Ernst Friedrich I (1681–1724): Saksi-Hildburghauseni hertsog
Ernst Friedrich I, Saksi-Hildburghauseni hertsog (Gotha, 21. august 1681 - Hildburghausen, 9. märts 1724) oli Saksi-Hildburghauseni hertsog. Ta oli Saksi-Hildburghauseni hertsogi Ernsti ja Waldecki krahvinna Sophie Henriette'i vanim poeg.
Nooruses teenis Ernst Friedrich Madalmaade armees, kus ta osales Hispaania pärilussõja lahingutes. Ta sai haavata Höchstädti juures, mis oli osa laiemast sõjategevusest 1700. aastate alguses. Pärast isa surma 1715. aastal lahkus ta sõjaväest ja asus valitsema oma hertsogkonda, mille juhtimisega kaasnesid suured majanduslikud ja poliitilised väljakutsed.
Ernst Friedrich I kuulus nende Saksa vürstide hulka, kes imetlesid ja jäid mõjutatuks Prantsusmaa kuninga Louis XIV õukonna hiilgusest. Ta soovis, et tema hertsogkond säraks sarnases luksuses: ehitati pidulikke saale, korrastati lossi ja kaunistati aedu. Selline eluviis aga kulutas kiiresti ressursse ning oli üks peamisi põhjusi tema majanduslikuks hävinguks.
Kuna hertsogkonna tulud ei katnud kulutusi, suurenes vajadus kohese raha järele. Ernst Friedrich tõstis makse ja müüs mitmeid maavaldusi. Üks tähelepanuväärne tehing oli Cuylenburgi krahvkonna müük 1720. aastal — see oli osa tema naise kaasavara. Erinevalt tavalisest arusaamast ei müüdud seda tihti üksnes võlgade katteks: hertsogkasutas osa rahast oma lossi juurde aeda ja kanalit rajamiseks. 1723. aastal müüs ta Schalkau Saksi-Meiningeni hertsogkonnale. Schalkau oli tollal linnaprivileegidega ja õigusega pidada turgu; müüdud haldusüksus sarnanes maakonnale, kuid oli väiksem ning hõlmas peamiselt Schalkau piirkonda.
Schalkau müük oli aga vastuolus seadustega, sest see viidi läbi ilma hertsogi abikaasa nõusolekuta — teatavatel juhtudel nõuti selliste maade müügiks koosabikaasa nõusolekut. See rikkumine tekitas pikaajalisi vaidlusi ja viis lõpuks relvastatud kokkupõrgete soodumuseni Saxe-Meiningeniga. Sõja järel oli kogu maakond suures osas hävitatud ning kohalik elu ja majandus kannatasid rängalt.
Tema valitsemise ajal põhjustasid karmid maksud ja majanduslik surve ka sisemist rahutust: 1717. aastal puhkes hertsogkonnas avalik mäss, kus rahvas protestis elatustaseme languse ja maksukoormise vastu. Mäss peegeldas laiemat pettumust madalaid sissetulekuid ja suurenevat võlakoormat nähes.
Ernst Friedrich I suri 1724. aastal Hildburghausenis. Tema valitsusaeg jäi ajalukku eelkõige kui periood, mil suur ambitsioon riikliku hiilguse säilitamiseks viiski tõsise rahalise languseni, territoriaalsete müükide ja poliitiliste konfliktideni ning lõpuks kohaliku majanduse ja elanikkonna raskusteni. Pärast tema surma jätkas hertsogkonna juhtimist tema järglane, kes pidi tegelema päranduseks jäänud võlgade ja sotsiaalsete tagajärgedega.
Perekond
Ernst Friedrich abiellus 4. veebruaril 1704 Erbach-Erbachi krahvinna Sophia Albertine'iga Erbachis. Neil oli neliteist last:
- Ernst Ludwig Hollandinus (sünd. Hildburghausen, 24. november 1704 - surnud Hildburghausen, 26. november 1704)
- Sophie Amalie Elisabeth (sünd. Hildburghausen, 5. oktoober 1705 - surnud Hildburghausen, 28. veebruar 1708)
- Ernst Ludwig (sünd. Hildburghausen, 6. veebruar 1707 - surnud Hildburghausen, 17. aprill 1707)
- Ernst Friedrich II, Saksi-Hildburghauseni hertsog (sünd. Hildburghausen, 17. detsember 1707 - surn. Hildburghausen, 13. august 1745).
