Valitses alates Frangi kuningriigi algusest 486. aastal kuni 1870. aastani. Suurema osa oma ajaloost valitsesid Prantsusmaad kuningad. Neli Karolingide monarhi olid ühtlasi Rooma keisrid ja Bonapartide keisrid olid Prantsuse keisrid.

Selles artiklis on loetletud kõik valitsejad, kes on kandnud tiitlit "frankide kuningas", "Prantsusmaa kuningas", "prantslaste kuningas" või "prantslaste keiser".

Tiitel "frankide kuningas" oli kasutusel kuni Philippus II valitsemisaja lõpuni. Lühikese aja jooksul, mil kehtis 1791. aasta Prantsuse konstitutsioon (1791-1792) ja pärast 1830. aasta juulirevolutsiooni, kasutati "Prantsusmaa (ja Navarra) kuninga" asemel stiili "prantslaste kuningas".

Lisaks Prantsuse Kuningriigile oli ka kaks Prantsuse impeeriumi. Esimene Prantsuse impeerium kestis aastatel 1804-1815. Selle asutas ja seda valitses Napoleon I. Teine Prantsuse impeerium kestis 1852-1870. Selle asutas ja valitses tema vennapoeg Napoleon III Seejärel moodustati 3. 4. ja 5. vabariik.

Ülevaade ja kronoloogia

Prantsusmaa ajaloo jooksul vahetusid mitmed peamised dünastiad ja valitsemisvormid. Järgnevalt on lühike kronoloogiline ülevaade tähtsamatest perioodidest ja dünastiatest alates 486. aastast kuni monarhia lõppemiseni 1870. aastal.

  • Merovingid (ligikaudu 486–751) – esimene frankide kuningate dünastia, mille kuulsaim esindaja on Klodevik I (Clovis I), kes ühendas suure osa frankide alasid.
  • Karolingid (751–987) – Karolingide tuntuim valitseja on Karl Suur (Charlemagne), kes krooniti 800. aastal Rooma keisriks; mitu Karolingide monarhi kandis ka Rooma keisri tiitlit.
  • Kapetiidid (987–1328) – dünastia, mille aluse pani Hugo Kapet (Hugues Capet); Kapetiidid kindlustasid kuningavõimu järjepidevuse Prantsusmaal.
  • Valois'´d (1328–1589) – Valois' dünastia valitses sajandeid, sealhulgas sajanditevahelisi konflikte nagu sajandite sõda (Hundred Years' War).
  • Bourbon'id (1589–1792; taastati 1814–1830) – Bourboneid tõusid võimule Henriku IV-ga; nende valitsusaeg lõppes revolutsiooniga 1792. Bourboneid taastati pärast Napoleoni kukutamist 1814, kuni juulirevolutsioonini 1830.
  • Orléans'ide periood (Juulimonarhia) (1830–1848) – pärast 1830. aasta revolutsiooni sai troonile Orléansi haru esindaja, kelle aegselt kasutati tiitlit "prantslaste kuningas" (prantsuse keeles "roi des Français").
  • Esimene impeerium (1804–1815) – Napoleon I kuulutas end keisriks ja lõi tugeva sõjalise impeeriumi, mis lagunes pärast 1815. aasta Waterloo lahingut.
  • Teine impeerium (1852–1870) – Napoleon III taaskehtestas keisririigi, kuni tema kukutamiseni Prantsusmaa-Prussia sõjas 1870.

Tiitli ja vormi muutused

Prantsuse kuningate ametlikud tiitlid ja rõhutused arenesid aja jooksul. Keskaegsel perioodil oli laialdaselt kasutusel ladinakeelne stiil "rex Francorum" (frankide kuningas) või analoogsed vormid. Keskaeg lõpus ja varauusajal hakati rõhku panema territoriaalsele tiitlile (nt kuningas Prantsusmaa üle), kuid õigupoolest jäi identiteet tiitlitekstides varieeruvaks sõltuvalt traditsioonist ja valitseja eelistusest.

Revolutsioon ja konstitutsioonilised katsed muutsid rolli olemust: 1791. aasta konstitutsiooni raames püüti kuningat muuta põhiseaduslikuks monarhiks. 1830. aasta juulirevolutsioon viis troonile vastutuskesksema monarhia, mille ajal rõhutati kuninga suhet rahvaga, kasutades tiitlit "prantslaste kuningas" ("roi des Français") — see peegeldas poliitilise-legitimatsioonilise muutuse proportsioone.

Miks monarhia lõppes 1870?

Monarhia Prantsusmaal lõpetati lõplikult 1870. aastal, mil Teise impeeriumi kukutamine Prantsuse-Preisi sõjas ja Napoleon III kaotused tekitasid poliitilise tühimiku. Pärast keisri depositsiooni kuulutati välja kolmas vabariik (Troisième République), mis jäi kuni 1940. aastani (edaspidi taastati järjekorras 4. ja 5. vabariik). Kuigi monarhilisi pretendentuure ja taastamisettepanekuid esines hiljemgi, ei naasenud kuningavõim Prantsusmaale püsivalt.

Kokkuvõte

Prantsuse monarhia ajalugu on pikk ja mitmekihiline: alates frankide kuningriigist ja Merovingide algusajast kuni Karolingide, Kapetiitide, Valois'de ja Bourbonideni, misjärel järgnesid Orléans'ide periood ja kaks Bonaparte'i loodud impeeriumi. Tiitlid ja valitsemise vormid muutusid — nii religiooss-päriliku kui ka põhiseadusliku monarhia kujul — kuni 1870. aastani, mil monarhia asemel püsivalt võimust võttis vabariiklik valitsemine.