Kolmas maailmasõda: määratlus, massihävitusrelvad ja tagajärjed

Kolmas maailmasõda — määratlus, massihävitusrelvad (tuuma, bioloogilised, keemia) ja tagajärjed; põhjalik analüüs võimalikust hävingust ning rahu ja ennetuse tähtsus.

Kolmas maailmasõda on nimetus, mis on antud võimalikule kolmandale maailmasõjale. See viitab futuristlikule maailmasõjale, mis on II maailmasõja (1939-1945) järeltulija.

Maailmasõda tähendab sõda, mida peavad üksteise vastu mitu maailma riiki erinevatel kontinentidel. Kuna tehnoloogia ja relvad on muutunud nii arenenud, on enamik inimesi nõus, et kui see sõda peaks kunagi toimuma, kasutatakse tuuma-, bioloogilisi ja keemiarelvi. Tuumarelvad saavad oma energia aatomite purustamisest või ühendamisest. Bioloogilised relvad on elusolendid, tavaliselt bakterid või viirused. Keemiarelvad ei pruugi kiiresti tappa, kuid mürgitavad inimesi või nende maad. Tuuma-, bioloogilisi ja keemiarelvi koos nimetatakse massihävitusrelvadeks. Tavapärased relvad seevastu on "tavalised" relvad, nagu relvad või pommid.

Massihävitus võib kahjustada suurt osa Maast ja tappa enamiku inimesi ja paljusid teisi elusolendeid. Albert Einstein ütles: "Ma ei tea, milliste relvadega kolmas maailmasõda peetakse, kuid neljas maailmasõda peetakse kepi ja kividega." See näitab, et ta uskus, et III maailmasõjas kasutatavad relvad oleksid nii laastavad, et tsivilisatsioon, nagu me seda teame, oleks kadunud.

Relvad ja mõju

Kolmanda maailmasõja puhul peetakse enim ohtlikeks massihävitusrelvi, kuid kaasa tuleb arvestada ka muude kaasaegsete sõjatehnoloogiate mõjuga, näiteks küberrünnakute, droonide, satelliitide ja elektrivõrkude kahjustamisega. Tuumarelva lõhkepead võivad põhjustada kohest hävingut suurel alal, kuumuse ja rõhulainetega tekivad tulekahjud ning järelkiirgus (radioaktiivne saaste) võib kesta väga kaua. Suure hulga tuumalöökide korral võib tekkida nn tuumatalv (nuclear winter) — atmosfääri sattuvate suitsu- ja tolmuosakeste tõttu langeb päikesevalgus, mis rikub põllumajandust ja põhjustab toidupuudust.

Bioloogilised relvad võivad levitada haigustetekitajaid, mida on raske kontrollida. Need võivad tekitada pandeemiaid, millel on kõrge suremus või pikaajalised tervisekahjud. Keemiarelvad võivad põhjustada massilisi mürgistusi, pikaajalisi keskkonnakahjusid ja raskesti ravimseid vigastusi. Lisaks hävitavalt mõjule inimestele kahjustavad need ka loomastikku, põllumajandust ja joogiveeallikaid, mille tagajärjel tekivad laialdased humanitaarsed kriisid.

Põhjused ja võimalikud stsenaariumid

• Põhjuslikeks teguriteks võivad olla geopoliitilised pinged, ressursivaegus, valeinformatsioon ja eksitavad juhtimisotsused (näiteks valehäiretuumarelvade tuvastamisel).
• Kuigi suurte tuumariikide vahelise otsese sõja tõenäosust peetakse madalaks tänu tuumahäälekujunduse ehk tõkestuse (deterrence) doktriinile, võivad piirkondlikud konfliktid ja küberrünnakud eskaleeruda ning sattuda vastuoluliste otsustuste tõttu kontrolli alt välja.
• Terroristlikud või mittetäielikult kontrollitud grupid, kes saavad kätte ohtlikke relvi või patogeene, võivad samuti tekitada globaalse kriisi.

Tagajärjed ja taastumine

Kolmanda maailmasõja tagajärjed võivad olla:

• Suurem inimkaotus ja meditsiinisüsteemide kokkuvarisemine.
• Majanduslik kokkuvarisemine, tarneahelate katkemine ja näljahädad.
• Keskkonna pikaajaline reostus: radioaktiivne saaste, mulla- ja veeheitmed, ning elurikkuse kadumine.
• Sotsiaalsed ja poliitilised muutused: massi‑liikumised, riikide lagunemine või autoritaarsete režiimide tugevnemine.
• Pikaajalised tervise‑tagajärjed, sh vähkkasvajad, geneetilised kahjustused ja vaimse tervise kriisid.

Taastumine oleks keeruline ja aeglane. Paljud infrastruktuuri osad — energiavõrgud, transpordisüsteemid, haiglad ja põllumajandussüsteemid — võivad olla pöördumatult rikutud, mis takistab kiiret abi ja taastamist.

Rahvusvaheline õigus, lepingud ja ennetamine

Et vähendada sellise sõja ohtu ja piirata massihävitusrelvade levikut, on loodud mitmeid rahvusvahelisi lepinguid ja institutsioone. Näited on tuumarelva leviku tõkestamise leping (NPT), keemiarelvade konventsioon (CWC), bioloogiliste relvade konventsioon (BWC) ning erinevad piiratud relvade vähendamise lepingud ja kontrollmehhanismid. ÜRO, rahvusvahelised järelevalveorganid ja mitmepoolsed diplomaatilised kanalid mängivad olulist rolli ennetustöös.

Ennetamise vahendid hõlmavad:

• Diplomaatiat, konfliktiennetust ja usalduse taastamist riikide vahel.
• Konverentsid ja kontrollmehhanismid relvade auditeerimiseks ning usaldusväärsete verifikatsioonisüsteemide rakendamine.
• Teadlikkuse tõstmine, humanitaarabi tugevdamine ja piirkondlikele kriisidele varajane reageerimine.
• Tehnoloogiline kaitse — näiteks kiirem hoiatussüsteem, tuvastustehnoloogiad ja tsiviilkaitse ettevalmistus.

Kokkuvõte

Kolmas maailmasõda jääb peamiselt teoreetiliseks, kuid selle potentsiaalsed mõjud on nii suured, et rahvusvaheline kogukond panustab tugevalt ennetamisele, relvakontrollile ja diplomaatiale. Massihävitusrelvad — tuuma-, bioloogilised ja keemiarelvad — võivad hävitada laialdasi inim- ja looduskeskkondi ning muuta tsivilisatsiooni toimimise ebaühtlaselt mõistmatuks. Seetõttu on rahvusvaheline koostöö ja vastutustundlik relvapoliitika hädavajalikud, et vältida sellise katastroofi võimalust.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kolmas maailmasõda?

K: Kuidas võiks maailmasõda toimuda?

K: Mis on massihävitusrelvad?

K: Mida ütles Albert Einstein III maailmasõja kohta?

K: Milliseid kahjustusi võib põhjustada massihävitusrelvade kasutamine?

K: Kuidas on tehnoloogia ja relv muutunud arenenumaks?

Otsing