Louis XIV

Varajane elu ja valitsemisaeg

Louis'i vanemad olid Louis XIII ja Anne Austria. Ta oli kuningas Louis XIII ja Austria Anne ootamatu laps, sest neil polnud oma 22-aastase abielu jooksul lapsi. Ta sai nimeks Louis Dieudonné (sõna-sõnalt "Jumala kingitus"). Aastal 1643, enne tema viiendat sünnipäeva, suri tema isa ja Louis päris Prantsusmaa trooni. Kuna Louis XIV oli valitsemiseks liiga noor, valitses tema ema Prantsusmaad koos kardinal Mazariniga, Itaalia rahastaja, kes oli olnud Louis XIII peamine minister. Mazarin oli juhtinud riiki läbi Kolmekümneaastase sõja (1618-1648) hilisemate etappide. Selles sõjas võitles Prantsusmaa Hispaaniat valitseva Habsburgide dünastia vastu sõjalise ülemvõimu eest Euroopas.

Louis lapsena

Absoluutne monarh

Pärast Mazarini surma 1661. aastal teatas Louis, et ta valitseb Prantsusmaad ilma peaministrita, mida ükski Prantsuse kuningas ei olnud varem teinud. Ta kavatses valitseda absoluutse monarhina, uskudes, et tema kui kuninga võim tuleneb Jumalast ja et ta vastutab ainult Jumala ees. Ta oli kohustatud valitsema oma rahva hüvanguks. Kuigi Louis võttis endale vastutuse otsuste tegemise eest, mõistis ta, et ta peab valitsema oma kuningriigi seaduste ja tavade piires. Louis pidas laialdaselt nõu oma aadlike ja ministritega ning kohtus kord nädalas oma ülemnõukogu liikmetega. Ta lõi mitteametliku kabineti, mida lõpuks juhtis rahandusminister Jean-Baptiste Colbert.

Sellest hoolimata rõhutas absoluutse monarhia süsteem kuninga rolli ja ükski monarh ei olnud monarhia kuvandi loomisel edukam kui Louis XIV. Ta võttis päikese oma embleemiks ja sidus end selle särava kujutisega.

 

Versailles' ehitus

Alates 1661. aastast muutis kuningas Louis XIV tagasihoidliku jahilossi hiilgavaks paleeks. Üle 30 000 mehe töötas Versailles' palee ehitamisel, mis kurnas kuninglikku riigikassat aastakümneid. Kulutused hõlmasid mitte ainult ehitamist, vaid ka jõgede ümberjuhtimist, magevee juhtimist ja tuhandete apelsinipuude istutamist, et varjata kanalisatsioonilõhna, mida ei suudetud korralikult ära juhtida. 1682. aasta mais viis Louis Prantsusmaa pealinna Versailles'sse, mis asus Pariisist 12 miili kaugusel. See oli Louis XIV ajendiks, et eemaldada ennast ja oma aadlikke Pariisi poliitilistest intriigidest. Sellest sai tema absoluutse monarhia sümbol.

Versailles' palee

Prantsuse võimu laienemine Euroopas

Kuigi Louis unistas oma pärijatele Hispaania pärandist, ei olnud tema sõjaline poliitika Prantsusmaa territooriumi laiendamiseks. Ta pidas oma esimesi sõdu kaitsmise eesmärgil - et kindlustada Prantsusmaa põhjapiir ja tõrjuda hispaanlased strateegilistest linnadest välja.

Louis pidas Devolutsioonisõja (1667-1668), et maksma panna oma nõuded osa Hispaania valdustest pärast tema abikaasa isa Philipp IV surma. Louis nõudis Hispaania Madalmaad pulmakingituse asemel, mida Philipp IV ei olnud kunagi maksnud.

Prantsuse agressioon Hispaania Madalmaades põhjustas Prantsusmaa ja Hollandi vaheliste suhete halvenemise. Hollandlased olid juba põlvkondade vältel võidelnud hispaanlaste vastu, et kaitsta oma riiki sissetungi eest. Nad ei kavatsenud lubada prantslastel kujutada samasugust ohtu nende piiril asuvate territooriumide okupeerimisega. Tulemuseks oli sõda Madalmaades aastatel 1672-1678, mille käigus Louis demonstreeris taas Prantsuse võimu tõhusust. Laiaulatusliku kampaania käigus oleks Louisil peaaegu õnnestunud Madalmaad vallutada. Enda kaitsmiseks avasid hollandlased oma tammid, ujutasid maapiirkonnad üle ja muutsid Amsterdami praktiliselt saareks. Louis'i armeed ei suutnud kaugemale edeneda ja nad hakkasid läbirääkimisi vaherahu sõlmimiseks pidama. Sõda jätkus aga taas, kui Hispaania ja Austria liitusid Hollandiga ning Louis sõlmis 1670. aastal Inglismaaga lepingu, et hoida Inglise merevägi neutraalne. Kumbki pool ei suutnud saavutada otsustavat võitu ja mõlemad kannatasid rahalise kurnatuse all, mis viis lõpuks lepingu sõlmimiseni sõja lõpetamiseks.

Hilisem valitsemisaeg

Louis tühistas või lõpetas Nantes'i lepingu. See leping sätestas, et Prantsusmaal kehtib usuvabadus. See tähendab, et kõik inimesed Prantsusmaal võisid usku pidada nii, nagu nad tahtsid. Kui Louis tühistas Nantes'i lepingu, ütles ta, et kõik inimesed Prantsusmaal peavad olema katoliiklased. Selle tõttu lahkus Prantsusmaalt 50 tuhat protestantlikku töölist, kes läksid Ameerikasse, Inglismaale ja Saksamaale.

