Ameerika Ühendriikide kodusõda (1861–1865) oli Ameerika Ühendriikide kodusõda. Seda nimetatakse mõnikord "osariikidevaheliseks sõjaks". Sõda puhkes seetõttu, et üksteist lõunapoolset osariiki tahtsid lahkuda Ameerika Ühendriikidest. Nad moodustasid Ameerika Konföderatsiooni Ühendriigid, mida nimetatakse ka "Konföderatsiooniks". USA valitsust ja sellele lojaalseks jäänud osariike nimetati "liiduks".

Sõja peamine põhjus oli orjus. Orjandus oli levinud lõunariikides, sealhulgas kõigis 11 Konföderatsiooniga liitunud osariigis. Enamikus põhjapoolsetest osariikidest oli see ebaseaduslik. Konföderatsiooniriigid püüdsid liidust lahkuda pärast seda, kui Abraham Lincoln, kellele orjandus ei meeldinud, valiti Ameerika Ühendriikide presidendiks. Liit uskus, et osariikide eraldumine oli ebaseaduslik. Viis osariiki, kus orjus oli seaduslik, jäid liitu. Neid nimetati "piiririikideks". Liit ei kavatsenud esialgu orjuse kaotamist, kuid 1862. aastal sai see üheks nende eesmärgiks.

Põhjused

Peamised põhjused olid poliitilised ja majanduslikud lahknemised põhja ja lõuna vahel: lõunariikide majandus sõltus suuresti orjatööst põllumajanduses (eriti puuvilla kasvatamisel), samas kui põhjapoolsed osariigid industrialiseerusid ja toetasid tollipoliitikat ning tugevat föderaalse võimu rolli. Orjus oli lõppeks sügav moraalne ja poliitiline lõhestaja – küsimus orjade staatusest uutes osariikides, inimõigustest ja osariikide õigustest ajendasid poliitilist vastasseisu ja radikaliseerumist.

Sõja kulg

Sõda algas 12. aprillil 1861, kui konföderatsiooni väed ründasid Lõuna-Carolinas asuvat Fort Sumterit, mida pidasid liidu sõdurid. Sõjategevus kestis neli aastat ja hõlmas suuri lahinguid, pikki piiramisoperatsioone ja ulatuslikku tsiviilkannatusi peamiselt lõunas.

Tähtsamad sõjaväelised sündmused ja lahingud (valik):

  • Antietam (17. sept 1862) – Põhja taktikaline peatamine, suurim päevane lahing Ameerika ajaloos; andis Lincolni võimaluse kuulutada vabas­tkustust ehk Emancipation Proclamation (vt allpool).
  • Gettysburg (1.–3. juuli 1863) – pöördepunkt idatierval; Konföderatsiooni pealetung nurjus, Lee taganes.
  • Vicksburg (mai–juuli 1863) – liidu võit Mississippi jõel, mis jagas Konföderatsiooni kaheks ja tõi kontrolli jõele liidu kätte.
  • Shermani «March to the Sea» (1864) – totaliseeriv sõjakäik läbi Gruusia, mis lõi lõunas majanduslikku ja moraalset kahju.
  • Appomattox (9. aprill 1865) – kindral Robert E. Lee kapituleerus kindral Ulysses S. Grantile; see tähistas Suurmajanduslikku lõppfaasi Konföderatsiooni relvajõududele.

Sõjategevuse käigus kasutati uusi tehnoloogiaid – raudteid ja telegraafi laialdasemaks väekoosseisu liigutamiseks ja juhtimiseks, teravdatud vintpüsse ja löytyyjaid – ning meres tekkisid rauhustiga laevad (ironclads), mis muutsid laevasõja taktikad.

Olulised juhid

  • Liit: Ulysses S. Grant (koordineeris lõpukampaaniaid), William T. Sherman, George B. McClellan (varasemad aastad).
  • Konföderatsioon: Robert E. Lee, Thomas "Stonewall" Jackson, James Longstreet; poliitiline juht oli Jefferson Davis.

Orjuse kaotamine ja poliitilised otsused

1. jaanuaril 1863 kuulutas president Abraham Lincoln välja tuntud Emancipation Proclamation – see kuulutas vabaks orjad Konföderatsiooni kontrolli all olevates piirkondades. See samm ei vabastanud kohe kõiki orje, kuid muutis sõja selgelt orjusevastaseks ning võimaldas värvata liidu relvajõududesse afroameeriklasi. Pärast sõda kiideti heaks kolm olulist põhiseaduslikku muudatust: 13. muudatus (1865) orjuse kaotamiseks, 14. muudatus (1868) kodanikuõiguste ja võrdse kaitse tagamiseks ning 15. muudatus (1870) hääleõiguse laiendamiseks (kuigi tegelik rakendamine lõunas oli palju raskendatum).

Tagajärjed ja mõju

Inimkaotus ja majanduslik kahju: Ameerika kodusõda oli riigi ajaloo veriseim konflikt – hukkus hinnanguliselt umbes 620 000–750 000 inimest; palju rohkem sai haavata. Lõuna piirkond hävines majanduslikult ja infrastruktuurilt: põllud, kaubateed ja linnad olid kahjustatud ning orjatööjõu kaotus muutis majandusstruktuuri.

Poliitilised ja sotsiaalsed tagajärjed: Liidu ühtsus säilis ja föderaalvalitsuse positsioon tugevnes – osariikidel ei lubatud enam niisama lihtsalt lahkuda. Aeg-ajalt alanud Reconstruction (ehitus- ja üleminekuperiood 1865–1877) püüdis integreerida vabasid endisi orje ühiskonda ning taastada lõunariikide institutsioone; see periood oli konfliktne ja segatud eduga: toimusid reformid (nt haridus, õigused), kuid ka vastupanu (Black Codes, valge ülestõus, Ku Klux Klan ja hilisem segregatsioon ehk Jim Crow).

Rahvusvaheline mõju: Konföderatsioon ei suutnud saavutada ametlikku välisriikide tunnustust; Euroopa võimud, eriti Suurbritannia ja Prantsusmaa, jäid suuresti neutraalseks. Sõda muutis Ameerika poliitilist suunda ning kiirendas tööstuse ja transpordi arengut põhjapoolsetes osariikides.

Mida sõda tähendas tulevikule

Ameerika kodusõda otsustas orjuse saatuse ja määras riigi poliitilise ja sotsiaalse arengutee järgmisteks aastakümneteks. Kuigi orjus lõpetati ametlikult, jätkus rassiline diskrimineerimine ja segregatsioon sajandi alguseni ning rassilised pinged ja võitlus kodanikuõiguste eest kestis edasi. Sõda ja sellele järgnenud Reconstructioon muutsid USA föderaalse valitsemise, sõjalise strateegia ja ühiskondliku struktuuri aluseid ning jätsid tugeva ajaloolise ja mälestusliku pärandi.