Prantsuse monarhide nimekiri

Valitses alates Frangi kuningriigi algusest 486. aastal kuni 1870. aastani. Suurema osa oma ajaloost valitsesid Prantsusmaad kuningad. Neli Karolingide monarhi olid ühtlasi Rooma keisrid ja Bonapartide keisrid olid Prantsuse keisrid.

Selles artiklis on loetletud kõik valitsejad, kes on kandnud tiitlit "frankide kuningas", "Prantsusmaa kuningas", "prantslaste kuningas" või "prantslaste keiser".

Tiitel "frankide kuningas" oli kasutusel kuni Philippus II valitsemisaja lõpuni. Lühikese aja jooksul, mil kehtis 1791. aasta Prantsuse konstitutsioon (1791-1792) ja pärast 1830. aasta juulirevolutsiooni, kasutati "Prantsusmaa (ja Navarra) kuninga" asemel stiili "prantslaste kuningas".

Lisaks Prantsuse Kuningriigile oli ka kaks Prantsuse impeeriumi. Esimene Prantsuse impeerium kestis aastatel 1804-1815. Selle asutas ja seda valitses Napoleon I. Teine Prantsuse impeerium kestis 1852-1870. Selle asutas ja valitses tema vennapoeg Napoleon III Seejärel moodustati 3. 4. ja 5. vabariik.



Merovingide dünastia (428-751)

Prantsusmaa nimi pärineb germaani hõimult, mida tuntakse frankide nime all. Merovingide kuningad alustasid pealikutena. Vanim teadaolev oli Chlodio. Clovis I oli esimene neist, kes tõusis tõeliseks kuningaks. Pärast tema surma jagunes tema kuningriik tema poegade vahel Soissonsiks (Neustria), Pariisiks, Orléansiks (Burgundia) ja Metziks (Austrasia). Mitmed Merovingide monarhid tõid Frangi kuningriigid taas kokku ja võtsid endale "frankide kuninga" tiitli. Kuid nende surma korral jagati frankide kombe kohaselt kuningriik sageli uuesti nende poegade vahel.

Portree

Nimi

Kuningas Alates

Kuningas Kuni

Suhted eelkäija(te)ga

Pealkiri

Chlodio Pikakarvaline
 (Clodion le Chevelu)

428

445/448

 - Theudemeres 'i poeg

Salia frankide kuningas
 (Roi des Francs saliens)

Merovech
 (Mérovée)

445/448

457

 - Chlodio poeg

Salia frankide kuningas
 (Roi des Francs saliens)

Childeric I
 (Childéric Ier)

457

481/482

 - Merovechi poeg

Salia frankide kuningas
 (Roi des Francs saliens)

Clovis I
(Clovis Ier)

481/482

511

 - Childeric I poeg

Frangi kuningas
 (Roi des Francs)

Childebert I
 (Childebert Ier)

511

23. detsember 558

 - Clovis I poeg

Pariisi kuningas
 (Roi de Paris)

Chlothar I Vana
 (Clotaire Ier le Vieux)

23. detsember 558

29. november 561

 - Clovis I poeg
 - Childebert I noorem vend

Frangi kuningas
 (Roi des Francs)

Charibert I
 (Caribert Ier)

29. november 561

567

 - Chlothar I poeg

Pariisi kuningas
 (Roi de Paris)

Chilperic I
 (Chilperic Ier)

567

584

 - Chlothar I poeg
- Charibert I noorem vend.

Pariisi kuningas
 (Roi de Paris)

Neustria kuningas
 (Roi de Neustrie)

Chlothar II Suur, nooruke
 (Clotaire II le Grand, le Jeune)

584

18. oktoober 629

 - Chilperic I poeg

Neustria kuningas
 (Roi de Neustrie)

Pariisi kuningas
 (Roi de Paris)
(595-629)

Frangi kuningas
 (Roi des Francs)
(613-629)

Dagobert I
 (Dagobert Ier)

18. oktoober 629

19. jaanuar 639

 - Chlothar II poeg

Frangi kuningas
 (Roi des Francs)

Klovis II Laisk
 (Clovis II le Fainéant)

19. jaanuar 639

31. oktoober 657

 - Dagobert I poeg

Neustria ja Burgundia kuningas
 (Roi de Neustrie et de Bourgogne)

Chlothar III
 (Clotaire III)

31. oktoober 657

673

 - Klovis II poeg

Neustria ja Burgundia kuningas
 (Roi de Neustrie et de Bourgogne)

Frangi kuningas
 (Roi des Francs)
(657-663)

Childeric II
 (Childéric II)

673

675

 - Clovis II poeg
- Chlothar III noorem vend.

