Ernst Friedrich I, Saksi-Hildburghauseni hertsog (Gotha, 21. august 1681 - Hildburghausen, 9. märts 1724) oli Saksi-Hildburghauseni hertsog. Ta oli Saksi-Hildburghauseni hertsogi Ernsti ja Waldecki krahvinna Sophie Henriette'i vanim poeg.
Nooruses teenis Ernst Friedrich Madalmaade armees, kus ta osales Hispaania pärilussõja lahingutes. Ta sai haavata Höchstädti juures, mis oli osa laiemast sõjategevusest 1700. aastate alguses. Pärast isa surma 1715. aastal lahkus ta sõjaväest ja asus valitsema oma hertsogkonda, mille juhtimisega kaasnesid suured majanduslikud ja poliitilised väljakutsed.
Ernst Friedrich I kuulus nende Saksa vürstide hulka, kes imetlesid ja jäid mõjutatuks Prantsusmaa kuninga Louis XIV õukonna hiilgusest. Ta soovis, et tema hertsogkond säraks sarnases luksuses: ehitati pidulikke saale, korrastati lossi ja kaunistati aedu. Selline eluviis aga kulutas kiiresti ressursse ning oli üks peamisi põhjusi tema majanduslikuks hävinguks.
Kuna hertsogkonna tulud ei katnud kulutusi, suurenes vajadus kohese raha järele. Ernst Friedrich tõstis makse ja müüs mitmeid maavaldusi. Üks tähelepanuväärne tehing oli Cuylenburgi krahvkonna müük 1720. aastal — see oli osa tema naise kaasavara. Erinevalt tavalisest arusaamast ei müüdud seda tihti üksnes võlgade katteks: hertsogkasutas osa rahast oma lossi juurde aeda ja kanalit rajamiseks. 1723. aastal müüs ta Schalkau Saksi-Meiningeni hertsogkonnale. Schalkau oli tollal linnaprivileegidega ja õigusega pidada turgu; müüdud haldusüksus sarnanes maakonnale, kuid oli väiksem ning hõlmas peamiselt Schalkau piirkonda.
Schalkau müük oli aga vastuolus seadustega, sest see viidi läbi ilma hertsogi abikaasa nõusolekuta — teatavatel juhtudel nõuti selliste maade müügiks koosabikaasa nõusolekut. See rikkumine tekitas pikaajalisi vaidlusi ja viis lõpuks relvastatud kokkupõrgete soodumuseni Saxe-Meiningeniga. Sõja järel oli kogu maakond suures osas hävitatud ning kohalik elu ja majandus kannatasid rängalt.
Tema valitsemise ajal põhjustasid karmid maksud ja majanduslik surve ka sisemist rahutust: 1717. aastal puhkes hertsogkonnas avalik mäss, kus rahvas protestis elatustaseme languse ja maksukoormise vastu. Mäss peegeldas laiemat pettumust madalaid sissetulekuid ja suurenevat võlakoormat nähes.
Ernst Friedrich I suri 1724. aastal Hildburghausenis. Tema valitsusaeg jäi ajalukku eelkõige kui periood, mil suur ambitsioon riikliku hiilguse säilitamiseks viiski tõsise rahalise languseni, territoriaalsete müükide ja poliitiliste konfliktideni ning lõpuks kohaliku majanduse ja elanikkonna raskusteni. Pärast tema surma jätkas hertsogkonna juhtimist tema järglane, kes pidi tegelema päranduseks jäänud võlgade ja sotsiaalsete tagajärgedega.