Louis'i valitsemise ajal sai Prantsusmaast kogu Euroopa kõige võimsam riik ning paljud teised riigid kopeerisid prantslaste riietumis- ja mõtteviisi. Ta julgustas inimesi ka Kanadat avastama ja püüdis väga kõvasti muuta Prantsusmaad suuremaks. Louis kulutas palju raha sõdadele ja Prantsusmaa sattus tema tõttu suurde võlgadesse.

Louis XIV 1685. aastal, mil ta tühistas Nantes'i dikti.

Decline

1680. aastate keskpaigaks oli Päikesekuningas kaotanud palju oma sära. Mazarin oli õpetanud teda rangelt töötama ja Louis pidas kogu oma elu jooksul ranget graafikut, tõrjus mitmeid väiksemaid haigusi ega kuulanud oma arstide nõuandeid. Lõpuks lõpetas murdunud käsi tema jõulise ratsutamise ja podagra lõpetas tema pikad jalutuskäigud Versailles' ümbruses. Teda veeti troonisaali või kanti tema vankrile. 1683. aastal suri tema esimene naine ja Louis abiellus salaja oma kauaaegse armukese Françoise d'Aubigné'ga, Maintenoni markiisiga. 1711. aastal elas ta läbi oma vanima poja ja järgmisel aastal vanima pojapoja surma tragöödia. Seetõttu sai kuninga järglaseks tema väike viieaastane lapselapselaps Louis Anjou hertsog, kellest sai pärast oma vanaisa surma 1715. aastal Prantsusmaa kuningas Louis XV.

Prantsuse kuningad pärast Louis XIV maksustasid vaestelt inimestelt palju raha, et püüda võlga tasuda. See on osa sellest, mis viis Prantsuse revolutsioonini.

Legacy

Maailmas, kus territooriumi, võimu ja rikkust peeti esmatähtsaks, tunnustati Louis XIV kui suurt kuningat. Ta muutis Prantsusmaa Euroopa domineerivaks riigiks, laiendas selle piire ja jättis oma järeltulijatele kindluse oma valdustes. Louis saavutas oma võimu kõrgpunkti 1670. aastatel ja kaitses oma saavutusi järgmise nelja aastakümne jooksul tema vastu koondunud Euroopa ees. Peale selle realiseeris ta lõpuks oma unistuse, et Hispaania troonil on Bourbonid. Louis'i valitsemisajal kindlustas Prantsusmaa ka oma koloniaalvalduste haldamist ja kaubandust, muutudes maailma suurriigiks. Siseriiklikult tugevdas Louis keskvalitsuse kontrolli Prantsusmaa eri piirkondade üle, ühendades oma territoriaalsed saavutused ühtsesse riiki. Teisest küljest tekitas ta vastuolusid, kui ta taastas katoliiklaste usulise ühtsuse, tühistades Nantes'i dikti ja surudes maha protestantismi. Kahjuks põhjustasid paljud Louis'i sise- ja välispoliitilised meetmed suuri raskusi tavainimestele, kellest paljud kannatasid nälga, põgenesid kodumaalt või elasid tagakiusamise hirmus. Lõppkokkuvõttes soovis Louis XIV tuua Prantsusmaale ja oma dünastiale au ja ta suri uskudes, et ta oli seda teinud.

Lapsed koos kuninganna Marie Thérèse'iga

1. Louis of France, Prantsusmaa dauphin (1. november 1661 - 14. aprill 1711) Prantsusmaa dauphin abiellus Maria Anna Victoriaga Baierist ja neil oli järglasi. Hiljem abiellus salaja Marie Émilie de Joly'ga.
2. Anne Élisabeth Prantsusmaalt (18. november 1662 - 30. detsember 1662) suri lapsena.
3. Marie Anne Prantsusmaalt (16. november 1664 - 26. detsember 1664) suri lapsepõlves ehk Moret' must nunna.
4. Marie Thérèse of France (2. jaanuar 1667 - 1. märts 1672), tuntud kui "Madame Royale", kuid suri lapsepõlves.
5. Prantsusmaa Philippe Charles (5. august 1668 - 10. juuli 1671) Anjou hertsog, suri lapsepõlves.
6. Prantsuse Louis François (14. juuni 1672 - 4. november 1672) Anjou hertsog, suri lapsepõlves.

Lapsed koos Madame de Montespaniga

1. Louise Françoise de Bourbon (1669-1672) suri noorelt.
2. Louis Auguste de Bourbon, Maine'i hertsog (31. märts 1670 - 14. mai 173) abiellus Louise Bénédicte de Bourboniga ja neil oli lapsi.
3. Louis César de Bourbon, Vexini krahv (20. juuni 1672 - 10. jaanuar 1683) suri lapsepõlves.
4. Louise Françoise de Bourbon, Mademoiselle de Nantes (1. juuni 1673 - 16. juuni 1743) abiellus Bourbonide hertsogi, Condé printsi Louis de Bourboniga ja neil oli lapsi.
5. Louise Marie Anne de Bourbon, Mademoiselle de Tours 18. november 1674 - 15. september 1681) suri noorelt.
6. Françoise Marie de Bourbon, Mademoiselle de Blois (4. mai 1677 - 1. veebruar 1749) abiellus Orléans'i hertsogi Philippe d'Orléans'i, Prantsusmaa regendiga ja neil oli lapsi.
7. Louis Alexandre de Bourbon, Toulouse'i krahv (6. juuni 1678 - 1. detsember 1737) abiellus Marie Victoire de Noailles'ga ja neil oli lapsi.

 

 

Seotud leheküljed

• Prantsuse monarhide nimekiri
• Raudse maskiga mees