Kuninganna Victoria

Kuninganna Victoria (sündinud Alexandrina Victoria; 24. mai 1819 - 22. jaanuar 1901) oli Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninganna aastatel 1837-1901. Ta sündis 1819. aastal Londonis Saksa printsessi ja Inglise printsi lapsena. Ta sai kuningannaks 18-aastaselt, kui tema onu William IV suri.

Teda kasvatasid tema koduõpetaja Louise Lehzen ja pastor George Davys. Ta õppis hästi rääkima ja lugema saksa ja prantsuse keelt.

1840. aastal abiellus Victoria oma esimese nõo, prints Alberti, kes julgustas teadust, kaubandust ja kunsti. Neil oli üheksa last ja nad tegid selgeks, et nad uskusid, et hea pereelu ja kristlus on väga olulised. Üldiselt järgisid inglased nende eeskuju. 1851. aastal avati Kristallpalee suur näitus. See juhtus osaliselt tänu Alberti raskele tööle. Näitusel tutvustati Briti inimeste saavutusi viktoriaanlikul ajastul.

1861. aastal suri prints Albert ja Victoria hakkas avalikkusest eemale hoiduma; see muutis ta vähem populaarseks. Järgnevate aastate jooksul muutus Suurbritannia võimsamaks ja 1877. aastal anti Victoriale "India keisrinna" tiitel. Ta muutus oma rahva seas populaarsemaks. 1897. aastal pidas ta oma teemantjuubelit, et tähistada 60 aastat troonil olemist.

Paljudest Victoria lastest said teiste riikide monarhid, printsid ja printsessid ning elu lõpul nimetati teda "Euroopa vanaemaks". Kuninganna Victoria oli alati väga huvitatud Indiast, kuigi ta ei käinud seal kunagi. Kuninganna Victoria nautis tantsimist, joonistamist, ratsutamist ja laulmist; kuulus ooperilaulja Luigi LaBlache andis talle lapsena tantsutunde. Talle meeldis maalida ja ta oskas klaverit mängida. Ta pidas kogu oma elu jooksul regulaarselt päevikut.

Esivanemad

Ühendkuningriigi esivanemate Victoria kolme põlvkonna jooksul
Victoria of the United Kingdom	Isa: Kenti ja Strathearnihertsog Edward Augustus.	Isapoolne vanaisa: George III, Ühendkuningriik	Isapoolne vanaisa: Frederick, Walesi prints
			Isapoolne vanavanaema: Saksi-Gooti printsess Augusta
		Isapoolne vanaema: Charlotte Mecklenburg-Strelitz	Isapoolne vanaisa: Mecklenburg-Mirowi hertsog Charles Louis Frederick: Charles Louis Frederick, Mecklenburg-Mirowi hertsog
			Isapoolne vanavanaema: Magdalena Augusta Anhalt-Zerbstist.
	Ema: Saksi-Coburg-Saalfeldi printsess Victoria.	Emapoolne vanaisa: Francis, Saxe-Coburg-Saalfeldi hertsog: Francis, Saxe-Coburg-Saalfeldi hertsog	Emapoolne vanavanaisa: Ernest Frederick, Saksimaa-Coburg-Saalfeldi hertsog.
			Emapoolne vanavanaema: Brunswick-Wolfenbütteli hertsoginna Sophia Antonia
		Emapoolne vanaema: Ebersdorfi printsess Augusta Reuss	Emapoolne vanaisa: Ernest Friedrich I, Saksi-Hildburghauseni hertsog: Ernest Friedrich I, Saksi-Hildburghauseni hertsog
			Emapoolne vanavanaema: Sophia Albertine of Erbach-Erbach

Noor kuninganna Victoria

Küsimused ja vastused

K: Kes oli kuninganna Victoria?

V: Kuninganna Victoria (sündinud Alexandrina Victoria) oli Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninganna aastatel 1837-1901. Ta sündis Saksa printsessi ja Inglise printsi lapsena.

K: Kui vana ta oli, kui temast sai kuninganna?

V: Kuninganna Victoria sai Suurbritannia Ühendkuningriigi kuningannaks 18-aastaselt pärast seda, kui tema onu kuningas William IV suri.

K: Mida õppis ta lapsena?

V: Lapsena õpetasid kuninganna Victoriat tema koduõpetaja Louise Lehzen ja pastor George Davys. Ta õppis hästi rääkima ja lugema saksa ja prantsuse keelt. Samuti sai ta tunde kuulsalt ooperilauljalt Luigi LaBlachelt ning nautis tantsimist, joonistamist, ratsutamist ja laulmist. Ta oskas mängida klaverit ja armastas maalida.

K: Kellega ta abiellus?

V: 1840. aastal abiellus kuninganna Victoria oma esimese nõbu prints Alberti. Ta toetas Suurbritannias teadust, kaubandust ja kunsti. Neil oli koos üheksa last, kes uskusid, et hea pereelu ja kristlus olid nende kasvatamisel väga olulised.

Küsimus: Milline sündmus toimus osaliselt tänu Alberti raskele tööle?

V: Suur näitus Kristallpalees avati 1851. aastal osaliselt tänu Alberti raskele tööle, mis näitas Briti inimeste edu viktoriaanlikul ajal.

K: Millise tiitli sai ta 1877. aastal?

V: 1877. aastal sai kuninganna Victoria tiitli "India keisrinna". Kuigi ta oli väga huvitatud Indiast, ei käinud ta kunagi seal subkontinendil, vaid tema poeg sõitis sinna tema asemel.

K: Kui kaua ta valitses? V: Kuninganna Victoria valitses 63 aastat - seitse kuud kauem kui ükski teine kuningas või kuninganna enne teda - kuni oma surmani 1901. aastal ajuverevalumuse tagajärjel, mil tema poeg Edward VII sai Ühendkuningriigi kuningaks ja India keisriks kuni oma surmani 6. mail 1910. aastal.