1851. aasta Suurnäitus (Crystal Palace) – esimene maailmanäitus Londonis

Great Exhibition, tuntud ka kui Crystal Palace Exhibition, oli rahvusvaheline näitus, mis toimus 1. maist kuni 15. oktoobrini 1851 Londonis, Inglismaal Hyde Parkis ja oli esimene 19. sajandil populaarseks saanud kultuuri- ja tööstusnäituste seeriast. Näitus tõi kokku tuhandeid eksponaate ja ligikaudu kuus miljonit külastajat, pakkudes haruldast võimalust näha kaasaegset tööstuslikku tootmist, teaduslikke leiutisi ja kunstiteoseid ühes paigas.

Kõigi rahvaste tööstustööde suur näitus (täielik pealkiri) korraldati prints Alberti ja Kuningliku kunsti-, manufaktuuri- ja kaubandusühingu liikmete eestvedamisel. See oli osa laiemast püüdlusest tähistada ja edendada tehnoloogiat, tootmist ning disaini ning luua platvorm rahvusvaheliseks kaubanduslikuks ja kultuuriliseks vahetuseks. Näituse korraldamisel mängis olulist rolli prints Albert, kuninganna Victoria abikaasa, kes oli idee innukas eestvedaja ning pani ka osa oma vahenditest juurde.

Hoone ja inseneritöö

Näituse kuulsaima elemendina kerkis Hyde Parki hiiglaslik klaas- ja rauastruktuur, mida hakati kutsuma Crystal Palace’iks. Hoone projekteeris maastikuarhitekt Joseph Paxton ja see oli innovatiivne eeltöödeldud metall- ja klaaskomponendi süsteem, mis võimaldas kiiret ehitust ning suurt, valgustatud sisepinda. Struktuur oli näituse eripära ja sai sümboliks tööstusliku eduga seotud modernsusele.

Eksponaadid ja külastuskogemus

Tehnoloogia ja liikuvad masinad olid näitusel eriti populaarsed: töötavad masinad demonstreerisid kogu tootmisprotsessi, näiteks puuvilla töötlemist ketramisest kuni valmis kangani, mida külastajad said kohapeal jälgida. Teaduslike instrumentide hulka kuulusid elektritelegraafid, mikroskoobid, õhupumbad ja baromeetrid, samuti muusikariistad, kellamasinad ja kirurgilised instrumendid. Näitusel osalesid eksponendid Briti impeeriumist ja paljudest teistest maadest, andes ülevaate maailma tööstuslikust ja kunstilisest mitmekesisusest.

Avamine, toetus ja pärand

Näituse peamiseks motiiviks oli, et "Suurbritannia [teeks] maailmale selgeks oma rolli tööstuse liidrina". Crystal Palace’i edu oli nii suur, et pärast Hyde Parki etappi viidi kogu hoone osaliselt lahti ja ehitati uuesti ning paigutati Sydenhami kõrgetele nõlvadele. Kuninganna Victoria ja tema perekond külastasid näitust mitu korda, ning prints Albert oli pidev toetaja ja idee esilekutsuja.

Majanduslikud tulud ja näituse järelkasvujärgne raha investeeriti haridus- ja kultuuriprojektidesse: osteti maa-ala South Kensingtonis, mis hiljem sai aluseks mitmele muuseumile ja institutsioonile (sh Victoria and Albert Museumi, Science Museumi ja Natural History Museumi eelkäijad). Crystal Palace’i arhitektuuri ja maailma näituste kontseptsiooni mõjud ulatuvad kaugemale 1851. aastast — see sündmus aitas kujundada kaasaegse messi- ja muuseumikultuuri malli.

Kuigi originaalne Crystal Palace hävis tulekahjus 1936. aastal, jääb 1851. aasta Suurnäitus oluliseks verstapostiks industriaalajastu ajaloos ja rahvusvaheliste näituste traditsiooni alguseks.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli kõigi rahvaste tööstustööde suur näitus?

K: Kes korraldas Suure näituse?

K: Mis oli Suure näituse peamine motiiv?

K: Kes oli prints Albert?

K: Kas Suurnäitus oli isefinantseeritav?

K: Millised tehnoloogilised eksponaadid olid Suurel Näitusel populaarsed?

K: Kas kuninganna Victoria ja tema perekond külastasid Suurt Näitust?

Otsing