Raudrist (Iron Cross) – Saksa sõjalise autasu ajalugu ja tähendus

Raudrist (Iron Cross) — põhjalik ülevaade autasu ajaloost 1813–1945, selle sõjalisest rollist, tähendusest ja sümboolikast.

Raudrist oli medal, mida anti saksa sõduritele sõja ajal vapruse eest. Selle autasu lõi Preisimaa kuningas Friedrich Wilhelm III ja esmakordselt anti see välja 10. märtsil 1813. aastal. Raudristi väljastati järgmistel suurematel sõjalistel konfliktidel: Napoleoni sõdade, Prantsuse-Preisi sõja, Esimese maailmasõja ja Teise maailmasõja ajal. Tuntud isikute hulka kuulus ka Adolf Hitler, kes sai Raudristi Esimese maailmasõja ajal (teise klassi 1914 ja esimese klassi 1918).

Ajalooline taust

Raudrist loodi Napoleoni sõdade ajal Preisimaa motiveerimiseks ja sõjalise julguse tunnustamiseks. Autasu kujunes kiiresti ikooniliseks — tugeva musta ehk rauast keskosa ja hõbedase servaga risti kujul — ning sellest sai mitme Saksa riigi ja hiljem ka Saksa impeeriumi ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa austusmärk. Iga suure sõja puhkemisel kohandati või taaskehtestati Raudrist ning sellele lisati vastav kuupäev (näiteks 1813, 1870, 1914, 1939).

Kujundus ja klassid

Algne raudristi kuju põhines Maltapärasel ristil: must südamik ja hõbedane raam. Autasu erinevad klassid ja vormid on ajas arenenud:

• II klass (Eisernes Kreuz II. Klasse) — rinnaehe, mis kinnitati paelaga;
• I klass (Eisernes Kreuz I. Klasse) — rinnale kinnitatav medal ilma nauata;
• Suurrist (Großkreuz) — kõrgeima auastme liikide jaoks (väljaantud harvemini);
• Ritterkreuz (Ritterkreuz des Eisernen Kreuzes) — Teise maailmasõja ajal lisatud rüütelkruusi järjestus ja selle kõrgemad astmed (näiteks tammelehedekohad, mõõgad, teemandid jt) tähistasid suuremat teenet või korduvat vaprust.

Kellele anti ja mille eest

Raudrist anti teenete, julgust ja sõjalise juhtimise eest lahinguväljal. See ei olnud seotud rangelt auastmega — auhinda võisid saada nii meestearmeerijad kui ohvitserid — kuid kõrgema klassi auhind tähendas tavaliselt suuremat vastutust või korduvaid silmapaistvaid tegusid. Mõnel ajal anti erandeid ka tsiviilisikutele sõjaliste teenete eest (näiteks meditsiinilist abi või julgustuse korral), kuid üldiselt oli tegemist sõjaväelise autasuga.

Pärast 1945. aastat ja pärand

Medalit antakse ametlikult ainult sõja ajal, mistõttu pärast Teise maailmasõja lõppu 1945. aastal Raudriste väljaandmine lõpetati. Kuna Teise maailmasõja versioon oli seotud natsionaalse ikoonograafiaga, lõpetati selle kasutamine pärast sõda. 1957. aastal lubas Lääne-Saksamaa (Bundesrepublik Deutschland) sõjas teeninud veteranidel kanda teatud autasusid muudetud kujul, kus natsionaalsotsialistlik sümboolika oli eemaldatud (näiteks asendati svastika tammelehekujundusega). See lubas mõnel endisel teenijatel kandmise ajalooliselt tähistada oma teenistust ilma natsiroolist sümboolikat taastamata.

Tähendus ja kriitiline vaade

Raudrist on ajalooliselt tähendanud sõjalist vaprust ja teenet, kuid selle tähendus on ajas muutunud sõltuvalt poliitilisest kontekstist. 19. sajandi Preisimaalt pärit austusmärk muutus 20. sajandi keskel osa keerulisest ja vastuolulisest pärandist, kuna seda kasutati ka natsionaalsotsialistliku režiimi ajal. Tänapäeval käsitletakse Raudristi nii sõjalise ajaloo objektina kui ka meeldetuletusena sõja ja ideoloogiate mõjudest. Ajaloolased ja muuseumid tõstavad esile nii autasu kujunduse ja väljaandmise asjaolusid kui ka laiemat konteksti ja eetilisi kaalutlusi autasude näol.

Kui soovite, võin lisada ka kronoloogilise ülevaate Raudristi erinevatest väljaannetest aastakümnete lõikes või luua lühikese nimekirja tuntud saajate ja nende teenete kohta.

Küsimused ja vastused

K: Mis on raudrist?

K: Kes lõi Raudristi?

K: Millal anti Raudrist esimest korda välja?

K: Milliste sõdade ajal anti Raudrist välja?

K: Kes said Raudristi pärast Esimest maailmasõda?

K: Kas Raudristi antakse tänapäevalgi veel välja?

K: Mis oli Saksa sõduritele Raudristi andmise eesmärk?

Otsing