1812. aasta sõda: USA ja Suurbritannia konflikt Põhja-Ameerikas
1812. aasta sõda: põhjalik ülevaade USA ja Suurbritannia konfliktist Põhja-Ameerikas — Erie järv, Washingtoni põletamine, New Orleansi lahing ja "The Star-Spangled Banner".
Võitlused algasid 1812. aastal, kui Ameerika Ühendriigid kuulutasid Suurbritanniale sõja ja Ameerika väed astusid rünnakule Kanada provintside suunal. Peamised põhjustajad olid briti mererööv (impressment), kaubanduspiirangud ja piirialane laienemistahe, aga ka Ameerika "War Hawks" poliitika, mis soovis Kanada annekteerimist. Suurbritannia ja Kanada kaitsjad hoidsid siiski edukalt oma piire, mistõttu paljud USA invasioonid lõppesid ebaõnnestumisega.
Kulg ja peamised lahingud
Sõjategevus toimus nii maismaal kui ka merel. Suurte lahingute hulka kuulusid mitmed rünnakud Kanada vastu 1812–1813. aastal, samas kui sõjategevuse peateemaks kujunes ka kontroll üle Suurete Järvede ja Atlandi- ookeani rannikualade.
- Erie järv (1813) – merelahingul Oliver Hazard Perry juhtimisel said ameeriklased otsustava võidu, millest järgmine lahing maa peal andis Ameerikale ajutise kontrolli Suur järve piirkonna üle. See võit kindlustas Ameerika vägede logistikat ja aitas kaasa hilisema võidule maaväljal. Ameeriklased kapten Perry juhil võtsid kontrolli Erie järve üle.
- Toronto (York) – 1813. aastal ründasid ja põletasid osa Ameerika vägedest linna, mida tollal nimetati Yorkiks; see oli osa rünnakute ja vasturünnakute jadast Kanada territooriumil. Ameerika väed ründasid ja põletasid Toronto, mida siis kutsuti Yorkiks.
- Washingtoni põletamine (august 1814) – pärast seda, kui 1814. aastal loobus Napoleon Prantsuse troonist, vabanes Suurbritannia kogenud sõjaväeosa, mis suunati Põhja-Ameerikasse. Britid ründasid ja põletasid osaliselt ebavalamõistlikult valitsusasutusi, sealhulgas osaliselt lõpetamata hooneid, mis kuuluvad tänapäeva Washingtoni D.C. kompleksi.
- Baltimore ja Fort McHenry (1814) – britid ründasid ka Baltimore'i rannikut ja kindlustusi. Selle rünnaku ajal oli Ameerika jurist Francis Scott Key tunnistajaks lahingule ning kirjutas luuletuse, mis hiljem sai alguseks Ameerika Ühendriikide hümni sõnadele: "The Star Spangled Banner".
- New Orleans (jaanuar 1815) – sõja üks tuntumaid lahinguid toimus pärast rahulepingu allkirjastamist, sest info levis aeglaselt. Britid ründasid New Orleansit, kuid ameeriklased lõpetasid indiaanlaste ja territoriaalsete võitlejate abiga selle rünnaku ebaõnnestumise, kui kindral Andrew Jacksoni juhitud väed saavutavad veenva võidu. New Orleansi lahing toimus tegelikult pärast rahulepingu sõlmimist, sest sõnumite edastamine meritsi võttis kaua aega.
Rahuleping ja tagajärjed
Sõja diplomaatiline lõpetamine leidis aset Ghenti rahulepinguga (24. detsember 1814), mis taastati peamiselt eelnevat olukorda (status quo ante bellum) — piirid jäid suures osas muutumatuks. Rahulepingu tingimused ei sisestanud ulatuslikke territooriumimuudatusi, kuid sõja tagajärjed olid siiski märgatavad.
Olulisemad tagajärjed olid:
- Nationaalne enesetunne: USA-s kasvas rahvuslik uhkus ja enesekindlus — sõda aitas tugevdada Ameerika identiteeti ja seda on tihti nimetatud ka „teiseks iseseisvussõjaks”.
- Majanduslik mõju: Briti meriblokeering sundis Ameerikat suurendama omamaist tootmist ja tööstust, mis kiirendas teatud majandusharude arengut.
- Põhja-Ameerika põlisrahvaste olukord: paljude India hõimude leidlik koostöö britidega ei toonud oodatud tulemust ning nende poliitiline ja sõjaline vastupanu nõrgenes (näiteks Tecumsehi liikumine murdus), mistõttu piirialadel toimus nõrgenemine põlisrahvaste võimele takistada läänesuunalist koloniseerimist).
- Suhted Kanada ja Suurbritanniaga: Kanadalaste ja brittide ühine jõudlus rünnakute vastu aitas kujundada tugevamat Kanada identiteeti ja suurendas pingeid, mis mõnes piirkonnas tõid kaasa lojaalsuse Suurbritanniale tugevnemise.