- Frederick August (sünd. Hildburghausen, 8. mai 1709 - surnud Hildburghausen, 1710)
- Ludwig Friedrich (sünd. Hildburghausen, 11. september 1710 - surn. Nimwegen, 10. juuni 1759), abiellus 4. mail 1749 Christine Luise von Holstein-Plöniga. See abielu oli lastetu.
- Surnult sündinud poeg (Hildburghausen, 2. august 1711)
- Surnult sündinud poeg (Hildburghausen, 24. august 1712)
- Elisabeth Albertine (sünd. Hildburghausen, 3. august 1713 - surn. Neustrelitz, 29. juuni 1761), abiellus 5. mail 1735 Karl Ludwig Friedrich Mecklenburg-Strelitzist, Mirowi herra.
- Emanuel Frederick Karl (sünd. Hildburghausen, 26. märts 1715 - surn. Hildburghausen, 29. juuni 1718)
- Elisabeth Sophie (sünd. Hildburghausen, 13. september 1717 - surnud Hildburghausen, 14. oktoober 1717)
- Surnult sündinud poeg (Hildburghausen, 17. märts 1719)
- Georg Frederick Wilhelm (sünd. Hildburghausen, 15. juuli 1720 - surnud Hildburghausen, 10. aprill 1721)
- Surnult sündinud poeg (Hildburghausen, 15. detsember 1721)
| Eelneb | Saxe-Hildburghauseni hertsog1715-1724 | Järgneb |
| Persondata | |
| Nimi | Ernest Frederick 01 Saxe-Hildburghausen, hertsog |
| Alternatiivsed nimed | |
| Lühikirjeldus | Wettin autoritasu |
| Sünniaeg | 21. august 1681 |
| Sünnikoht | Gotha |
| Surma kuupäev | 9. märts 1724 |
| Surmapaik | Hildburghausen |
Küsimused ja vastused
Küsimus: Kes oli Ernst Frederick I?
V: Ernst Friedrich I oli Saksi-Hildburghauseni hertsog ja Saksi-Hildburghauseni hertsogi Ernsti ja Waldecki krahvinna Sophie Henriette vanim poeg.
K: Millega ta noorena tegeles?
V: Kui ta oli noorem, teenis ta Madalmaade armees. Ta sai Hispaania pärilussõjas Höchstädti juures haavata.
K: Miks ta vajas raha?
V: Ta tahtis, et tema hertsogkond oleks Prantsusmaa kuninga Louis XIV õukonna hiilguses, mistõttu ta oli rahaliselt rikutud. Kuna tal oli alati raha vaja, tõstis ta makse ja müüs linnu.
K: Mida müüs Ernst Friedrich I 1720. aastal?
V: 1720. aastal müüs Ernst Friedrich I Cuylenburgi maakonna, mis oli tema naise kaasavara, et tema paleesse saaks ehitada aia ja kanali.
K: Mis oli Schalkau, kui see müüdi Saxe-Meiningenile?
V: Kui Schalkau müüdi Saxe-Meiningenile, oli tal linnaõigused ja õigus pidada turgu. Samuti kuulus sinna haldusjaotus, mis sarnanes maakonnale, kuid oli väiksem kui see, mida tänapäeval tavaliselt maakonnaks peetakse.
K: Kas ta võis Schalkau ilma oma naise nõusolekuta seaduslikult maha müüa?
V: Ei, ta võis Schalkau müüa ilma oma naise nõusolekuta, sest tal olid õigused nii kaasavara kui ka mis tahes muu vara üle, mis tema abikaasale sel ajal kuulus.
K: Mis juhtus pärast seda, kui Ernst Frederick I tõstis makse?
V: Pärast seda, kui Ernst Friedrich I tõstis makse, toimus 1717. aastal hertsogkonnas avalik mäss, kuna need olid sel ajal väga kõrged.
