Pjotr Iljitš Tšaikovski — vene helilooja, Luikede järve ja Pähklipureja autor
Pjotr Iljitš Tšaikovski (vene: Пётр Ильич Чайкoвский, Pëtr Il'ič Čajkovskij; listen ) (sündinud Kamsko-Votkinsk, 7. mai 1840; surnud Peterburi, 6. november 1893; hääldatakse tšai-KOV-skee) oli vene helilooja, kes elas romantismiperioodil. Ta on üks populaarsemaid vene heliloojaid. Ta kirjutas meloodiaid, mis olid tavaliselt dramaatilised ja emotsionaalsed. Ta õppis palju Lääne-Euroopa muusikat õppides, kuid tema muusika kõlab ka väga venepäraselt. Tema loomingu hulka kuulub 11 ooperit, 3 balletti, orkestrimuusika, kammermuusika ja üle 100 laulu. Tema kuulsad balletid (Luikede järv, Pähklipureja ja Uinuv kaunitar) on ühed tuntuimad meloodiad kogu romantilises muusikas. Teda peetakse laialdaselt suurimaks balletiheliloojaks.
Elulugu lühidalt
Pjotr Iljitš Tšaikovski sündis 7. mail 1840 väikelinnas Kamsko-Votkinskis Udmurtias. Noores eas õppis ta õigusteadust ja töötas riigiametnikuna, kuid muusika tõmbas teda tugevalt. Aastal 1862 astus ta Peterburi konservatooriumisse, kus tema õpetajaks oli muuhulgas Anton Rubinstein. Pärast lõpetamist töötas ta paljuski Moskva konservatooriumis (õpetajana) ja pühendus heliloomingule täiskohaga.
Isiklik elu ja mõjurid
Tšaikovski eraelu oli keeruline: tal oli lühiajaline ja õnnetu abielu Antonina Miliukova'ga, ning tema isiklikud suhted ja seksuaalsus on olnud biograafide ja ajaloolaste uurimisobjektiks. Tema loomingut toetas aastakümneid ka helde patrooness Nadežda von Meck, kes toetas Tšaikovskit rahaliselt ja kirjavahetuse kaudu võimaldas tal pühenduda ainult muusikale.
Tähtsamad teosed ja žanrid
Tšaikovski looming on mitmekesine: ta kirjutas sümfooniaid, oopereid, balletti, kontserte, kammermuusikat ja laule. Kuulsamate teoste hulka kuuluvad:
- Sümfooniad: kuus nummerdatud sümfooniat (rohkesti tunnetuslikku ja programmilist sisu) ning suur "Manfredi" sümfoonia.
- Balletid: Luikede järv, Pähklipureja ja Uinuv kaunitar — need töötlused on balletižanri klassika.
- Kontserdid: Klaverikontsert nr 1 b-moll, Viinikontsert Re-duur — mõlemad suurepärased näited virtuooslikust ning emotsionaalsest kirjutamisest.
- Ühelugusid ja orkestritükke: «Ode to Joy» ei ole tema, aga Tšaikovski tuntumate orkestriteoste hulka kuuluvad 1812. ülemprahv, «Romeo ja Julia» (sümfooniline fantaasia), «Serenad keelpillidele», «Kapris itaalia keele järgi» jt.
- Kammermuusika ja laulud: viiulikvartetid, klaveritrio ning üle saja laulu, mis kajastavad tema intiimsemat, sageli melanhoolset külge.
Muusikaline stiil ja pärand
Tšaikovski muusikat iseloomustavad haaravad, laialt kõlav melodika, tugevalt värvunud orkestratsioon ning emotsionaalne intensiivsus. Kuigi ta õppis ja kasutas Lääne-Euroopa vorme (nt sümfoonia, konsert), paigutus tema harmoonia- ja meloodiakäsitlus sageli venepärasuse, rahvalaululise tõmbe ja isikliku väljenduse vahele. Tema muusika on olnud väga mõjukas balletimuusikas — paljud balletitrupid ja koreograafid tuginevad just tema partituuridele — ning tema teosed on jäädvustatud rohkelt kestvasse fonograafiarajatisse ja kinomuusikasse.
Surnud ja järeltulek
Tšaikovski suri Peterburis 6. novembril 1893. Ametlik surmapõhjus oli kolera, kuid tema surm on kaasa toonud palju spekulatsioone ja vaidlusi; mõned biograafid on pakkunud alternatiivseid seletusi, sealhulgas enesetappu, kuid lõplik tõde jääb vaidluseks. Hoolimata varajasest surmast on Tšaikovski teosed säilitanud üleilmse populaarsuse — tema muusika on pidevalt etendatud, salvestatud ja töötatud ümber eri ajastute orkestrite ning balletikompaniide poolt.
