Websteri ja Hayne'i debatt (1830): USA tariifid, föderalism ja pärand

Websteri–Hayne'i debatt (1830): sügav ülevaade USA tariifidest, föderalismist ja poliitilisest pärandist, mis kujundas Websteri ja hiljem Lincolni ideid.

Webster-Hayne'i debatt oli kuulus vaidlus Ameerika Ühendriikides Massachusettsi senaatori Daniel Websteri ja Lõuna-Carolina senaatori Robert Y. Hayne'i vahel, mis toimus 19.–27. jaanuaril 1830. aastal. Debatt puhkes ootamatult väiksemast seadusandlikust küsimusest ja laienes kiiresti laiapõhjaliseks aruteluks föderatsiooni olemuse, tariifide ja osariikide õiguste üle. Arutelu keskmes olid tolliajaloo protektsionistlikud tariifid, aga vastu võeti ka laiemad küsimused riigi põhiseaduslikust alusest ja osade ning keskvalitsuse vahelisest võimujagamisest.

Taust ja vaidluse algus

Debatt sai alguse Connecticuti senaatori Samuel Foote'i (sageli kirjutatud ka Foote) ettepanekust ajutiselt peatada maade uusi mõõtmisi (land surveying), kuni juba turul olnud riigimaad olid müüdud. See katse reguleerida avalike maade jagamist muutus kiiresti tõukejõuks teravamale poliitilisele vaidlusele, sest maalepanekute, läänes elavate uute settlerite ja ida- ning lõunaosariikide huvide vahel eksisteerisid sügavad vastuseisud.

Poolte argumendid

• Robert Y. Hayne võttis Lõuna-Carolina ja Lõuna huvide kaitsepositsiooni: ta kritiseeris protektsionistlikke tariife kui põhjapoolsete tööstusharude huvides tehtud seadusi, mis kahjustasid põllumajanduslikku lõunaosa, ja ta rõhutas osariikide õigusi ning võimalust nullifitseerida föderaalseid seadusi, mida osariigid pidasid põhiseadusevastasteks. Hayne toetas ka „kompakti” teooriat, mille kohaselt on osariigid sõlminud ühislepingu (konstitutsiooni) ja säilitavad õiguse seda tõlgendada.
• Daniel Webster astus vastu nullifikatsiooni- ja eraldumisohtudele, kaitstes tugevat liitu ja föderaalse ühtsuse printsiipi. Tema kuulus kõne "Second Reply to Hayne" (Websteri "Teine vastus Hayne'ile") oli terav ja emotsionaalne vastus, milles ta kuulutas, et Ameerika Ühendriikide valitsus on loodud rahva poolt ning peab seisma üleosalisena osariikide erahuvidest. Webster rõhutas, et liit on püsiv ja et põhiseaduslikud konfliktid tuleb lahendada üleriikliku õigussüsteemi, mitte üksikute osariikide ühepoolselt rakendatud meetmetega.

Kõne ja retoorika

Websteri kõne aitas kujundada avalikku arusaama föderalistlikust vaatenurgast. Tema lause, et valitsus on "rahva jaoks loodud, rahva poolt loodud ja rahva ees vastutav", jäi kuulsaks ning mõjutas hiljem ka Abraham Lincolni mõttekäike — Lincolni Gettysburgi kõnes kõlas sarnane formuleering "valitsus rahva poolt, rahva poolt, rahva jaoks". Websteri kõne peeti laialdaselt üheks kõnekamaks ja mõjukamaks kõneks, mis kunagi kongressis peetud. Hayne'i kõne toetas aga tugevalt lõunaosariikide õiguste argumenti ja andis toonile, mis hiljem kujunes osa Nullifikatsioonikriisist.

Mõju ja pärand

• Debatt tõstis esile sügavaid lõhesid Põhja ja Lõuna vahel — majanduslikud (tariifid, tehased vs põllumajandus), territoriaalsed ja poliitilised küsimused, mis aitasid ette valmistada maad hilisemaks nullifikatsiooni- ja lõualõikeks 1830. aastate alguses.
• Websteri retooriline võit sätestas temast ühe riigi kuulsamaid oratoreid ning tugevdas liidu- ja ühtsuseargumenti, mida kasutati hiljem orjadevõitluse ja lõunapoolse lahkumisvastase retoorika kontekstis.
• Hayne'i esitatud argumendid kajastasid Lõuna meeleolu ja osariikide enesemääramise põhimõtteid, mis jäid otstarbekaks ja ohtlikuks kiirenduseks konfliktidele, mida lahendati osalt kompromisside (nt Henry Clay’ poliitika) ja osalt jõulisemate poliitiliste kokkupõrgetega (nt Nullifikatsioonikriis 1832–1833).
• Debatti peetakse tihti üheks olulisimaks eelkäijaks hilisemale põhiseaduslikule ja moraalsele võitlusele, mis kulmineerus Ameerika kodusõjaga paar aastakümmet hiljem.

Kokkuvõte

Webster–Hayne'i debatt ei olnud lihtsalt kahe mehe vaidlus – see oli sümbol laiematest konfliktidest Ameerika ühiskonnas: majanduslikust moderniseerumisest, föderalismi piiridest ja osariikide suveräänsusest. Websteri tugeva ühtsuskõne ja Hayne'i osariikide õiguste kaitse tõid need teemad avalikku arutellu ja jätsid püsiva jälje Ameerika poliitilisse kultuuri ja põhiseaduslikku mõtlemisse.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli Webster-Hayne'i arutelu?

K: Millal toimus Webster-Hayne'i debatt?

K: Mis oli Webster-Hayne'i debati teema?

K: Kuidas algas Webster-Hayne'i debatt?

K: Mille poolest oli Websteri kõne Webster-Hayne'i debatis tuntud?

K: Mida ütles Webster oma kõnes USA valitsuse kohta?

K: Keda Websteri kõne Websteri-Hayne'i debatis mõjutas ja mida nad hiljem ütlesid?

Otsing