Frangi kuningas
 (Roi des Francs)

Theuderic III
 (Thierry III)

675

691

 - Clovis II poeg
- Childeric II noorem vend.

Neustria kuningas
 (Roi de Neustrie)

Frangi kuningas
 (Roi des Francs)
(687-691)

Clovis IV
 (Clovis IV)

691

695

 - Theuderic III poeg

Frangi kuningas
 (Roi des Francs)

Childebert III Õiglane
 (Childebert III le Juste)

695

23. aprill 711

 - Theuderic III poeg
- Klovis IV noorem vend.

Frangi kuningas
 (Roi des Francs)

Dagobert III

23. aprill 711

715

 - Childebert III poeg

Frangi kuningas
 (Roi des Francs)

Chilperic II
 (Chilpéric II)

715

13. veebruar 721

 - Tõenäoliselt Childeric II poeg

Neustria ja Burgundia kuningas
 (Roi de Neustrie et de Bourgogne)

Frangi kuningas
 (Roi des Francs)
(719-721)

Viimased Merovingide kuningad, keda tuntakse laiskade kuningate (rois fainéants) nime all, ei omanud tegelikku poliitilist võimu. Selle asemel valitses palee linnapea. Kui Theuderic IV suri 737. aastal, jättis palee linnapea Charles Martel trooni vabaks ja jätkas valitsemist kuni omaenda surmani 741. aastal. Tema pojad Pepin ja Carloman tõid lühiajaliselt tagasi Merovingide dünastia, tõstes 743. aastal troonile Childeric III. Aastal 751 tagandas Pepin Childerichi ja asus troonile.

Portree

Nimi

Kuningas Alates

Kuningas Kuni

Suhted eelkäija(te)ga

Pealkiri

Childeric III
 (Childéric III)

743

November 751

 - Chilperic II või Theuderic IV poeg.

Frangi kuningas
 (Roi des Francs)



Karolingide dünastia (751-987)

Kolm kaheteistkümnest kuningast 147-aastase Karolingide dünastia ajal - Odo, tema vend Robert I ja Roberti õepoeg Raoul/Rudolph - ei olnud Karolingide dünastia, vaid konkureeriva Roberti dünastia esindajad. Robertiuse dünastia muutus Kapetia dünastiaks, kui Hugh Capet asus 987. aastal troonile.

Portree

Nimi

Kuningas Alates

Kuningas Kuni

Suhted eelkäija(te)ga

Pealkiri

Pepin noorem
(Pépin le Bref)

752

24. september 768

 - Charles Marteli poeg

Frangi kuningas
 (Roi des Francs)

Carloman I

24. september 768

4. detsember 771

 - Pepin Lühikese poeg

Frangi kuningas
 (Roi des Francs)

Karl Suur (Karl I)

24. september 768

28. jaanuar 814

 - Pepin Lühikese poeg

Frangi kuningas
 (Roi des Francs)
Roomlaste ke
iser
 (Imperator Romanorum)
(800-814)

Louis I Vaga, Debonaire
(Louis Ier le Pieux, le Débonnaire)

28. jaanuar 814

20. juuni 840

 - Karl Suure poeg

Frangi kuningas
 (Roi des Francs)

Roomlaste keiser
 (Imperator Romanorum)

Karl II Kalju
(Charles II le Chauve)

20. juuni 840

6. oktoober 877

 - Louis I poeg

Frangi kuningas
 (Roi des Francs)

Roomlaste keiser
 (Imperator Romanorum)
(875-877)

Louis II Stammerer
(Louis II le Bègue)

6. oktoober 877

10. aprill 879

 - Charles II poeg

Frangi kuningas
 (Roi des Francs)

Louis III

10. aprill 879

5. august 882

 - Louis II poeg

Frangi kuningas
 (Roi des Francs)

Carloman II

5. august 882

6. detsember 884

 - Louis II poeg

Frangi kuningas
 (Roi des Francs)

Kaarel Paks
(Charles le Gros)

20. mai 885

13. jaanuar 888

 - Louis Saksa poeg
- Louis II ja Carloman II nõbu
- Louis I Vaga
pojapoeg.

