Viktoriaanlik ajastu (1837–1901): Suurbritannia impeerium, tööstus ja ühiskond

Viktoriaanlik ajastu: Suurbritannia impeerium, tööstusrevolutsioon, linnastumine ja tehnoloogia – kuidas 1837–1901 muutis ühiskonda, majandust ja maailma kaubandust.

Viktoriaanlik ajastu Ühendkuningriigis oli kuninganna Victoria valitsemise aeg aastatel 1837-1901. See aeg oli Briti rahva jaoks väga jõukas. Kaubandus oli parimas seisus. Hästi haritud keskklass valitses riiki ja Briti impeeriumi. Ka teised riigid õitsesid, kuid Suurbritanniast sai suurim suurriik.

Tööstusrevolutsioon suurendas jätkuvalt tootlikkust ja jõukust, eriti Victoria valitsemisaja keskel ja hiljem. Raua ja terase tootmine oli põhitööstus. Ahjusid köeti kivisöega. Laevaehitus oli oluline tööstusharu. Kanalid ja aururööbasteed ühendasid kõiki riigi osi ning Briti aurulaevad ühendasid kogu maailma. Puuvillast ja villast valmistati kangast ja seda eksporditi. Keraamika oli samuti oluline tööstusharu.

Üks oluline muutus viktoriaansel ajastul oli Londoni kanalisatsioonisüsteemi loomine. 1829. aastal leiutati fotograafia. Oluline oli ka gaasivalgustus. Esimesena hakkasid levima tänavavalgustid, millele järgnesid valgustid avalikes hoonetes ja kodus. 1880. aastatel hakati valmistama elektrijaamu ja jaotussüsteeme, et toita uusi elektripirne.

Majandus, tööstus ja transport

Viktoriaanlikul ajastul kasvas Suurbritannia majandus kiiresti. Tööstusrevolutsiooni tehnoloogiad, nagu aurumasin ja edenenud masstootmine, suurendasid tootlikkust. Raud- ja terasetööstus, laevaehitus, tekstiilitööstus (eriti puuvill ja vill) ning keraamika olid majanduse tugisambad. Kanalisüsteemide ja aururööbasteede laienemine ühendas tööstuskeskused ja sadamad, mis soodustas sise- ning väliskaubandust.

Tähtsaks verstapostiks oli raudteede kiire levik 1830.–40. aastatel, mis muutis reisimis- ja kaubandusvõimalusi. Samuti arenesid aurulaevad, mis ähvardasid sõlmpunktidena domineerivaid purjelaevu ja aitasid kiirendada Impériumi kaubaveo. Suez'i kanal (avatud 1869) lühendas merereisi Indiasse ja tugevdas Briti sidemeid Kaug-Idaga.

Impeerium ja välispoliitika

Viktoriaanlik ajastu oli impeeriumi laienemise periood. Briti valitsemine hõlmas ulatuslikke koloniaalseid alasid Aasias, Aafrikas, Okeaanias ja Kariibi mere piirkonnas. 1857. aasta India ülestõus (India sepoy ülestõus) tõi kaasa India direktse valitsemise Ühendkuningriigi kroonilt alates 1858. aastast (Briti India ehk British Raj). 19. sajandi lõpus suurenes ka konkurents teiste Euroopa suurriikidega Aafrikas ja mujal.

Ühiskond, demograafia ja eluolu

Rahvastik kasvas tugevalt ja linnastumine kiirenes: paljud talupojad liikusid tööotsingul linnadesse, kus töökohti pakkusid tehased ja sadamad. See tõi kaasa nii majandusliku õitse kui ka uusi sotsiaalseid probleeme. Linnaelus olid levinud ülekoormatud elamud, kehv hügieen ja nakkushaigused—näiteks koleraepideemiad sundisid otsima riiklikke lahendusi.

Viktoriaanlik ühiskond oli hierarhiline: kõrgklassi, hästi haritud ja jõuka keskklassi roll kasvas, samas jäi töölisklass sageli raskete töötingimustega. Töötingimusi ja lastetööd hakati järk-järgult seaduslikult piirama Factory Acti ja teiste reformidega, mis parandasid tööaja, ohutuse ja lastekaitse norme.

Sotsiaalsed reformid ja avalik tervishoid

Ajastu toetas mitmeid reforme, mis muutsid ühiskonda:

• Poliitilised reformid: Reform Acts (1832, 1867, 1884) laiendasid valimisõigust osadele meestest ja tasapisi muutsid poliitilist esindatust.
• Tervishoid ja kanalisatsioon: 1858. aasta nn "Great Stink" Londonis viis suuremate linnade kanalisatsiooni ja veevarustuse parandamiseni; Londoni kanalisatsioonivõrk ehitati insener Joseph Bazalgette'i juhtimisel.
• Haridus: Elementary Education Act 1870 pani aluse laialdasele algõppele ja koolide võrgule.
• Tööhõive ja seadusandlus: järkjärgulised Factory Acts ja muud algatused parandasid töötingimusi ning vähendasid laste töökoormust.

Teadus, tehnoloogia ja kultuur

Viktoriaanlik ajastu oli tehnoloogiliste uuenduste aeg. Fotograafia arenes 1830.–40. aastatel (kuulsad varajased meetodid ja avastused tulid nii Euroopas kui mujal), ning telegraaf võimaldas kiiret sidepidamist üle pikkade vahemaade. Elektrivalgustuse levik algas gaasivalgustuse järel ja 1880. aastatel tekkisid esimesed elektrijaamad ja jaotussüsteemid, mis võimaldasid laiemat elektrilist valgustust kodudes ja tööstustes. Hilisemad leiutised, näiteks telefon, muutsid sidevõimalusi veelgi.

Viktoriaanlik kultuur oli mitmekesine: kirjanduses tõusid esile autorid nagu Charles Dickens, Brontë'd, Alfred Tennyson ja paljud teised, kes kujutasid nii ajastu saavutusi kui ka sotsiaalseid ebakõlasid. 1851. aasta Great Exhibition Crystal Palace'is sümboliseeris tööstuslikku ning kultuurilist enesekindlust ja tehnoloogilist edumeelsust.

Moraal, perekond ja naise roll

Viktoriaanlik moraal rõhutas tööeetikat, perekonna tähtsust ja taassündinud religioossust, kuid samal ajal tekkisid ka aktiivsed liikumised naiste õiguste ja sotsiaalse õigluse eest. Naisliikumine, sealhulgas valimisõiguse küsimused, hakkasid 19. sajandi lõpul rohkem häält saama.

Kokkuvõte

Viktoriaanlik ajastu oli (kahepalgelise) arengu periood: see tõi kaasa märkimisväärse majandusliku ja tehnoloogilise edu, Suurbritannia kui tööstus- ja mereriigi domineerimise ja laia impeeriumi – kuid tekitas ka uusi sotsiaalseid väljakutseid, nagu linnade korrastamise vajadus, töötingimused ja sotsiaalne ebavõrdsus. Aastakümned 1837–1901 kujundasid oluliselt kaasaegset Suurbritanniat ja mõjutasid maailmaajaloo kulgu.

Küsimused ja vastused

K: Milline oli kuninganna Victoria valitsemisperiood?

K: Kuidas sai Suurbritanniast selle aja jooksul suurriik?

K: Millised tööstusharud olid selle ajastu jooksul olulised?

K: Kuidas paranes transport viktoriaansel ajastul?

K: Milliseid muudatusi tehti Londonis sel perioodil?

K: Millal leiutati fotograafia?

Otsing