritud isikutele" ja "nende jurisdiktsiooni alla kuuluvatele isikutele". Teine klausel, mida tavaliselt nimetatakse privileegide ja immuniteetide klausliks, sätestab, et "iga osariigi kodanikel on õigus saada kõik privileegid ja immuniteedid, mis on kodanike privileegid ja immuniteedid mitmes osariigis". See andis kõigile ameeriklastele seaduse alusel kodanikuõiguste kaitse. See keelab osariikidel keelata kodanikel ilma nõuetekohase menetluseta oma elu, vabadust või omandit. Riigid ei tohtinud keelata isikutele "võrdset kaitset seaduste ees". See tähendas, et esmakordselt oli kõigil inimestel ühesugune kaitse, olenemata nende nahavärvist. Asjaolu, et mainiti osariike, muudab nad nende kaitse eest vastutavaks samamoodi nagu föderaalvalitsus. Neljateistkümnendale muudatusettepanekule viidatakse kohtuasjades sagedamini kui ühelegi teisele muudatusettepanekule.

Teine jagu - jaotamine

Teises jaos muudeti algse põhiseaduse osa, mis luges orjad kolmeks viiendikuks inimeseks. See oli mõeldud selleks, et määrata kindlaks, kui palju USA kongressi liikmeid üks osariik võib omada (jaotamine). Teise jaoga kehtestati, et iga kodanik loetakse üheks inimeseks.

Kolmas, neljas ja viies jagu

Kolmas jagu oli mõeldud rangelt konföderatsiooni liikmetega, kes võitlesid Ameerika Ühendriikide vastu. See nõudis kongressi kahekolmandikulist hääletust, et lubada konföderatsiooni juhtidel taastada oma kodakondsus või saada ametikohale. Selleks, et endised konföderatsiooniliikmed saaksid täita föderaalametit, pidid nad andma vande põhiseaduse kaitsmise kohta. Neljandas jaos öeldi, et föderaalvalitsus ei maksa konföderatsiooni võlgu tagasi. Viies jagu tähendab seda, mida ta ütleb, et kongress viib 14. muudatuse sätted ellu.

Tekst

1. jagu. Kõik isikud, kes on sündinud või naturaliseeritud Ameerika Ühendriikides ja kuuluvad nende jurisdiktsiooni alla, on Ameerika Ühendriikide ja selle osariigi kodanikud, kus nad elavad. Ükski osariik ei tohi vastu võtta ega jõustada ühtegi seadust, mis piiraks Ameerika Ühendriikide kodanike privileege või immuniteete; ükski osariik ei tohi ilma nõuetekohase kohtumenetluseta võtta üheltki isikult elu, vabadust või omandit ega keelata ühelegi tema jurisdiktsiooni alla kuuluvale isikule seaduste võrdset kaitset.

2. jagu. Esindajad jaotatakse mitme osariigi vahel vastavalt nende arvule, võttes arvesse iga osariigi elanike koguarvu, välja arvatud indiaanlased, keda ei maksustata. Kui aga valimisõigus Ameerika Ühendriikide presidendi ja asepresidendi, kongressi esindajate, osariigi täitev- ja kohtuametnike või selle seadusandliku kogu liikmete valimiseks toimuvatel valimistel on keelatud ühelgi selle osariigi kahekümne ühe aasta vanuselisel meessoost elanikul, ja Ameerika Ühendriikide kodanikke, või mis tahes viisil piiratud, välja arvatud mässus osalemise või muu kuriteo eest, vähendatakse esindatuse aluseid selles osariigis proportsionaalselt, mida selliste meessoost kodanike arv moodustab kogu kahekümne ühe aasta vanuste meessoost kodanike arvust selles osariigis.

3. jagu. Ükski isik ei tohi olla kongressi senaator või esindaja, presidendi ja asepresidendi valija ega töötada Ameerika Ühendriikide või mõne riigi tsiviil- või sõjaväeametis, kes on eelnevalt kongressi liikmena või Ameerika Ühendriikide ametnikuna või mõne riigi seadusandliku kogu liikmena või mõne riigi täidesaatva või kohtuametnikuna andnud vande toetada Ameerika Ühendriikide põhiseadust, kuid on osalenud selle vastu suunatud mässus või ülestõusmises või andnud abi või toetust selle vaenlastele. Kuid kongress võib kahe kolmandiku mõlema koja häälteenamusega sellise takistuse kõrvaldada.

4. jagu. Ameerika Ühendriikide seadusega lubatud riigivõla, sealhulgas pensionide ja preemiate maksmiseks tehtud võlgade kehtivus ülestõusu või mässu mahasurumisel osutatud teenuste eest, ei kuulu kahtluse alla. Kuid ei Ameerika Ühendriigid ega ükski osariik ei võta üle ega maksa ühtegi võlga ega kohustust, mis on tekkinud ülestõusu või mässu toetuseks Ameerika Ühendriikide vastu, ega ühtegi nõuet orjade kaotamise või vabastamise eest; kuid kõik sellised võlad, kohustused ja nõuded loetakse ebaseaduslikuks ja kehtetuks.

5. jagu. Kongressil on õigus asjakohaste õigusaktidega jõustada käesoleva artikli sätteid.

Seotud leheküljed

• Orjandus
• Diskrimineerimine
• Dred Scott vs. Sandford
• Ameerika kodusõda
• Ameerika Ühendriikide rekonstrueerimine
• Andrew Johnson
• Jim Crow seadused
• 1964. aasta kodanikuõiguste seadus
• 1965. aasta valimisõiguse seadus