Frangi kuningas
 (Roi des Francs)

Roomlaste keiser
 (Imperator Romanorum)
(881-887)

Pariisi Odo
 (Eudes de Paris)

29. veebruar 888

1. jaanuar 898

 - Robert Tugeva poeg (Robertians)
- valiti kuningaks noore Charles III vastu.

Frangi kuningas
 (Roi des Francs)

Karl III Lihtne
(Charles III le Simple)

28. jaanuar 893

30. juuni 922

 - Louis II  postuumselt sündinud poeg
- Louis III ja Carloman II noorem poolvend.

Frangi kuningas
 (Roi des Francs)

Robert I
 (Robert Ier)

30. juuni 922

15. juuni 923

 - Robert Tugeva poeg (Robertians)
- Odo noorem vend.

Frangi kuningas
 (Roi des Francs)

Rudolph
 (Raoul de France)

13. juuli 923

14. jaanuar 936

 - Burgundia hertsogi Richardi poeg (Bosoniidid)
- Robert I õepoeg.

Frangi kuningas
 (Roi des Francs)

Louis IV välismaalt
(Louis IV d'Outremer)

19. juuni 936

10. september 954

 - Karl III poeg

Frangi kuningas
 (Roi des Francs)

Lothair
 (Lothaire de France)

12. november 954

2. märts 986

 - Louis IV poeg

Frangi kuningas
 (Roi des Francs)

Louis V Lazy
 (Louis V le Fainéant)

8. juuni 986

22. mai 987

 - Lothairi poeg

Frangi kuningas
 (Roi des Francs)



Kapetia dünastia (987-1792)

Capet' dünastia, Hugh Capet' meesliini järeltulijad, valitsesid Prantsusmaad aastatel 987-1792 ja uuesti aastatel 1814-1848. Pärast 1328. aastat valitsenud dünastia harusid nimetatakse üldiselt Valois' ja Bourbonide haruks.

Otsene kapiitlid (987-1328)

Portree

Vapp

Nimi

Kuningas Alates

Kuningas Kuni

Suhted eelkäija(te)ga

Pealkiri

Hugh Capet
(Hugues Capet)

3. juuli 987

24. oktoober 996

 - Robert I pojapoeg

Esimene sugulane, kes on Louis V-st ühe teise haru kaudu sugulane.

Frangi kuningas
 (Roi des Francs)

style="text-align:center;"

style="text-align:center;"|

Robert II Vaga, tark
(Robert II le Pieux, le Sage)

24. oktoober 996

20. juuli 1031

 - Hugh Capet poeg

Frangi kuningas
 (Roi des Francs)

Henry I
 (Henri Ier)

20. juuli 1031

4. august 1060

 - Robert II poeg

Frangi kuningas
 (Roi des Francs)

Philip I
 (Philippe Ier l' Amoureux)

4. august 1060

29. juuli 1108

 - Henry I poeg

Frangi kuningas
 (Roi des Francs)

Louis VI Paks
(Louis VI le Gros)

29. juuli 1108

1. august 1137

 - Philip I poeg

Frangi kuningas
 (Roi des Francs)

Louis VII noor
(Louis VII le Jeune)

1. august 1137

18. september 1180

 - Louis VI poeg

Frangi kuningas
 (Roi des Francs)

Philippus II Augustus
(Philippe II Auguste)

18. september 1180

14. juuli 1223

 - Louis VII poeg

Frangi kuningas
 (Roi des Francs)
Prantsusmaa kuningas
 (Roi de France)

Louis VIII Lõvi
 (Louis VIII le Lion)

14. juuli 1223

8. november 1226

 - Philip II Augustuse poeg

Prantsusmaa kuningas
 (Roi de France)

Louis IX Püha
(Saint Louis)

8. november 1226

25. august 1270

 - Louis VIII poeg

Prantsusmaa kuningas
 (Roi de France)

Filip III Julge
 (Philippe III le Hardi)

25. august 1270

5. oktoober 1285

 - Louis IX poeg

Prantsusmaa kuningas
 (Roi de France)

Filip IV Õiglane
(Philippe IV le Bel)

5. oktoober 1285

29. november 1314

 - Philip III poeg

Prantsusmaa ja Navarra kuningas
 (Roi de France et de Navarra)

Louis X Quarreller
 (Louis X le Hutin)

29. november 1314

5. juuni 1316

 - Philip IV poeg

Prantsusmaa ja Navarra kuningas
 (Roi de France et de Navarra)

Johannes I postuumselt
 (Jean Ier le Posthume)

15. november 1316

20. november 1316

 - Louis X poeg

Prantsusmaa ja Navarra kuningas
 (Roi de France et de Navarra)

Philip V Pikk
 (Philippe V le Long)

20 november 1316

3. jaanuar 1322

 - Philipp IV poeg
- Louis X noorem vend.

