Trükimasin
Trükipress on trükimasin. See teeb palju koopiaid identsetest lehekülgedest. Tänapäeval kasutatakse trükipressi raamatute ja ajalehtede trükkimiseks. Sellel oli suur mõju ühiskonnale, eriti lääne ühiskonnale. See oli "Lääne tsivilisatsiooni ... üks võimsamaid mõjureid ... mõtlejate hajutatud ideede koondamisel".
Puidulõikeid on tehtud juba mitu sajandit. See oli puust lõigatud terved leheküljed, sõnad ja pildid. 15. sajandil täiustas Johannes Gutenberg seda protsessi. Ta kasutas eraldi sulamitähti, mis olid kruvitud raami sisse. Nii sai suurest kirjakomplektist teha peaaegu mis tahes lehekülje trükkimiseks. Seda protsessi nimetati kirjapildistamiseks. Iga täht oli metallplokis, mis oli kinnitatud raami. Seejärel võis ta paberit ja tinti üle selle liigutada, sarnaselt templile. Seda meetodit nimetati kirjapressiks. Kirjad jätsid paberile tinti tähtede kujul, luues teksti või illustratsioone.
Tööstusrevolutsiooni ajal leiutati suuremad ja palju kiiremad pressid. Peamised täiustused tehti 19. sajandil. Kaks ideed muutsid täielikult trükipressi konstruktsiooni. Esiteks kasutati masinate käitamiseks aurujõudu. Teiseks asendati trükiplaadimasinad silindrite pöörlevate liikumistega. Mõlemat tegi Saksa trükkal Friedrich Koenig aastatel 1802-1818. Olles 1804. aastal Londonisse kolinud, sai Koenig 1807. aastal oma projektile rahalist toetust. 1810. aastal patenteeris Koenig aurupressi, mis "sarnaneb suuresti aurumasinaga ühendatud käsipressile".
Varsti lisandusid ka muud leiutised, näiteks odavama paberi valmistamine, kasutades räti asemel puidumassi. Hiljem, 19. sajandil, tulid masinad, mis kiirendasid trükkimist, mida varem tehti käsitsi, tähtede kaupa. Linotype Inc. konstrueeris masina kuuma metallist trükkimiseks. See muutis sulatatud plii trükivalmis kirjatüübiks.
Paljud edasised arengud trükinduses toimusid 20. sajandil. Tänapäeval juhitakse trükipressi spetsiaalsete arvutite abil ja trükitav materjal valmistatakse ette arvutites. Nende leiutiste tulemusena on trükkimise hind võrreldes teiste kaupadega oluliselt langenud. Nüüd määrab raamatu või ajakirja hinna vähem selle tootmine ja rohkem muud tegurid, näiteks turundus.
Linotüüpia masinad, mis toodavad ajalehte
Galerii
· 
Trükipress aastast 1811 (Saksa muuseumis Münchenis)
· 
Raamatupress Kabulis, Afganistanis (2002)
· 
Heidelbergeri kaasaegne trükipress
Küsimused ja vastused
K: Mis on trükipress?
V: Trükipress on masin, mida kasutatakse raamatute, ajalehtede ja muude dokumentide trükkimiseks. See kasutab eraldi raami sisse kruvitud sulamitähti, mida seejärel liigutatakse üle paberi ja tindi, jättes kirjadest teksti või illustratsioonide näo.
K: Kuidas tehti puulõiketrükki?
V: Puulõiketrükk hõlmas tervete lehekülgede lõikamist puust, millele lõigati sõnad ja pildid.
K: Kes täiustas seda protsessi 15. sajandil?
V: Johannes Gutenberg parandas protsessi 15. sajandil, kasutades eraldi sulamitähti, mis olid kruvitud raami sisse.
K: Kuidas seda protsessi nimetati?
V: Seda protsessi nimetati kirjatehnikaks.
K: Millised kaks ideed muutsid trükipressi konstruktsiooni täielikult tööstusrevolutsiooni ajal?
V: Tööstusrevolutsiooni ajal muutsid kaks ideed trükipressi konstruktsiooni täielikult - esiteks, aurujõu kasutamine masinate käitamiseks; teiseks, lamealuste asendamine silindrite pöörlevate liikumistega.
K: Kes konstrueeris masina kuuma metalli trükkimiseks?
V: Linotype Inc. konstrueeris masina kuuma metallist trükkimiseks, mis muutis sulatatud plii trükivalmis kirjatüübiks.
K: Kuidas on trükkimise maksumus aja jooksul muutunud võrreldes teiste kaupadega?
V: Trükkimise maksumus on võrreldes teiste kaupadega oluliselt langenud tänu sellistele leiutistele nagu aurujõud ja odavam paberi tootmine puidumassist räti asemel. Tänapäeval määravad raamatute või ajakirjade hinda vähem nende tootmiskulud ja rohkem sellised tegurid nagu turundus.
