Anton Rubinstein — vene pianist, helilooja ja mõjukas muusikapedagoog
Anton Rubinstein (sündinud Vihvatinetsis 28. novembril 1829; surnud Petershofis 20. novembril 1894) oli vene pianist ja helilooja. Rubinsteini ja Franz Liszti peeti 19. sajandi suurimateks pianistideks. Ta oli väga oluline pedagoog ja mõjutas paljusid vene muusikuid. Ta komponeeris palju muusikat, kuigi tänapäeval vaevalt, et sellest midagi kuulda on. Heliloojana mäletatakse teda tänapäeval kõige paremini väikese klaverimuusikapala nimega "Meloodia F-toonis".
Varajane elu ja haridus
Rubinstein sai muusikalise hariduse väga noorelt ja näitas varakult erakordset andekust klaverimängus. Tema varajane ettevalmistus aitas tal kiiresti häälestuda professionaalseks esinejaks ning andis aluse edaspidisele rahvusvahelisele karjäärile.
Esinemiskarjäär ja stiil
Ta oli silmapaistev virtuoos, kelle esituslaad iseloomustas suurt tehnikat, rikkalikku tooni ja romantilist väljendusjõudu. Rubinstein rändas palju kontsertreisidel Euroopas ja mujal, kus ta avaldas muljet nii publiku kui ka kriitikute hulgas. Tema repertuaar hõlmas nii suurmeistrite teoseid kui ka enda loomingut ning teda võrreldi tihti oma aja teise suurfantaasiaga, Franz Lisztiga.
Pedagoog ja asutaja
Anton Rubinstein oli olulise mõjuga õppejuht: ta panustas suurel määral muusikahariduse arendamisse Venemaal. Ta asutas konservatooriumi ja juhtis seda, rõhutades kõrget õppekvaliteeti, akadeemilisi vorme ning laia muusikalise hariduse tähtsust. Tema metoodika ja nõudlikkus tekitasid nii toetajaid kui ka kriitikuid, kuid tulemuseks oli järgmiste põlvkondade paremini ette valmistatud pianistide ja heliloojate teke.
Helilooming ja loominguline pärand
Rubinsteini loomingu hulka kuulub palju erižanre: klaveriteosed, kontserdid, sümfooniad, ooperid, kammermuusika ja klavessiinilaule. Kuigi tema suurem osa teostest ei kuulu tänapäeval pidevasse esituspraktikasse, on mõningad palad jäänud repertuaari ja salvestuste kaudu kuuldavaks. Väike, aga populaarne klaveripaluke "Meloodia F-toonis" on rahvalikumates ringkondades jätkuvalt tuntud ning annab aimu tema meloodilisest andest.
Suhted kaasaegsete ja kriitika
Rubinstein oli ajalooliselt mõjuka positsiooni tõttu vahel vastuoluline isik: ta toetas formaalse muusikahariduse ja klassikaliste vormide olulisust ning oli kriitiline teatud rahvuslike või eksperimentaalsete suundumiste suhtes. Samas aitas tema tõsine lähenemine tõsta muusikahariduse standardeid Venemaal ja siduda vene muusika Euroopa kunstikontekstiga.
Pärand
Anton Rubinsteini mõju on mitmekesine: tema esituspraktika ning pedagoogilised põhimõtted aitasid kujundada vene muusikalist elu ja haridust 19. sajandi teisel poolel. Kuigi tema heliloomingut kuuldakse tänapäeval harvem, jääb ta meelde kui suur pianist, produktiivne helilooja ja mõjukas muusikapedagoog, kelle töö sillutas teed paljudele järgnevale vene muusikutele.
Rubinsteini portree, autor Ilja Repin.
Ajalugu
Esimene kontsert
Rubinstein andis oma esimese klaverikontserdi, kui ta oli kümneaastane. Aastatel 1840-1843 viis teda klaveriõpetaja pikkadele kontserdireisidele Euroopasse. Ta kohtus Chopini ja Liszti ning teda võttis Londonis vastu kuninganna Victoria. Aastatel 1844-1846 elas perekond Berliinis. Tema sõprade hulka kuulusid Mendelssohn ja Meyerbeer.
Õppetöö
1846. aastal suri tema isa ja Anton läks Viini, kus ta andis klaveritunde, et püüda raha teenida. Kui ta 1848. aastal Venemaale tagasi tuli, lubas tsaari õemees tal oma palees elada. Ta mängis paljudel pidudel. Sageli tuli ka tsaar.
Ekskursioonid
1854. aastal rändas ta taas Euroopas. Seejärel pöördus ta tagasi Venemaale. Ta soovis parandada muusikaharidust Venemaal, mistõttu ta asutas Vene Muusikaühingu ja seejärel Peterburi konservatooriumi. Oma pika karjääri jooksul oli ta mitu aastat konservatooriumi direktor, samuti juhatas ta kontserte.
Koosseisud
Ta kirjutas palju muusikat, kuid kuigi tema kompositsioonid algasid sageli heade ideedega, muutusid need sageli üsna igavaks. Tema ooper "Tom the fool" ei olnud edukas. Ta oli pahane ja kirjutas ühes muusikaajakirjas artikli, et vene lugusid kasutades ei ole võimalik oopereid kirjutada. Ta kritiseeris mitmeid heliloojaid, kes kirjutasid muusikat, milles kasutati vene rahvaviise. Nende hulka kuulus ka helilooja Mili Balakirev ja tema sõbrad, keda kutsuti "Võimas käputäieks". Ta ütles, et nad ei olnud õppinud, kuidas korralikult komponeerida.
Rubinstein tahtis väga kuulsaks saada nii heliloojana kui ka õpetajana, kuid see muutis ta väga kitsarinnaliseks. Oluline oli ta aga pianistina ja dirigendina. Ta aitas õpetamise ja esinemisega ning Peterburi konservatooriumi asutamisega parandada muusikategemise taset Venemaal.