Prantsusmaa ja Navarra kuningas
 (Roi de France et de Navarra)

Karl IV Õiglane
(Charles IV le Bel)

3. jaanuar 1322

1. veebruar 1328

 - Philip IV poeg
- Philip V
noorem vend.

Prantsusmaa ja Navarra kuningas
 (Roi de France et de Navarra)

Eespool ei ole loetletud Hugh Magnus, Robert II vanim poeg, ja Philip of France, Louis VI vanim poeg. Mõlemad olid oma isadega koos kuningad, kuid surid enne neid. Kuna ei Hugh ega Philip ei olnud oma eluajal ainus ega vanem kuningas, ei ole neid tavaliselt Prantsusmaa kuningatena loetletud.

Valois' suguvõsa (1328-1589)

Portree

Vapp

Nimi

Kuningas Alates

Kuningas Kuni

Suhted eelkäija(te)ga

Pealkiri

Filip VI Valois', Õnnelik
 (Philippe VI de Valois, le Fortuné)

1. aprill 1328

22. august 1350

 - Charles Valois ' poeg, kes oli Philip III poeg.

Prantsusmaa kuningas
 (Roi de France)

Johannes II Hea
(Jean II le Bon)

22. august 1350

8. aprill 1364

 - Philip VI poeg

Prantsusmaa kuningas
 (Roi de France)

Karl V. Tark
(Charles V le Sage)

8. aprill 1364

16. september 1380

 - Johannes II poeg

Prantsusmaa kuningas
 (Roi de France)

Karl VI, armastatud, hullumeelne
 (Charles VI le Bienaimé, le Fol)

16. september 1380

21. oktoober 1422

 - Charles V poeg

Prantsusmaa kuningas
 (Roi de France)

Karl VII võidukas, hästi teenitud
 (Charles VII le Victorieux, le Bien-Servi)

21. oktoober 1422

22. juuli 1461

 - Karl VI poeg

Prantsusmaa kuningas
 (Roi de France)

Louis XI Tark, universaalne ämblik
 (Louis XI le Prudent, l'Universelle Aragne)

22. juuli 1461

30. august 1483

 - Karl VII poeg

Prantsusmaa kuningas
 (Roi de France)

Karl VIII. Hellitatav
(Charles VIII l'Affable)

30. august 1483

7. aprill 1498

 - Louis XI poeg

Prantsusmaa kuningas
 (Roi de France)

Valois-Orléans'i haru (1498-1515)

Portree

Vapp

Nimi

Kuningas Alates

Kuningas Kuni

Suhted eelkäija(te)ga

Pealkiri

Louis XII rahva isa
(Louis XII le Père du Peuple)

7. aprill 1498

1. jaanuar 1515

 - Karl V lapselapselaps
- Louis XI õepoeg, teise astme sugulane ja esimesest abielust õepoeg
- Teisest abielust Karl VIII lese Bretagne'i Anna
 abikaasa.

Prantsusmaa kuningas
 (Roi de France)

Valois-Angoulême'i haru (1515-1589)

Portree

Vapp

Nimi

Kuningas Alates

Kuningas Kuni

Suhted eelkäija(te)ga

Pealkiri

Franciscus I Isa ja kirjade taastaja
(François Ier le Père et Restaurateur des Lettres)

1. jaanuar 1515

31. märts 1547

 - Karl V. lapselapselaps
- esimene sugulane ja
esimese abielu
kaudu
Louis XII. õepoeg.

