Juulirevolutsioon

Taust

16. septembril 1824 tõusis Charles X Prantsusmaa troonile. Ta oli Louis XVIII noorem vend. Kui Napoléon Bonaparte sai lüüa, oli temast saanud Prantsusmaa kuningas. Nii Louis kui ka Charles valitsesid oma sünni tõttu, mitte sellepärast, et suur hulk inimesi seda soovis. See oli esimene kahest asjast, millega algas Les Trois Glorieuses, juulirevolutsiooni "kolm kuulsusrikast päeva".

Kui Napoleon 1814. aastal loobus ametist, oli Euroopa ja eelkõige Prantsusmaa suures segaduses. Viini kongress tuli kokku, et joonistada uuesti kontinendi poliitiline kaart. Kongressile saabus suur hulk Euroopa riike. Siiski oli neli kõige olulisemat võimu, kes kontrollisid otsust. Need suurriigid olid Ühendkuningriik, Austria, Venemaa ja Preisimaa, mida esindas kuningas Friedrich Wilhelm III. Teine väga oluline isik kongressil oli Charles Maurice de Talleyrand. Ta oli Prantsuse diplomaat Napoleoni ajal. Prantsusmaad peeti vaenulikuks riigiks.

Talleyrand soovitas Euroopal pöörduda tagasi oma esimese, "seadusliku" valitsuse juurde. Ta pidas silmas Napoleonile eelnevat valitsust. See plaan leidis kongressi liikmete seas laialdast heakskiitu. Prantsusmaa läks tagasi oma 1789. aasta piiridesse ja Bourbonide maja tuli tagasi troonile. Kongressi silmis oli poliitiline olukord Prantsusmaal ja Euroopas nüüd taas normaalne. Uus kuningas Louis XVIII tundis aga, et rahvusluse ja demokraatia ideed olid tema riigis endiselt olemas. Nii koostasid ja allkirjastasid nad Charte constitutionnelle française, Prantsuse põhiseaduse. See on tuntud ka kui La Charte. See oli teine asi, millega algas juulirevolutsioon.

Orléans'i hertsog

Kolm kuulsusrikast päeva

Esmaspäev, 26. juuli 1830

Inimesed said Saint-Cloudi "ordonnances" kohta kiiresti teada Le Moniteur'ist. Töötajad vallandati vihaselt ja äri suleti. Tööpuudus, mis oli suve alguses kasvanud, suurenes. "Suurel hulgal... töölistel ei jäänud seega muud üle, kui protestida."

Sellised ajalehed nagu Journal des débats, Le Moniteur Universel (Le Moniteur) ja Le Constitutionnel olid juba lõpetanud trükkimise. Selle põhjuseks oli uus seadus. Ligikaudu 50 ajakirjanikku 12 linnalehelt kohtusid liberaalse Le Nationali kontoris. Seal kirjutasid nad alla protestile ja lubasid, et nende ajalehed jätkavad ilmumist.

Sel õhtul tuli politsei ajakirjandusse ja võttis ära seadusega vastuolus olevad ajalehed. Vihane, töötu rahvamass karjus tuliselt: "A bas les Bourbonid!". "Vive la Charte!" Armand Carrel, vabariiklasest ajakirjanik, kirjutas Le Nationalis:

"Prantsusmaa... langeb tagasi revolutsiooni valitsuse enda poolt... õiguslik kord on nüüd katkestatud, on alanud jõu kord... olukorras, kuhu me nüüd oleme sattunud, on kuulekus lakanud olemast kohustus... Prantsusmaa peab ise otsustama, kui kaugele tema vastupanu peaks ulatuma."

Pariisi politseiprefektuur kirjutas õhtul, justkui elades unistuste maailmas, et " ...kõige täiuslikum rahu (rahu) valitseb (valitseb) jätkuvalt kõigis pealinna osades. Ükski ... tähelepanuväärne sündmus ei ole minuni jõudnud aruannetes registreeritud."

Léon Cogniet' maal "Juuli 1830". See maal käsitleb 1830. aasta juulirevolutsiooni.