Napoleoni sõjad: ajalugu, põhjused ja mõju Euroopale

Napoleoni sõjad olid sõjad, mis toimusid Napoleon Bonaparte'i valitsemise ajal Prantsusmaal. Need algasid pärast seda, kui Prantsuse revolutsioon lõppes ja Napoleon Bonaparte sai 1799. aasta novembris Prantsusmaal võimule. Sõda algas Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa vahel 1803. aastal. See juhtus pärast Amiens'i lepingu lõppemist 1802. aastal.

Need sõjad muutsid Euroopa sõjalisi süsteeme. Kanoonid muutusid kergemaks ja kiiremini liikuvaks. Armeed olid palju suuremad, kuid neil oli parem toit ja varustus. Nad olid väga suured ja hävitavad, peamiselt kohustusliku ajateenistuse tõttu. Prantslased muutusid väga kiiresti võimsaks ja vallutasid suurema osa Euroopast. Seejärel kaotasid prantslased kiiresti. Prantsuse sissetung Venemaale ebaõnnestus. Napoleoni sõjad lõppesid 20. novembril 1815 sõlmitud teise Pariisi lepinguga. See oli vahetult pärast Waterloo lahingut, suurt lahingut, mille Napoleon kaotas. Napoleoni impeerium kaotas sõjad. Prantsusmaad valitses taas Bourbonide dünastia.

Mõned inimesed nimetavad 20. aprillist 1792 kuni 20. novembrini 1815 kestnud aega "suureks Prantsuse sõjaks". Ühel pool olid Prantsusmaa Esimene impeerium, Itaalia Kuningriik ja teised. Teisel pool olid Suurbritannia, Preisimaa, Austria, Venemaa, Rootsi, Portugal, Hispaania, Sitsiilia ja teised.

Põhjused ja taust

Napoleoni sõdade taust hõlmas Prantsuse revolutsiooni tagajärgi, revolutsiooniliste ideede levikut ja lõhestunud Euroopat, kus valitsejad kartsid revolutsiooni mõju. Prantsusmaa püüdis säilitada ja eksportida revolutsioonilisi reforme, samal ajal kui mitmed monarhood nägid selles ohtu oma seisusele. Majanduslikud ja merendusalased pinged, eriti Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel, tekitasid täiendavat vastuolu (näiteks režiimid ja kaubandustakistused, millele vastati hiljem kontinentaalsüsteemiga).

Sõjatehnika ja väeorganisatsioon

• Massiline ajateenistus: kohustuslik ajateenistus võimaldas moodustada suured armeed ja õhutada rahvuslikku mobilisatsiooni.
• Korpsisüsteem: armeed jagati sõltumatult tegutsevateks korpusteks, mis andis suurema taktikalise paindlikkuse ja kiiruse.
• Artilleria ja logistik: kergemad ja transportimiseks sobivamad kahurid koos parema varustussüsteemiga suurendasid operatiivset liikumist.
• Merelahingud: Prantsusmaa ei suutnud saavutada täielikku ülekaalu merel — oluline oli näiteks Suurbritannia võit Trafalgari lahingus, mis kinnistas Briti merelist dominantsi.

Tähtsamad kampaaniad ja lahingud

Napoleoni perioodil toimus mitu suurejoonelist kampaaniat ja lahingut, millest mõned kujundasid Euroopa saatust:

• Austerlitz (1805) — suur võit Napoleoni jaoks, mis murdis kolmanda ühiselt tegutseva koalitsiooni vastupanu.
• Trafalgar (1805) — Briti mereväe võit, mis kindlustas Suurbritannia merelise ülekaalu ja takistas Prantsusmaad kontrollimast mereteid.
• Jena ja Auerstedt (1806) — Preisimaa lüüasaamine, mis avas tee Saksa aladele.
• Venemaa invasioon (1812) — katastroofiline kampaania, mis murdis Napoleoni armee ja käivitaski koalitsiooni pöördumise Prantsusmaa vastu.
• Leipzig ehk Rahvaste lahing (1813) — üks suurimaid lahinguid 19. sajandil, kus Napoleoni väed said tõsise tagasilöögi.
• Waterloo (1815) — lõplik kaotus, mis lõpetas Napoleoni võimu pärast sadade päevade pikkust tagasitulekut.

Poliitilised ja ühiskondlikud tagajärjed

Napoleoni sõjad muutsid Euroopat mitmel viisil:

• Administratiivsed ja õiguslikud reformid: Napoleoni seadused (napoleoni koodeks) levisid paljudele aladele ja jätsid püsiva jälje õigussüsteemidele, halduskorraldusele ja kohtupraktikale.
• Rahvuslus: sõjad ja prantsuse okupatsioonid kiirendasid rahvuslike liikumiste tekkimist paljudes piirkondades, mis hiljem aitas kaasa rahvusriikide kujunemisele.
• Poliitiline reorganiseerimine: 1806. aastal likvideeriti Püha Rooma impeerium ja pärast Napoleoni kukutamist korraldati Kongress Viinis (1814–1815), et taastada Euroopa võimutasakaal ja piirid.
• Restauratsioon: pärast Napoleoni kukutamist taastati mitmetes maades vana monarhiline korrastus (näiteks Bourbonide tagasipöördumine Prantsusmaale), kuid revolutsioonilistelt ideedelt ei olnud võimalik täielikult tagasi astuda.

Majanduslik ja inimkulu

Sõjad tõid kaasa suurt inimkaotust, majanduslikku rasket, kaupluste ja viljakasvatajate kannatusi ning kaubanduse häireid. Paljud piirkonnad pidid kaua taastuma sõjast tulenevast hävingust. Samuti kulutasid riigid suuri summasid sõjatööjõule ja relvastusele, mis mõjutas riiklike eelarveid ja maksukoormust.

Pärand

Napoleoni sõdade pärand on keeruline ja mitmekihiline: nad muutsid sõjapidamist, levitasid modernseid seadusandlikke ja administratiivseid lahendusi, kiirendasid rahvuslike liikumiste teket ning sundisid Euroopa suurriike looma uusi diplomaatilisi süsteeme, et vältida tulevasi ülemaailmseid konflikte. Paljud 19. sajandi poliitilised ja sotsiaalsed protsessid olid otseselt või kaudselt seotud Napoleoni ajastuga.

Lühidalt: Napoleoni sõjad olid keerukas periood, mis sisaldas suuri sõjalisi saavutusi ja õnnetusi, jättes püsiva mõju Euroopa poliitikale, õigusele, sõjapidamisele ja rahvuslikele liikumistele.

Küsimused ja vastused

K: Mis olid Napoleoni sõjad?

K: Millal need algasid?

K: Kuidas need sõjad muutsid Euroopa sõjalisi süsteeme?

K: Kui kaua need kestsid?

K: Kes olid selle konflikti kummalgi poolel?

K: Mis põhjustas nende lõppemise?

K: Kes tuli pärast nende lõppu uuesti võimule?

Otsing