Ameerika kodusõja idateater: Virginia, Antietam, Gettysburg ja Bull Run
Ameerika kodusõja idateater hõlmas Ameerika Ühendriikide Virginia, Lääne-Virginia, Marylandi, Pennsylvania, Columbia ringkonna ning Põhja-Carolina rannikuvetes asuvaid meresadamaid ja kindlustusi. Selles piirkonnas peeti palju lahinguid, eriti Põhja- ja Ida-Virginias. Mitmed lahingud peeti liidu Potomac'i armee ja Põhja-Virginia konföderatsiooni armee vahel. Virginias peeti nii palju lahinguid, sest Konföderatsiooni pealinn asus Richmondis, Virginia osariigis.
Idateatris toimusid mitmed tähtsad lahingud. Nende hulka kuulusid esimene Bull Run'i lahing, verine Antietami lahing ja suurim lahing, Gettysburgi lahing. Vaid 100 miili eraldas kahte pealinna, Washingtoni, D.C., liidu pealinna, ja konföderatsiooni pealinna Richmondis, Virginia osariigis. Nende kahe vahel asus Shenandoah' org, looduslik koridor, mis võis varjata terveid armeesid.
Geograafia ja strateegiline tähtsus
Idateater oli strateegiliselt oluline nii poliitiliselt kui sõjaliselt. Richmondi lähedus Washingtonile tegi Virginiale mõlemale poolele keskse eesmärgi: Konföderatsioon püüdis oma pealinna kaitsta, liit püüdis seda vallutada. Shenandoah' org toimis liikumiskoridorina ja äraolude korral ka varustustee ning rünnakute lähtepunktina. Rannikualadel mõjutati sündmusi ka mereväega — liit kehtestas Blokaadi ja toimusid rannikualade väeoperatsioonid ning märkimisväärne oli rauaga kaetud laevade vastasseis Hampton Roadsi lahingus (USS Monitor vs CSS Virginia) 1862. aasta märtsis, mis muutis laevade konstruktsiooni tulevikus.
Suurimad kampaaniad ja lahingud
- Esimene Bull Run (Manassas), 21. juuli 1861 — varaseim suur lahing Virginia lähedal; liidu armee alistus ja Konföderatsioon võitis, mis näitas, et sõda ei saa olema lühike ega kerge.
- Peninsula Campaign ja Seven Days (aprill–juuli 1862) — liidu katse võita Richmond marssides mere poolt sisemaale; Robert E. Lee ja Põhja-Virginiaga seotud vastutegevused sundisid liidu vägesid taganema.
- Antietam, 17. september 1862 — Ameerika kodusõja üks verisemaid päevi (üle 20 000 hukkunut ja vigastatut); taktikaline viik, kuid poliitiliselt tähtis — andis Abraham Lincolnile põhjuse kuulutada etteanne Emantsipeeruva dekreedi väljakuulutamiseks.
- Second Bull Run (august 1862) — Konföderatsiooni oluline võit, mis avas teed Lee sissetulekule Marylandi poole.
- Fredericksburg ja Chancellorsville (1862–1863) — Fredericksburgis saavutasid konföderaadid tugeva kaitsevõidu; Chancellorsville oli taktikaline Konföderatsiooni võit, kuid kallis — seal hukkus ka tuntud kindral Stonewall Jackson.
- Gettysburg, 1.–3. juuli 1863 — suurim lahing Põhja-Ameerikas (umbes 50 000–55 000 ohvrit mõlemal poolel kokku); Lee ründas Põhja territooriumi, ent kaotas ja pidi taganema — peetakse pöördepunktiks idateatris.
- Petersburgi piiramine ja Richmondi langemine (1864–1865) — U.S. Granti ja liitlastete operatsioonid viisid lõplikult Konföderatsiooni varustustee lõikamisele, Petersburgi ja lõpuks Richmondi vallutamiseni 1865. aasta kevadel.
