Napoleoni sõjad
Napoleoni sõjad olid sõjad, mis toimusid Napoleon Bonaparte'i valitsemise ajal Prantsusmaal. Need algasid pärast seda, kui Prantsuse revolutsioon lõppes ja Napoleon Bonaparte sai 1799. aasta novembris Prantsusmaal võimule. Sõda algas Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa vahel 1803. aastal. See juhtus pärast Amiens'i lepingu lõppemist 1802. aastal.
Need sõjad muutsid Euroopa sõjalisi süsteeme. Kanoonid muutusid kergemaks ja kiiremini liikuvaks. Armeed olid palju suuremad, kuid neil oli parem toit ja varustus. Nad olid väga suured ja hävitavad, peamiselt kohustusliku ajateenistuse tõttu. Prantslased muutusid väga kiiresti võimsaks ja vallutasid suurema osa Euroopast. Seejärel kaotasid prantslased kiiresti. Prantsuse sissetung Venemaale ebaõnnestus. Napoleoni sõjad lõppesid 20. novembril 1815 sõlmitud teise Pariisi lepinguga. See oli vahetult pärast Waterloo lahingut, suurt lahingut, mille Napoleon kaotas. Napoleoni impeerium kaotas sõjad. Prantsusmaad valitses taas Bourbonide dünastia.
Mõned inimesed nimetavad 20. aprillist 1792 kuni 20. novembrini 1815 kestnud aega "suureks Prantsuse sõjaks". Ühel pool olid Prantsusmaa Esimene impeerium, Itaalia Kuningriik ja teised. Teisel pool olid Suurbritannia, Preisimaa, Austria, Venemaa, Rootsi, Portugal, Hispaania, Sitsiilia ja teised.
Napoleon Bonaparte
1805-1812: Napoleoni Euroopa vallutamine
18. mail 1804 krooniti Napoleon Bonaparte Pariisi Notre Dame'is Prantsuse keisriks. Järgmisel aastal algas kolmas koalitsioon. Vastuseks kroonis Napoleon end Itaalia kuningaks. Austria keiser Franz I kuulutas Napoleonile vihaselt sõja, millega algas kolmanda koalitsiooni sõda. Oktoobris toimunud Trafalgari lahingus hävitasid britid Prantsuse mereväe. Detsembris liitusid austerlased ja venelased ning võitlesid prantslaste vastu Austerlitzi lahingus. Vene-Austria armee sai hävitava lüüasaamise ja pidi Napoleoniga lepingu sõlmima.
1806. aastal algas neljanda koalitsiooni sõda. Esimesena kuulutas Preisimaa Kuningriik Prantsusmaale sõja, kuid Napoleoni väed purustasid selle Jena lahingus. Napoleon vallutas Berliini, enne kui venelased jõudsid appi. 1807. aastal alistas Napoleon Vene armee Friedlandi lahingus, millega lõppes neljas koalitsioon.
1809. aastal algas viienda koalitsiooni sõda, kui Austria kuulutas Napoleonile sõja. Sõja algfaasis oli sõja eelis Austria poolel, kuid hiljem vallutasid prantslased Viini, millega lõppes Viies koalitsioon. Oma võimu kõrgpunktis 1810. aastal kontrollis Napoleon Prantsusmaad, Hispaaniat, Põhja-Itaaliat, Saksamaad kuni Venemaani. 1808. aastal algas poolsaaresõda, kui Napoleon kroonis oma venna Joseph Bonaparte Hispaania kuningaks ja võitles Briti, Hispaania ja Portugali vägede vastu. 1809. aastal algas Soome sõda Venemaa ja Rootsi vahel, kui Rootsi ja Portugal sõlmisid Prantsusmaaga rahu. See tõi kaasa Soome annekteerimise Venemaa poolt ja Rootsi jaoks otsustava ebaõnnestumise. 1811. aastal tekkisid Prantsusmaa ja Venemaa taas erimeelsused ning Napoleon liitus Preisimaa ja Austriaga ning tungis Venemaale sisse.