Prantsusmaa kuningas
 (Roi de France)

Henry II
(Henri II)

31. märts 1547

10. juuli 1559

 - Francis I poeg

Prantsusmaa kuningas
 (Roi de France)

Francis II
(François II)

10. juuli 1559

5. detsember 1560

 - Henry II poeg

  • sai kuningaks 15-aastaselt
  • Abielus Mary Queen of Scots

Prantsusmaa kuningas
 (Roi de France)

Šoti kuningas
(1558-1560)

Karl IX

5. detsember 1560

30. mai 1574

 - Henry II poeg
- Francis II noorem vend.

Prantsusmaa kuningas
 (Roi de France)

Henry III
(Henri III)

30. mai 1574

2. august 1589

 - Henry II poeg
- Charles IX noorem vend.

Prantsusmaa kuningas
 (Roi de France)

Poola kuningas ja Leedu suurvürst
(1573-1575)

Bourbonide maja (1589-1792)

Portree

Vapp

Nimi

Kuningas Alates

Kuningas Kuni

Suhted eelkäija(te)ga

Pealkiri

Henry IV, hea kuningas Henry, roheline kavaler
 (Henri IV, le Bon Roi Henri, le Vert-Galant)

2. august 1589

14. mai 1610

 - Louis IX kümnendas põlvkonnas meesliini järeltulija
- Franciscus I lapselapselaps - Franciscus II, Charles IX ja Henry III nõbu teise astme sugulane ja esimese abielu kaudu õepoeg.

Prantsusmaa ja Navarra kuningas
 (Roi de France et de Navarra)

Louis XIII Õiglane
(Louis XIII le Juste)

14. mai 1610

14. mai 1643

 - Henry IV poeg

Prantsusmaa ja Navarra kuningas
 (Roi de France et de Navarra)

Louis XIV Suur, päikesekuningas
 (Louis XIV le Grand, le Roi Soleil)

14. mai 1643

1. september 1715

 - Louis XIII poeg

Prantsusmaa ja Navarra kuningas
 (Roi de France et de Navarra)

Louis XV armastatud
(Louis XV le Bien-Aimé)

1. september 1715

10. mai 1774

 - Louis XIV lapselapselaps

Prantsusmaa ja Navarra kuningas
 (Roi de France et de Navarra)

Louis XVI Prantsuse vabaduse taastaja
 (Louis XVI le Restaurateur de la Liberté Française)

10. mai 1774

21. september 1792

 - Louis XV pojapoeg

Prantsusmaa ja Navarra kuningas
 (Roi de France et de Navarra)
(1774-1791)

Prantsuse kuningas
 (Roi des Français)
(1791-1792)

Alates 21. jaanuarist 1793 kuni 8. juunini 1795 kandis Louis XVI poeg Louis-Charles Prantsuse kuninga tiitlit Louis XVII nime all. Tegelikkuses oli ta selle aja jooksul templis vangis. Tema võimu pidasid üleval vabariigi juhid. Louis XVII surma järel nõudis tema onu Louis-Stanislas troonile Louis XVIII nime all. Ta oli alles 1814. aastal de facto Prantsusmaa kuningas.



Esimene vabariik (1792-1804)

Esimene Prantsuse Vabariik kestis aastatel 1792-1804, mil selle esimene konsul Napoleon Bonaparte kuulutas end Prantsusmaa keisriks.



Bonaparte'i maja, esimene impeerium (1804-1814)

Portree

Vapp

Nimi

Keiser Alates

Keiser Kuni

Suhted eelkäija(te)ga

Pealkiri

Napoleon I
 (Napoléon Ier)

18. mai 1804

11. aprill 1814

-

Prantsuse keiser
 (Empereur des Français)



Bourbonide maja, Bourbonide restaureerimine (1814-1815)

Portree

Vapp

Nimi

Kuningas Alates

Kuningas Kuni

Suhted eelkäija(te)ga

Pealkiri

Louis XVIII

11. aprill 1814

20. märts 1815

 - Louis XVI noorem vend/ Louis XVII onu.

Prantsusmaa ja Navarra kuningas
 (Roi de France et de Navarra)



Bonaparte'i maja, esimene impeerium (Sada päeva, 1815)

Portree

Vapp

Nimi

Keiser Alates

Keiser Kuni

Suhted eelkäija(te)ga

Pealkiri

Napoleon I
(Napoléon Ier)

20. märts 1815

22. juuni 1815

-

Prantsuse keiser
 (Empereur des Français)

Napoleon II
 (Napoléon II)

22. juuni 1815

7. juuli 1815

Napoleon I poeg

Prantsuse keiser
 (Empereur des Français)



Bourbonide maja (1815-1830)

Portree

Vapp

Nimi

Kuningas Alates

Kuningas Kuni

Suhted eelkäija(te)ga

Pealkiri

Louis XVIII

7. juuli 1815

16. september 1824

 - Louis XVI noorem vend/ Louis XVII onu.

