Wehrmacht oli Natsi-Saksamaa ühendatud relvajõudude nimetus aastatel 1935-1945. Wehrmacht koosnes sõjaväest (Heer), sõjalaevastikust (Kriegsmarine) ja õhujõududest (Luftwaffe).
Waffen-SS, Heinrich Himmleri Allgemeine SS-i algselt väike relvastatud osakond, mis kasvas Teise maailmasõja ajal ligi miljonini, ei kuulunud Wehrmachti koosseisu, vaid allus selle ülemjuhatusele.
Organisatsioon ja juhtimine
Wehrmachti ühtne ülesehitus loodi Hitleri relvastuse ülesehitamise poliitika raames: 1935. aastal taastati üldine sundmobilisatsioon ja formeeriti kaasaegne sõjaline struktuur. Üldjoontes koosnesid relvajõud kolmest põhiosast — Heer (maavägi), Kriegsmarine (merevägi) ja Luftwaffe (õhujõud). Kõrgeima strateegilise juhtimise funktsioone täitsid Wehrmachti ülemjuhatused, sealhulgas Oberkommando der Wehrmacht (OKW) üldkoordineerimiseks ja eraldi teenistusülemad nagu Oberkommando des Heeres (OKH).
Tegevus ja roll Teises maailmasõjas
Wehrmacht oli Natsi-Saksamaa peamine relvajõudude koondis, mis viis läbi 1939–1945 laiaulatuslikke sõjalisi operatsioone: Poola vallutus (1939), Lääne-Euroopa kampaaniad (1940), mere- ja õhuoperatsioonid Suurbritannia vastu, Balkani ja Kreeka rünnakud, Põhja-Aafrika lahingud ning suur sõjategevus idanaabriga — Operatsioon Barbarossa (1941) ja selle järgsed lahingud idatandril, sealhulgas Stalingradi lahing. Sõja jooksul teenis Wehrmachti eri allüksustes ja teenistusharudes kokku miljoneid inimesi ning see oli riigi keskne sõjaline jõud kuni sakslaste üleandmiseni 1945. aastal.
Sõjakuriteod ja vastutus
Algne pärastsõjaaegne müüt "puhas Wehrmacht" on ajaloolaste uurimistega laialdaselt ümber lükatud: Wehrmachti üksused osalesid koos SS-i ja teiste natsirežiimi organitega sõjakurjategudes, hoolimata sellest, et Waffen-SS formatsioonid polnud formaalselt Wehrmachti koosseisus. Paljud sõjategevuse ajal toime pandud julmused — massiõigusrikkumised, elanikkonna represseerimine ja sõjavangide tapmised eriti Ida-Euroopas — on dokumenteeritud ning pärast sõda jagati vastutust nii üksikute väejuhtide kui ka riigi juhkonna vahel Nurembergi protsesside ja muude uurimiste raames.
Pärand ja lõpp
Wehrmacht ametlikult lõpetas oma tegevuse Saksamaa seadusliku lüüasaamisega 1945. aastal ning pärast sõda likvideeriti. Paljud Wehrmachti endised ohvitserid ja sõdurid integreerusid hiljem tsiviilellu või osalesid 1950ndatel uue Saksamaa relvajõudude (Bundeswehr) loomisel, kuid Wehrmachti ajaloo ja rolli käsitlemine jääb jätkuvalt tugevate arutelude teemaks. Tänapäeva ajalootöö seab rõhu nii sõjalisele- kui ka moraalsele vastutusele ning natsirežiimi kuritegude avamisele ja meenutamisele.