1812: Venemaa sissetung / 1812. aasta sõda
Napoleon korraldas 1812. aastal Prantsuse sissetungi Venemaale just siis, kui Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia alustasid 1812. aasta sõda. Napoleoni Euroopa vallutamist kontrolliti esimest korda Venemaal, Borodino suures lahingus. Venelased pidid siiski taganema ja jätma pealinna Moskva pealetungivate Prantsuse vägede ees. Napoleon leidis Moskva tühjalt ja põlevalt. Külm talv koos põletatud maa taktikast tingitud näljahäda hävitas Napoleoni armee.
Napoleoni nõrgestatud ''Grande Armee'' pidi läbi Venemaa külma talve taganema Pariisi, kuid sai lõpuks venelastelt lüüa. Pärast Napoleoni läbikukkumist kuulutasid Preisimaa ja Austria sõja, millega algas Kuuenda koalitsiooni sõda. 19. sajandi lõpul kujutasid Leo Tolstoi romaan "Sõda ja rahu" ja Pjotr IljitšTšaikovski muusikapala "1812. aasta avangard" isamaasõda ning tähistasid Venemaa vastupanu ja vabanemist.
Vahepeal algas palju väiksem 1812. aasta sõda Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide vahel merendusküsimuste pärast. See kestis kuni 1815. aastani, ilma et kumbki pool oleks midagi võitnud. Ladina-Ameerikas toimunud revolutsioonid tegid enamiku Hispaania impeeriumi osadest Ameerikas iseseisvateks riikideks.
1813-1814: Leipzigi lahing ja esimene taastamine
Pärast Vitoria lahingut olid britid, hispaanlased ja portugallased Napoleoni väed Hispaaniast välja tõrjunud. Liitlased (kuhu kuulusid Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria) võitsid Napoleoni Leipzigi lahingus ja vallutasid 1814. aastal Pariisi. Kuningas Louis XVI vend Louis XVIII oli end juba Prantsuse kuningaks kuulutanud ning Preisimaa väed saatsid ta Pariisi ja kroonisid Bourbonide kuningaks. Napoleon oli sunnitud loobuma.
1815: Waterloo lahing ja Sada päeva
Hiljem saadeti Napoleon Elbale ja peaaegu mõrvati. Kuid siis põgenes ta koos 200 mehega tagasi Pariisi ja sundis Louis XVIII troonilt maha, alustades Sada päeva. Endised koalitsiooniliikmed moodustasid seitsmenda koalitsiooni ja Suurbritannia hertsog Wellington võitis 1815. aastal preislaste abiga Waterloo lahingus Napoleoni uuesti. Louis XVIII naasis taas troonile ja algas teine restaureerimine.
Küsimused ja vastused
K: Mis olid Napoleoni sõjad?
V: Napoleoni sõjad olid Napoleon Bonaparte'i valitsemise ajal Prantsusmaal peetud sõdade seeria, mis algas pärast Prantsuse revolutsiooni lõppu ja Napoleoni võimuletulekut 1799. aastal.
K: Millal need algasid?
V: Sõda algas Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa vahel 1803. aastal, kui lõppes Amiens'i leping.
K: Kuidas need sõjad muutsid Euroopa sõjalisi süsteeme?
V: Need sõjad muutsid Euroopa sõjalisi süsteeme, kuna nad muutsid kahurid kergemaks ja kiiremaks, samuti muutsid armeed suuremaks ning kohustusliku ajateenistuse tõttu paremaks toiduks ja varustuseks.
K: Kui kaua need kestsid?
V: Napoleoni sõjad kestsid 20. aprillist 1792 kuni 20. novembrini 1815.
K: Kes olid selle konflikti kummalgi poolel?
V: Ühel pool oli Prantsusmaa esimene impeerium, Itaalia kuningriik ja teised; teisel pool olid Suurbritannia, Preisimaa, Austria, Venemaa, Rootsi, Portugal, Hispaania, Sitsiilia ja teised.
K: Mis põhjustas nende lõppemise?
V: Napoleoni sõjad lõppesid 20. novembril 1815 sõlmitud teise Pariisi lepinguga pärast Napoleoni lüüasaamist Waterloo lahingus.
K: Kes tuli pärast nende lõppu uuesti võimule?
V: Pärast nende lõppu sai Bourbonide dünastia Prantsusmaal taas võimu.