Prantsusmaa ja Navarra kuningas
 (Roi de France et de Navarra)

Charles X

16. september 1824

2. august 1830

 - Louis XVIII noorem vend

Prantsusmaa ja Navarra kuningas
 (Roi de France et de Navarra)

Charles X-i vanem poeg, daufin Louis-Antoine, on mõnikord väidetud, et ta oli seaduslikult Prantsusmaa kuningas Louis XIX. See on 20 minutit Charles X ametliku loobumisavalduse allkirjastamise ja daufini enda allkirja vahel.
Henri d'Artois', Charles X-i pojapoeg, on monarhistide arvates Prantsusmaa kuningas, kui Henry V 2. augustist 1830 kuni 9. augustini 1830. Prantsuse riik ei tunnustanud teda kunagi. Ta ei ole üldiselt Prantsusmaa ametlike monarhide nimekirjades.

Oli lühike periood (20. märtsist 1815 kuni 8. juulini 1815), mida nimetati Sada päeva, mil Louis XVIII oli kuningas mõnevõrra varem, kuid põgenes Napoleon I Elbalt tagasipöördumise tõttu.



Orléans'i Maja, juulimonarhia (1830-1848)

Portree

Vapp

Nimi

Kuningas Alates

Kuningas Kuni

Suhted eelkäija(te)ga

Pealkiri

Louis Phillippe

(Kodanikukuningas)

9. august 1830

24. veebruar 1848

 - Louis XIII kuuenda põlvkonna järeltulija meesliinis
- Louis XVI, Louis XVIII ja Charles X viies nõbu .

Prantsuse kuningas
 (Roi des Français)



Teine vabariik (1848-1852)

Teine Prantsuse Vabariik kestis 1848-1852, mil selle president Louis-Napoléon Bonaparte kuulutati Prantsuse keisriks.



Bonaparte'i maja, teine impeerium (1852-1870)

Portree

Vapp

Nimi

Keiser Alates

Keiser Kuni

Suhted eelkäija(te)ga

Pealkiri

Napoleon III
 (Napoleon III)

2. detsember 1852

4. september 1870

 - Napoleon I vennapoeg

Prantsuse keiser
 (Empereur des Français)



Riigipead pärast 1871

Prantsusmaa riigipeade kronoloogia jätkub Prantsusmaa presidentidega. Viienda Vabariigi ajal olid lühiajalised perioodid Prantsuse riigipea (1940-1944), Prantsuse Vabariigi Ajutise Valitsuse esimees (1944-1946) ja Prantsuse senati president (1969 ja 1974).



Küsimused ja vastused

K: Kes valitses Prantsusmaad aastatel 486-1870?


V: Sel perioodil valitsesid Prantsusmaad kuningad. Neli Karolingide monarhi olid ühtlasi Rooma keisrid ja Bonapartide keisrid olid Prantsuse keisrid.

K: Mis tiitel oli neil valitsejatel?


V: Need valitsejad omasid tiitlit "frankide kuningas", "Prantsusmaa kuningas", "prantslaste kuningas" või "prantslaste keiser".

K: Millal kasutati tiitlit "frankide kuningas"?


V: Tiitel "frankide kuningas" oli kasutusel kuni Philippus II valitsemisaja lõpuni.

K: Millist stiili kasutati aastatel 1791-1792 ja pärast 1830. aastat?


V: Aastatel 1791-1792 ja pärast 1830. aastat kasutati "Prantsusmaa (ja Navarra) kuninga" asemel stiili "Frangide kuningas".

K: Mitu Prantsuse keisririiki eksisteeris sel ajavahemikul?


V: Sellel ajavahemikul eksisteeris kaks Prantsuse impeeriumi.

K: Kes asutas ja valitses mõlemat impeeriumi?



V: Esimese Prantsuse impeeriumi (1804-1815) asutas ja valitses Napoleon I, teise Prantsuse impeeriumi (1852-1870) asutas ja valitses tema vennapoeg Napoleon III.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2023 - License CC3