Jeemeni kodusõda (alates 2015) – taust, osapooled ja tagajärjed

Jeemeni kodusõda (alates 2015): Hadi valitsus vs Houthid, regionaalne proxy-konflikt, laialdased tsiviilkaotused, näljahäda ja humanitaarkatastroof — taust, osapooled ja tagajärjed.

Jeemeni kodusõda on jätkuv ja mitmetahuline konflikt, mis eskaleerus 2015. aastal kahe peamise fraktsiooni vahel: Abdrabbuh Mansur Hadi juhitud Jeemeni rahvusvaheliselt tunnustatud valitsuse ning Houthi relvastatud liikumise (tuntud ka kui Ansar Allah) ja nende liitlaste vahel. Mõlemad pooled väidavad end olevat Jeemeni ametlik valitsus. Praegu kontrollivad Sanaʽa piirkonda houthid, kes on teinud liite ka endise presidendi Ali Abdullah Salehi lojaalsete jõududega, samal ajal kui Hadi-vastased ja -toetajad tegutsevad peamiselt lõunaosas, sh Adenis.

Taust ja põhjused

Konflikti juuri tuleb otsida 2011. aasta Araabia kevades puhkenud poliitilistest muutustest, mil Ali Abdullah Saleh sunniti ametist lahkuma. Tema järel valitud president Abdrabbuh Mansur Hadi jäi nõrgaks ja Jeemeni riiklik administratsioon muutus killustunuks. Houthi liikumine, mille juured on põhjaosas asuva Saada provintsi Zaidi šiia kogukonnas, kasvas aastatega tugevaks vastupanuks, rõhutades regionaalset nördimust, majanduslikku marginaalsust ja poliitilist isolatsiooni. Konfliktist on saanud ka võitlus regionaalse mõju pärast, kus Houthidega on väidetavalt seotud Iran, samal ajal kui nende vastast toetavad peamiselt Saudi Araabia ja selle juhitud koalitsioon.

Peamised osapooled

• Houthid (Ansar Allah) – kontrollivad peamisi põhja- ja läänealasid, sealhulgas Sanaʽat ja suuri territooriume.
• Hadi juhitud valitsus – rahvusvaheliselt tunnustatud valitsus, millel on toetus lõunaosas ja rahvusvahelistel areenidel.
• Lõunaerakonnad ja Southern Transitional Council (STC) – eraldusmeelsed jõud, keda toetab osaliselt Araabia Ühendemiraadid, ja kes kontrollivad osa lõunast (sh Adeni) ning on Jeemeni lõuna tuleviku osas eriarvamusel Hadi valitsusega.
• Saudi Araabia juhitud koalitsioon – viis 2015. aastal alguse õhukampaania Hadi valitsuse taastamiseks; koalitsiooni toetavad logistiliselt ja poliitiliselt mitmed Lähis-Ida riigid ning ka lääneriigid.
• Al-Qaeda Araabia poolsaarel (AQAP) ja Iraagi ja Levandi Islamiriik (IS) – terrorirühmitused, mis on ära kasutanud võimuvaakumit, korraldades rünnakuid ja vallutades osi sisemaal ja rannikualadel.
• Rahvusvahelised jõud – Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik ja teised on pakkunud luure-, relva- ja logistilist tuge või kaitseoperatsioone; Iraani roll on sageli nimetatud Houthide toetajana.

Sõjategevuse peamised etapid

2014–2015: Houthide edasitung ja Hadi pagemine — Houthid võtsid kontrolli Sanaʽa üle 2014. aasta lõpus ja 2015. märtsis käivitasid laiaulatusliku pealetungi lõunasse. 21. märtsil 2015 kuulutas Houthi juhitud Kõrgeim Revolutsiooniline Komitee üldise mobilisatsiooni. Houthide koos Salehiga liitlastega edenesid kiiresti; 25. märtsiks 2015 langes Lahij ja rünnakute tõttu põgenes Aden ning president Hadi lahkus riigist samal päeval.

2015–2019: Saudi Araabia juhitud õhurünnakud ja meriblokaad — Saudi Araabia juhitud koalitsioon alustas õhurünnakute kampaaniat, et taastada Hadi valitsus. Kampaania on teravalt kritiseeritud tsiviilohvrite ja infrastruktuuri hävitamise pärast. Ameerika Ühendriigid pakkusid kampaaniale luure- ja logistilist tuge. Rahvusvahelised organisatsioonid on kirjeldanud kaubavahetuse ja humanitaarabi raskendamist meriblokaadide ja piirangute tõttu.

2018: Stockholm ja piirilepingud — ÜRO vahendusel sõlmiti Stockholmis kokkuleppeid, mille tähtsaim osa puudutas Hudaydah sadama kontrolli ning vangide ja piirkondlike relvarahude küsimusi. Rakendamine jäi fragmenteerituks.

2020–2022: Sae pidev eskalatsioon ja rahvusvaheline surve — rünnakud nafta- ja kaubasadamatele ning mereväeoperatsioonid Punases meres tõid rahvusvahelise reageeringu. 2021. aastal lõpetas USA administratsioon avalikult toetuse Jeemeni koalitsiooni rünnakutele. 2022. aastal vahendasid ÜRO ja piirkondlikud vahendajad lühiajalise vaherahu, mis vähendas tulistamist ning võimaldas humanitaarabi ja lennuliikluse taastamist Sanaʽasse, kuid see puhkus ei olnud alaline ja kokkulepe osaliselt purunes hiljem.