Juhtimine ja taktika
Idateatris kohtusid suurte armeeüksuste juhid: liidu pooltel juhatasid eri aegadel sellised kindralid nagu George B. McClellan, Ambrose Burnside, Joseph Hooker ja George G. Meade; Konföderatsiooni juht oli sageli Robert E. Lee, kelle all tegutsesid kindralid Thomas "Stonewall" Jackson, James Longstreet jt. Lahingute iseloomustasid tihti rasketäheline rivi- ja takerdunud lahing, suured rünnakud ja vasturünnakud, samuti keerulised manöövrid Shenandoah' orus ja rannikualadel.
Tagajärjed ja tähendus
Idateater määras suure osa sõja rahvusvahelisest ja siseriiklikust kulust. Gettysburgi ja Vicksburgi kaotused 1863. aasta suvel mõjutasid Konföderatsiooni sõjalist initsiatiivi ja tõid liidule olulise ettepoole nihke. Pikaajalised kampaaniad Virginias kurnasid mõlema poole ressursse, ent liidu suurem tööstuslik ja inimressurss lõplikult kandis vilja 1864–1865, kui Grant ja Sherman koordineerisid survet eri teatrites. Richmondi langemine 1865. aasta alguses tähendas Konföderatsiooni reaalset kokkuvarisemist ning viis lõpuks sõja lõppemiseni.
Lõppsõna
Idateater oli Ameerika kodusõja keskne ja verisem osa: selle lahingud ja kampaaniad kujundasid riigi poliitilist suunda, mõjutasid inimelusid ja tehnoloogiat ning jätsid püsiva jälje Ameerika ajalukku. Paljud lahingupaigad on tänapäeval muuseumid ja memoriaalid, mis aitavad mõista sõja ulatust ja tagajärgi.
Idateatri peamised ülemad
|
Taust
Pärast Fort Sumteri langemist 1861. aasta aprillis hakkasid mõlemad osapooled armeede loomisega vaeva nägema. President Abraham Lincoln kutsus mässu mahasurumiseks välja 75 000 vabatahtlikku. See põhjustas kohe nelja täiendava osariigi, sealhulgas Virginia lahkulöömise. Ameerika Ühendriikide armee koosseisus oli vaid umbes 16 000 meest, kellest üle poole oli laiali läänes. Armeed juhtis eakas kindralleitnant Winfield Scott, 1812. aasta sõja ja Mehhiko-Ameerika sõja veteran. Konföderatsiooni poolel astus vaid käputäis föderaalohvitsere ja -mehi tagasi ja liitus konföderatsiooniga. Konföderatsiooniarmee moodustamine oli algselt üksikute osariikide ülesanne.
Küsimused ja vastused
K: Millised osariigid kuulusid Ameerika kodusõja idateatrile?
V: Ameerika kodusõja idateatrile kuulusid USA osariigid Virginia, Lääne-Virginia, Maryland, Pennsylvania, Columbia ringkond ja Põhja-Carolina rannikuvetes asuvad meresadamad ja kindlustused.
K: Mis oli nii oluline Richmondis, Virginia osariigis?
V: Richmond, Virginia oli oluline, sest see oli Ameerika kodusõja ajal konföderatsiooni pealinn.
K: Millised olid mõned olulised lahingud, mis sellel teatril toimusid?
V: Mõned olulised lahingud, mis toimusid selles teatris, olid esimene Bull Runi lahing, Antietami lahing ja Gettysburgi lahing.
K: Kui lähedal asusid üksteisele Washington D.C., liidu pealinn, ja Richmond, konföderatsiooni pealinn?
V: Washington D.C., liidu pealinn, ja Richmond, konföderatsiooni pealinn, olid teineteisest vaid 100 miili kaugusel.
K: Mis asus nende kahe linna vahel?
V: Nende kahe linna vahel asus Shenandoah' org, mis oli looduslik koridor, mis võis varjata terveid armeesid.
K: Miks toimus selle sõja ajal nii palju lahinguid Põhja- ja Ida-Virginias?
V: Põhja- ja Ida-Virginias toimus selle sõja ajal nii palju lahinguid, sest see oli Richmondi lähedal, kus sel ajal asus konföderatsiooni pealinn.
