Trükipress (trükimasin): ajalugu, tehnoloogia ja ühiskondlik mõju

Trükipress: põhjalik ülevaade ajaloost, tehnoloogiast ja trükinduse ühiskondlikust mõjust — Gutenbergist aurupressini ja digiajastusse. Leia lugemine, mis ühendab faktid ja mõju.

Trükipress on trükimasin, mis valmistab korraga palju identseid koopiaid samast leheküljest. Tänapäeval kasutatakse trükipressi peamiselt raamatute ja ajalehtede trükkimiseks, kuid see on tähtis ka pakendite, ajakirjade, brošüüride ja muu massitrükise tootmisel. Trükipressi leiutamine ja levik muutsid ühiskonda sügavalt: see kiirendas teadmiste levikut, aitas kujundada rahvuskeeli ja -identiteete ning võimaldas poliitiliste ja teaduslike ideede kiiremat levikut. On öeldud, et trükipress oli "Lääne tsivilisatsiooni ... üks võimsamaid mõjureid ... mõtlejate hajutatud ideede koondamisel".

Varased meetodid: puidulõiked ja plaattrükk

Puidulõikeid / puutahvlitel trükkimist on kasutatud juba mitu sajandit. Selle meetodi puhul lõigati kogu lehekülg koos tekstide ja piltidega ühest puupalast ning sellest pressiti otse paberile. Selline meetod sobis hästi piltide ja lihtsate tekstide jaoks, kuid ei olnud paindlik, kui tuli muuta teksti või parandada vigu.

Põhjalikumaks tootmiseks oli murdepunktiks liikuvtrükis: 15. sajandil täiustas Johannes Gutenberg seda protsessi suuresti Euroopas. Ta kasutas eraldi sulamitähti, mida sai üksikult paigutada raamistikku ja seejärel korduvkasutada teise lehe trükkimiseks. Nii sai suurest kirjakomplektist panna kokku peaaegu mis tahes lehekülje trükkimiseks. Seda protsessi nimetati kirjapildistamiseks ehk letterpress’iks. Iga täht oli kujundatud metallplokis, mis oli kinnitatud raami; peale määrati paberit ja tinti, et lehekülg templina paberile üle kanda.

Märkimisväärne on, et Ida-Aasias oli olemas ka varasemaid tehnikaid: Hiinas ja Koreas kasutati puit- ja savikäike ning 11.–12. sajandil eksisteeris ka liikuvtüpograafia (nt Bi Sheng), kuid Euroopas Gutenbergiga saavutas liikuvtäht trüki leviku ja tootmismahtude hüppelise kasvu.

Industriaalne areng: aurujõu ja silindrite tulek

Tööstusrevolutsiooni ajal leiutati palju suuremaid ja kiiremaid pressse, mis võimaldasid massilist trükkimist. 19. sajandil toimusid peamised täiustused, kahest ideest said pöördepunktid: masinate käitamine aurujõul ja trükiplaadi silindrite pöörlev liikumine. Neid lahendusi arendas ja populariseeris Saksa trükkal ja insener Friedrich Koenig aastatel 1802–1818. Olles 1804. aastal Londonisse kolinud, sai Koenig 1807. aastal oma projektile rahalist toetust ning 1810. aastal patenteeris ta aurupressi, mis oli "sarnaneb suuresti aurumasinaga ühendatud käsipressile". Silindri- ja aurujõuline press võimaldas trükkida palju kiiremini kui käsitsi töödeldud talapressid ning tekitas vundamendi ajalehtede ja suurte trükikodade massitootmisele.

19. sajand ja mehhaniseerimine

19. sajandil tuli mitu olulist täiustust, mis langetasid trüki hinda ja tõstsid tootmisvõimsust:

• Odavama paberi tootmine — puidumassist paber asendas kallimat lina- või räti-tekstiili, mis vähendas tootekulusid;
• Silindrilised pressid ja rulltrükimasinad — võimaldasid pidevat, suure kiirusega trükki;
• Mehaanilised ladestus- ja tükimehhanismid tähtede kiireks paigutamiseks — hiljem asendunud masinatega.

Teine oluline samm oli liini- ja plokimasinate loomine. Näiteks Linotype’i tüüpi masinad sulatasid töö käigus ridu kujutavaid metallklotse, mis muutsid eraldi plii tükid kiiresti trükivalmis kirjaks. See automatiseeris tähtede koostamise protsessi ja kiirendas ajalehtede ning raamatute tootmist oluliselt.