Miks teda mäletatakse?
Pjotr Iljitš Tšaikovski on tänu oma võimele ühendada suurejooneline orkestratsioon, tabav meloodia ja sügav emotsioon varasemaga üks armastatumaid romantismi ajastu heliloojaid. Tema balletid on muutnud balleti muusikalise ideaali ja tema orkestriteosed on püsivad kassahittide hulgas nii kontsertlavadel kui meedias.
Peamised teemad, mida Tšaikovski loomingus kohtab: armastus ja tragöödia, isiklikud kannatused, vene rahvusliku kõlaja harmooniline kasutus ning universaalsus, mis kõnetab erinevaid kuulajaid läbi sajandite.
.jpg)

Pjotr Iljitš Tšaikovski , Nikolai Kuznetsov, 1893
Varasemad aastad
Tšaikovski isa oli ukrainlane, kes töötas kaevandusinsenerina. Tema ema vanaisa oli Venemaale kolinud prantslane. Ta oli närviline naine ja Tšaikovski võis temalt saada oma närvilise iseloomu. Tšaikovski oli alles viieaastane, kui ta hakkas klaveritunde võtma. Peagi oli ta parem kui tema õpetaja. Perekonnal oli orkestrion (mingi muusikakast), mis mängis Mozarti, Bellini, Donizetti ja Rossini klassikalise muusika lugusid.
1848. aastal kolis perekond Peterburi. Tšaikovski oli õnnetu ja rahutu, sest ta oli sageli oma perekonnast lahus, kes kolis mitu korda. Aastal 1854 suri tema ema. Ta püüdis end lohutada muusikaga. Ta veetis üheksa aastat õigusteaduskonnas. Kui ta koolist lahkus, pidi ta tööle minema. Neli aastat töötas ta justiitsministeeriumi sekretärina. Seejärel aitas helilooja ja pianist Anton Rubinstein tal saada Peterburi äsja avatud konservatooriumi muusikaüliõpilaseks. Ta õppis mängima flööti ja orelit ning klaverit ja õppis kõike kompositsiooni kohta. 1866. aastal kolis ta Moskvasse, kus Anton Rubinsteini vend Nikolai Rubinstein julgustas teda kirjutama vene iseloomuga muusikat. Ta töötas väga palju ja oli sageli kurnatud, kuid suutis lõpetada oma Esimese sümfoonia, mis esitati 1868. aastal.
Tšaikovski kohtus kuulsate muusikutega, sealhulgas Moskvat külastanud prantsuse helilooja Berlioziga. Ta sõbrunes ka vene helilooja Mily Balakireviga, kes oli väga abivalmis ja veenis teda ühe oma teose mitu korda ümber kirjutama, kuni see oli väga hea. tulemuseks oli orkestriteos "Romeo ja Julia", mis sai peagi rahvusvaheliselt tuntuks. Balakirevil oli neli sõpra, kes olid heliloojad. Seda sõpruskonda nimetatakse sageli "Viieks" või "Võimsaks peotäieks". Nad olid huvitatud vene rahvamuusika kasutamisest oma muusikas. Tšaikovski ei kuulunud kunagi sellesse rühma, kuigi talle meeldisid nende ideed. Tšaikovski erines neist: ta oli õppinud muusikat konservatooriumis, kus ta oli õppinud lääne muusikat. Harmooniad, mida ta oma teostes kasutas, ei sobinud sageli vene rahvamuusikasse. Ta kirjutas palju laule, mis on romantilise iseloomuga. Üks neist, "None But the Lonely Heart", on eriti tuntud inglise keeles.
Nüüdseks oli Tšaikovski kirjutanud teoseid, mis tegid ta väga kuulsaks. Ta kirjutas veel kaks sümfooniat ja tema Esimene klaverikontsert, mis on üks populaarsemaid klaverikontserte, anti esmakordselt ette Bostonis. Ta kirjutas ka oopereid ja kammermuusikat.
Kuulsusaastad
1875. aastal alustas Tšaikovski pikka tuuri Euroopas. Talle meeldis Bizet' ooper "Carmen", kuid Wagneri ooperid "Ringi" tsüklist igatsesid teda. 1877. aastal lõpetas ta "Luikede järve", esimese oma kolmest balletist. Publikule see esialgu ei meeldinud, sest tantsijad ei olnud väga head.
