Ameerika kodusõjas võitles Wisconsin põhjapoolse osariigina liidu eest. Kui kodusõda algas, kogus Wisconsin 91 379 sõdurit liidu armee jaoks. Nad olid organiseeritud 53 jalaväerügemendiks, 4 ratsarügemendiks, Berdani teraväekompaniiks, 13 kerget suurtükipatareiks ja 1 rasketükiväeüksuseks. Enamik Wisconsini väeosadest teenis Lääne teatris. Mitmed rügemendid teenisid siiski ka Ida armees, sealhulgas kolm rügementi kuulsas raudses brigaadis. Kokku hukkus või sai surmavalt haavata 3794 meest. Veel 8022 suri haigustesse. Umbes 400 hukkus õnnetustes. Kaotuste koguarv oli 12 216 meest. See moodustas umbes 13,4 protsenti kogu Wisconsini sõjaväelaste arvust.

Wisconsini väeüksuste ülesehitus ja teenistus

Wisconsini vabatahtlikud moodustasid mitmekesise koosseisu, mis hõlmas peamiselt jalaväge, aga ka ratsaväge ja suurtükiväge. Üksused olid sageli kohalikule tasandile organiseeritud, rügemendid võtsid vastu mehi ühest või mitmest maakonnast. Lisaks tavalistele rügementidele panustasid Wisconsini mehed ka eriväeüksustesse, näiteks Berdani teraväekompanii, mis kuulus föderaalsesse teraväeüksustesse.

  • 53 jalaväerügemendi — põhiline lahinguüksus, kasutaseni üle suurema osa teenistusest.
  • 4 ratsarügementi — kasutasid sõjaelu patrulliks, eskordi- ja skautimisteenistuseks.
  • 13 kerget suurtükipatareid ja 1 rasketükiväeüksus — pakkusid tuletoestust rindeoperatsioonidel.

Teatrid ja lahingud

Enamik Wisconsini väeosadest teenis Lääne teatris, kus nad osalesid kampaaniates Mississippis, Tennessees ja mujal Lõuna-Lääne suunal. Samas läks mitmeid rügementide Ida armee rividesse, seal hulgas kolm Wisconsini rügementi kuulsasse raudse brigaadi, mis sai kuulsaks oma distsipliini ja raskete kaotuste pärast suurtes lahingutes nagu Gettysburg ja Antietam. Üksused võtsid osa nii suuri lahinguid ühendades liidu vägede pingutusi lõpusõjaliste operatsioonide edukuse tagamisel.

Kaotuste olemus ja põhjused

Wisconsini kaotused kokku: 12 216 meest — neist 3794 tapetud või suremuslikult haavatud, 8022 surid haigustesse ja umbes 400 hukkus õnnetustes. See moodustas umbes 13,4% kõigist Wisconsini sõduritest, mis on väga märkimisväärne osakaal.

Haigustesse suremise kõrge osakaal oli omane kogu kodusõjale ning tulenes peamiselt kehvast sanitaarolukorrast laagrites, piiratud arstiabist, nakkushaiguste levikust (näiteks düsenteeria, kõhutüüfus, kopsupõletik) ja kehvast toitumusest. Lähenevad külmad talved ning halvad varustustingimused lisasid riske.

Kogukondlik ja pärandiline mõju

Sõjaühiskondlik mõju Wisconsinis oli suur: paljud väikekogukonnad kaotasid suure osa tööstusvõimelisest meessoost elanikkonnast, sõdurite haavad ja trauma mõjutasid peresid ja tööelu mitu aastat pärast rahu. Pärast sõda moodustasid endised veteranid organisatsioone nagu Grand Army of the Republic ning tõusid esile mälestussambaid, kalmistupidude ja arhiivide kaudu mälestuste säilitamisel. Wisconsini roll liidu teenistuses on ajaloolases mälu- ja uurimustöös laialdaselt tunnustatud.

Kust leida lisateavet

Kes soovib süvendada teadmist Wisconsini rollist Ameerika kodusõjas, leiab täpsemaid andmeid riigi arhiividest, ajalooarhiividest, sõjaväeüksuste päevikutest ja pühendatud sõjaajaloo väljaannetest. Eriti kasulikud on rügementide värbamis- ja teenistusloendid, lahinguaruanded ning haiglate ja sõjaväe arstiabi dokumendid, mis aitavad mõista nii lahingu- kui ka tervisekaotuste tagamaid.