20. sajand ja kaasaegsed tehnoloogiad

20. sajandil laienes trükitehnika edasi: arenesid offset-trükk (kõige levinum ajalehtede ja ajakirjade trükimeetod suuremaformaadiliste tööde jaoks), rotatsioonitrükk, fotomehaanilised ja elektroonilised valikuprotsessid ning värvide standardiseerimine. 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses muutus trükkimine üha enam arvutipõhiseks: failide ettevalmistus, lehekülje paigutus ja värvihaldus tehakse digitaalselt, ning trükikojad kasutavad töövoogude juhtimiseks ja plaatide valmistamiseks arvutisüsteeme.

Tänapäeval eksisteerib mitu trükitehnoloogiat paralleelselt:

• Letterpress ja offset (suurkogustes kvaliteetne trükk);
• Digitrükk (väiksemate tiraažide ja muutuva sisuga trükk — variable data printing);
• Gravüür- ja sügavtrükk (erivärvide ja detailirohkuse jaoks);
• Tootekujunduse ja pakenditrükid, mille puhul kombineeritakse trüki- ja viimistlustehnikaid.

Majanduslik ja ühiskondlik mõju

Trükipressi areng on avaldanud suurt mõju majandusele, kultuurile ja poliitikale:

• Haridus ja kirjaoskus — trükk võimaldas raamatute laialdasemat levikut ja seega suuremat kirjandus- ning hariduse taset;
• Teaduse levik — teaduslikud uurimused, ajakirjad ja andmevahetus levisid kiiremini, mis kiirendas teaduse arengut;
• Religioon ja poliitika — trükised aitasid levitada usulisi ja poliitilisi ideid (nt Reformatsioon), võimaldades massilist mõtete levikut;
• Ajalehed ja avalik arvamus — trükimeedia kujundas avalikku debatti ja võimaldas kiiret info levikut suurele hulgale lugejatele;
• Keel ja standardiseerimine — trükikeel aitas stabiliseerida õigekirja ja standardida rahvuslikke keeli;
• Tööstuslik tootmine — trükk muutis kirjastamise ärimudelit: trükihindade langus muutis väljaanded taskukohasemaks;
• Tsensuur ja info kontroll — trükimeedia tõi kaasa ka regulatsioone ja püüdlusi kontrollida levivaid ideid.

Keskkond ja tulevik

Trükindus mõjutab ka keskkonda: paberitarbimine, trükivärvid ja keemilised protsessid on tekitanud surveid jätkusuutlikkuse ja ringluse suunas. Viimastel aastakümnetel on rõhk kasvanud taaskasutatud paberi kasutamisel, vee- ja kemikaalitarbimise vähendamisel trükikoja protsessides ning vegani- ja vähema toksiinisisaldusega tintide arendamisel.

Tulevikus on trükindusel tõenäoliselt kombineeritud roll: kuigi digimeedia on mõnes valdkonnas asendanud traditsioonilise trüki, jääb trükile koht kvaliteetsete raamatute, pakendite, kunstitrükkide ja muude füüsiliste toodete valmistamisel. Samuti loob digitaalne prepress ja print-on-demand uusi ärimudeleid, kus trükkimist tehakse vastavalt nõudlusele, vähendades jäätmeid ja säästes laovarusid.

Kuigi trükimise hind on tänu tehnoloogiale ja masstootmisele võrreldes teiste kaupadega langenud, määravad raamatu või ajakirja lõpphinna nüüd tihti rohkem muud tegurid kui lihtsalt tootmine, näiteks sisu kvaliteet, levitus ja turundus. Trükipress on jäänud tugevalt seotud infovahetuse ja kultuurilise enesemääratlemisega ning on endiselt oluline tehnoloogia nii majanduslikult kui ka ühiskondlikult.

Küsimused ja vastused

K: Mis on trükipress?

K: Kuidas tehti puulõiketrükki?

K: Kes täiustas seda protsessi 15. sajandil?

K: Kuidas seda protsessi nimetati?

K: Millised kaks ideed muutsid trükipressi konstruktsiooni täielikult tööstusrevolutsiooni ajal?

K: Kes konstrueeris masina kuuma metalli trükkimiseks?

K: Kuidas on trükkimise maksumus aja jooksul muutunud võrreldes teiste kaupadega?

Otsing