Humanitaar- ja majanduslikud tagajärjed

Konflikt on põhjustanud ühe kaasaegse aja suurima humanitaarkriisi. ÜRO ja teised organisatsioonid on hoiatunud laiaulatusliku näljahäda, haiguseleviku ja majanduse kokkuvarisemise eest. Eelmisel perioodil (2015–2017) hinnati, et sõja otsesed hukkunud olid mitme- kui tuhande inimese vahemikus (8670–13 600), sealhulgas üle 5 200 tsiviilisiku, ning hinnanguliselt hukkus sõja mõjude tõttu ja näljahädast tingitud surmajuhtumite tõttu kokku kümnete tuhandete inimeste

Peamised tagajärjed:

• Toidu- ja meditsiinivarude puudus, laialdased alatoitumuse juhud ja laste haavatavus.
• Suured sisemised ümberasustamised ning tuhandeid hukkunuid ja vigastatuid tsiviilelanike hulgas — pommituskampaaniad ja maakaitsevägede rünnakud on põhjustanud suurt kahju; Jeemeni andmeprojekti andmetel olid 2019. aasta märtsi seisuga hinnanguliselt 17 729 tsiviilisikut tapetud või vigastatud pommitamise tulemusena.
• Tervishoiu- ja haridussüsteemi kokkuvarisemine ning korduvad haiguspuhangud (nt kolera), mis on süvendanud inimsuhtlust ja sotsiaalset ebastabiilsust.
• Majanduse kokkuvarisemine, rahalise ja tarneahela häired ning infrastruktuuri ulatuslik hävitamine.

Rahvusvaheline poliitika, seadus ja sõjakuriteod

Konflikti on laialdaselt tõlgendatud ka kui proxy-konflikti Saudi Araabia ja Iraani vahel, kus mõlemad pooled otsivad regionaalset mõju. Rahvusvaheline üldsus on kritiseerinud Saudi Araabia juhitud koalitsiooni õhurünnakuid tsiviilsihtmärkide ja taristu vastu, samuti mere- ja kaubandustegevuse piiranguid, millel on olnud suur mõju humanitaarabile. On esitatud süüdistusi võimalikest rahvusvaheliste õiguse rikkumistest ja sõjakuritegudest mõlemalt poolelt ning terrorirühmituste toimepandud julmuste kohta.

Poliitilised sammud on hõlmanud sanktsioonid ja relvakaubanduse ülevaatamist; Ameerika Ühendriikides on toimunud arutelud sõjalise toetuse jätkamise üle, sh 2019. aasta USA senati resolutsioon, mis püüdis lõpetada USA toetuse Saudi Araabiale, ja hilisemad administratiivsed otsused 2021. aastal lõpetada otsekohe osaline sõjaline toetus Jeemeni õppustele ja rünnakutele. Samuti on olnud vaidlusi Houthide ja teiste rühmituste määratlemisel terroristlike organisatsioonidena (nt USAs väljastatud ja seejärel tühistatud määrangud aastavahetusel 2020–2021).

Praegune olukord ja edasivaatamine

Vaidlusperioodid, kohalikud kokkulepped ja rahvusvahelised vahendused on aeg-ajalt vähendanud aktiivset sõjategevust, kuid püsivat lahendust ei ole saavutatud. Houthide võimupiirkonnad jäävad laialdaseks, lõuna on killustunud ning mõjuvõimude lõhe (Hadi-võimude, STC, Araabia Ühendemiraatide ja Saudi Araabia vahel) teeb rahuprotsessi keeruliseks. Samal ajal on terrorirühmituste esinemine ja majanduslik katastroof teinud riigi stabiilse taastamise veelgi raskemaks.

Tulevik sõltub mitmest tegurist: usaldusväärsetest ja laiapõhjalistest poliitilistest läbirääkimistest, rahvusvahelisest surve-stabiilsuse ja humanitaarse abi suurendamisest ning regionaalsest soosingust tahte ja vahendite leidmisel – kõike seda tingimustes, kus välismõjud ja sisemised huvid peavad leidma kompromissi. ÜRO ja teised rahvusvahelised vahendajad jätkavad läbirääkimiste ning humanitaarabi koordineerimist, kuid püsiva rahu saavutamine nõuab nii kohalike kui ka rahvusvaheliste osapoolte järjepidevat pühendumist.

Lõppsõna

Jeemeni konflikt on näide sellest, kuidas sise- ja regionaalsed pinged võivad kiiresti muutuda ulatuslikuks humanitaar- ja julgeolekukriisiks. Kuigi mõningaid lühiajalisi pealehingulisi või vaherahulisi kokkuleppeid on saavutatud, on riigi poliitiline tulevik ja humanitaarolukorra paranemine jätkuvalt ebakindlad. Rahvusvaheline kogukond rõhutab vajadust kiire humanitaarabi, juurdepääsu avamise ning osapoolte vaheliste tõsiste poliitiliste läbirääkimiste järele, et vältida edasist humanitaarset katastroofi ja jõuda kestva lahenduseni.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Jeemeni kodusõda?

K: Millal algas Jeemeni kodusõda?

K: Kes on kaks peamist sõjas osalevat rühmitust?

K: Kas selles konfliktis on ka teisi osapooli?

K: Milline on Abdrabbuh Mansur Hadi roll selles sõjas?

K: Kuidas on see konflikt mõjutanud Jeemenit tervikuna?

Otsing