Tšaikovski oli varjatud homoseksuaal. 1877. aasta suvel otsustas Tšaikovski abielluda. Tema naise nimi oli Antonina Miljukova. Abielu oli katastroof. Paar nädalat pärast abiellumist jooksis ta ära ja ei elanud enam kunagi koos naisega.
Veel üks naine sai tema elus tähtsaks, kuid hoopis teisel viisil. See pidi olema väga ebatavaline suhe. Tema nimi oli Nadežda von Meck. Ta oli ühe rikka mehe naine. Ta armastas Tšaikovski muusikat ja lubas talle, et maksab talle iga kuu palju raha, kui mees lubab, et ei püüa temaga kunagi kohtuda. Tšaikovski ei pidanud enam töötama. Ta suutis loobuda oma õpetajaametist konservatooriumis. Mitu aastat veetis ta talved Euroopas ja suved Venemaal. Nadežda ja Tšaikovski kirjutasid teineteisele pikki kirju, sageli üsna kirglikult ja unistavalt rääkisid nad armastusest, elust ja sellest, kuidas nad tahtsid, et see muutuks, kuid nad ei näinud teineteist kunagi. Tal oli palju aega muusika kirjutamiseks: ta kirjutas mitu ooperit, sealhulgas "Eugene Onegin" ning neljanda ja viienda sümfoonia, viiulikontserdi, Serenaadi keelpillidele, Capriccio Italienne ja 1812. aasta avamängu. Tšaikovski armastas Nadežda väga, kuid ei öelnud talle kunagi oma tõelisi tundeid.
Tema viimased aastad
1885. aastaks oli Tšaikovski reisimisest väsinud. Ta üüris maamaja Klinis, Moskva lähedal. Ta elas tavalist elu, lugedes, jalutades metsas, komponeerides päeval ja musitseerides õhtuti oma sõpradega. Ta hakkas dirigendina rohkem usaldust tundma ja tegi kaks korda ringreisi Euroopas, dirigeerides Leipzigis, Berliinis, Prahas, Hamburgis, Pariisis ja Londonis. 1889. aastal lõpetas ta oma teise balleti "Uinuv kaunitar" ja järgmisel aastal kirjutas ta Firenzes viibides oma kuulsa ooperi "Pikakuninganna" Puškini jutustuse põhjal. Hiljem samal aastal kirjutas Nadežda von Meck talle, et ta on kaotanud peaaegu kogu oma raha ja ei saa teda enam toetada.
1891. aasta kevadel kutsuti ta New Yorki, kus avati Carnegie Hall, dirigendiks. Ta juhatas kontserte ka Baltimore'is ja Philadelphias. Venemaale naastes kirjutas ta oma viimase balleti "Pähklipureja" ja kuuenda sümfoonia, mis on tuntud kui "Pathétique" ja mis oli pühendatud tema vennapojale, kellesse ta oli kirglikult armunud. Seda teost peetakse sageli tema parimaks. Seda esitati Peterburis 16. oktoobril 1893. aastal. Viis päeva hiljem haigestus ta ootamatult koolerasse, haigusse, mida paljud inimesed linnas põdesid. Tšaikovski suri neli päeva hiljem. Paljud inimesed arvavad, et ta sooritas enesetapu, juues tahtlikult saastunud vett. Ta võis soovida (või isegi olla sunnitud) enesetappu sooritama, et vältida skandaali, sest tal oli suhe ühe tähtsa aristokraatliku mehe vennapojaga. Mis täpselt juhtus, on siiani mõistatus.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Pjotr Iljitš Tšaikovski?
V: Pjotr Iljitš Tšaikovski oli vene helilooja, kes elas romantismi ajal.
K: Mis on tema muusikas ainulaadne?
V: Tema muusika oli tavaliselt dramaatiline ja emotsionaalne, ühendades Lääne-Euroopa muusika elemente traditsiooniliste vene helidega.
K: Mida ta komponeeris?
V: Ta kirjutas 11 ooperit, 3 balletti, orkestrimuusikat, kammermuusikat ja üle 100 laulu.
K: Millised on tema kuulsaimad teosed?
V: Tema kuulsaimad teosed on "Luikede järv", "Pähklipureja" ja "Uinuv kaunitar".
K: Kuidas hindavad teda teised muusikud?
V: Teda peetakse laialdaselt ajaloo suurimaks balletiheliloojaks.
K: Millal ja kus ta sündis?
V: Ta sündis 7. mail 1840 Kamsko-Votkinskis, Venemaal.
K: Millal ta suri? V: Ta suri 6. novembril 1893 Peterburis, Venemaal.