- Pikaajaline rahu: pärast sõda paranes USA ja Suurbritannia diplomaatiline suhtlus ning järgnenud aastatel sõlmiti kokkuleppeid piiride ja sõjalaevastiku piiramise kohta (näiteks Rush–Bagot’i leping 1817), mis vähendas relvastuse konkurentsi Suurte Järvede piirkonnas.
Kokkuvõtlikult oli 1812. aasta sõda konflikt, mille tulemuseks ei olnud suuri territoriaalseid muutusi, kuid mille poliitilised, sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud aitasid kujundada 19. sajandi Põhja-Ameerika arengut ja tugevdada nii Ameerika kui ka Kanada rahvuslikke tundeid.
Rahu
Mõlemad riigid sõlmisid 24. detsembril 1814 Belgias Genti lepingu, mis pidi sõja lõpetama. Võitlused jätkusid 1815. aasta jaanuaris, sest sõdivad väed ei teadnud lepingust. Kuid suuri muutusi ei toimunud. Britid lõpetasid meremeeste muljetamise, sest Napoleoni sõjad olid lõppenud. Enamik ameeriklasi kuulis New Orleansi lahingu võidust enne, kui nad lepingust kuulsid. Föderalistlik partei, mis oli olnud sõja vastu, muutus ebameeldivaks ja kadus.
Kes võitis sõja?
Briti seisukohast oli 1812. aasta sõda väike kõrvalnähtus. Ameeriklased nimetasid seda oma võidukaks "teiseks iseseisvussõjaks". Britid mäletavad seda nii, et ameeriklased üritasid ära kasutada oma osalemist sõjas Prantsuse impeeriumi vastu ja ei pööranud tähelepanu Ameerika kaebustele.
Kanadas oli 1812. aasta sõda soovimatu sõda. See puudutas Washingtoni ja Londoni pealinnu, mitte neid. Alam-Kanadas, praeguses Quebecis peeti seda anglosaksi sõjaks. Quebecis armastati brittide vastu vähe, kuid britid olid neile taganud õiguse rääkida prantsuse keelt. Kui ameeriklased üle võtsid, ei olnud teada, kuidas see neid mõjutaks. Valides väiksema kurja, toetasid nad briteid. Ülem-Kanada (hilisem Ontario provintsi osa) oli asustatud ameerika lojaalide poolt, kes põgenesid pärast revolutsioonilist sõda. Nad ei armastanud oma endisi kaasmaalasi USAs, kuid olid saanud ülekaalu ameeriklastest, kes tulid põhja poole asuma. Kui ameeriklased üritasid Kanadasse tungida, olid Kanada miilitsad innukalt valmis oma kodumaad kaitsma.
USA ajaloos on 1812. aasta sõda kõige hämaram konflikt. Keskmine ameeriklane mäletab sellest sõjast väga vähe. Mõned mäletavad ehk "The Star Spangled Banner", Washingtoni põlemist või New Orleans'i lahingut. Kuid muidu on see vähe mõistetav konflikt. Küsimused on keerulised. Enamik teadlasi nõustub, et sõda toimus merendusküsimuste pärast. Kuna Briti merevägi oli sel ajal maailma võimsaim, oli neid lihtsam rünnata maismaal, tungides Kanadasse. Endine president Thomas Jefferson ennustas, et "Kanada omandamine, saab olema lihtsalt marssimise küsimus".
Britid, kes teadsid sellest väikesest sõjast, tundsid, et nad võitsid, ükskõik, mida ameeriklased arvasid. Kanadalased säilitasid Kanada, nii et nad tundsid, et nad võitsid. Ameeriklased tundsid, et nad võitsid, hoolimata sellest, et nad ei suutnud Kanadat vallutada, sest nad ei kaotanud seda, mis neil oli, lükkasid tagasi Marylandi sissetungi, said vabalt võidelda indiaanlastega ilma Briti sekkumiseta ja neile ei avaldanud muljet avamerel. Kõigist kolmest on britid ehk kõige õnnelikumad, sest nad on selle täielikult unustanud.
Muu veebisait
- http://en.citizendium.org/wiki/War_of_1812 1812. aasta sõda -Citizendium
Küsimused ja vastused
K: Mis oli 1812. aasta sõda?
V: 1812. aasta sõda oli Briti impeeriumi ja Ameerika Ühendriikide vaheline konflikt, mis kestis aastatel 1812-1815.
K: Kus see sõda toimus?
V: 1812. aasta sõda toimus Põhja-Ameerikas maismaal ja merel.
K: Kes aitasid Briti vägesid selle sõja ajal?
V: Briti vägesid aitasid Kanada miilits (vabatahtlikud) ja indiaanlased, kuna Briti sõdurid olid Euroopas Napoleon I vastu võitlemisega hõivatud.
K: Kui edukad olid Ameerika väed selle sõja ajal?
V: Peaaegu igas lahingus said Ameerika väed britidelt lüüa.
K: Millist mõju avaldas see sõda Kanadale ja Ameerika Ühendriikidele?
V: See sõda suurendas natsionalismi nii Kanadas kui ka Ameerika Ühendriikides.
K: Kui kaua see kestis?
V: 1812. aasta sõda kestis 1812. aastast kuni 1815. aastani.
Otsige