Antiikne Armeenia kuningriik (331 eKr–428 pKr)

Ülevaade ja ajalooline taust

Vana Armeenia kuningriik eksisteeris iseseisva monarhiana ligikaudu 331 eKr kuni 428 pKr. Mõnel ajaloolisel perioodil — kõige enam Tigranes II valitsemise ajal — on seda nimetatud ka "Armeenia impeeriumiks", sest kuningriigi mõju ja territooriumid ulatusid laialt üle lähiregiooni.

Pärast Ahemeniidideimpeeriumi lagunemist jäi endine Armeenia satraapia paljude väikevõimude ja klannide kontrolli alla. Aleksander Suure ja sellele järgnenud kreeklaste Helenistliku järglasriigi lühike valitsemine (Seleukiidid jms) muutis piirkonna poliitikat, kuni 2. sajandil eKr tekkis võimalus tugevaama keskse riigi loomiseks.

Dünaamika ja dünastiad

Pärast Seleukiidide võimu taandumist asutas 190. aastal eKr Artaxias I hellenistliku Armeenia riigi (Artaksiaatide dünastia). Artaksiaatide valitsemisajal tekkisid suured linnad (nt Artaxata ja hiljem Tigranocerta), tugevdus sõjaline ja administratiivne struktuur ning laienesis tähtsus Kaasiumi- ja Vahemere-kaubanduses.

Oma hiilgeajal, eelkõige aastatel 95–66 eKr kuningas Tigranes II (Tigranes Suur) juhtimisel, laienes Armeenia valitsemine kaugele: põhjast kuni Kaukaasiani (Kura jõe piirkond), läänes kuni Vahemere idaranniku alade ja tänapäeva Ida-Türgi, Süüria ning Liibanoni osadeni. Selle perioodi tõttu kasutatakse sageli väljendit "Armeenia impeerium".

Tigranese võimu lõpp ja sellele järgnenud liiduvõitlused Rooma ja Parthia vahel nõrgestasid Artaksiaatide positsiooni. 1. sajandi pKr alguses alanud rõhumine Rooma ja Parthia vahel ning sisemine poliitiline ebastabiilsus viisid Artaksiaatide mõju nõrgenemiseni; 1. sajandi keskpaigas kasvas Parthia mõjule toetuv Arsacidide dünastia (Aršakiidid) tähtsus. Arsacidide dünastia liidrid olid tihti seotud Parthia kuninglikuga ja tegutsesid eri aegadel kas sõltumatute või Rooma-Parthia lepingute alusel klientkuningatena.

Poliitika, administratsioon ja majandus

Kuningriigi valitsemine tugines kuningale, tema hertsogkondadele ja kohalikule aristokraatiale (nakhararid). Suured linnad — Artaxata (Artaxata/Artashat) ja Tigranocerta — olid haldus- ja kaubanduskeskused. Majandus põhines põllumajandusel, karjakasvatusel, käsitööndusel ja rahvusvahelisel kaubandusel, kus Armeenia paiknes Põhja–Lähis-Ida kaubateede ristumiskohas (vahepeal kuulusud ka ülekäigud Lääne-Ida kaubanduses ja sidemed Vahemerega).

Usk, kultuur ja keel

Armeenia kultuur kannab nii idamaiseid kui ka hellenistlikke mõjutusi: kuninglikul õukonnal ja aristokraatial olid märgatavad kreeka- ja Lähis-Ida elemendid. Religioon oli algul mitmejumalaline ja paikkondlikke kultuseid peeti laialdaselt, kuni 4. sajandil toimus fundamentaalne muutus.

Armeenia oli üks esimesi riike, mis võttis riikliku usuna vastu kristluse — traditsiooniliselt peetakse ametlikuks ristiusu vastuvõtmise aastaks 301 pKr (kuningas Tiridates III ja Gregory the Illuminator). Kristluse vastuvõtt mõjutas tugevalt kultuuri ja poliitikat ning pani aluse Armeenia Apostlikule Kirikule. Kirjakeele ning usulise elu tugevdamiseks töötas hiljem oluliselt kaasa Mesrop Mashtots, kes 5. sajandi alguses lõi armeenia tähestiku (u 405 pKr), mis võimaldas kirjakeele ja liturgiliste tekstide laialdasemat levikut.

Keel: alates teise sajandi eKr hakati Alam-Armeenia (sh tänapäeva Karabahhi piirkonna) elanike seas laialdasemalt rääkima armeenia keelt; sellest kõnelejate järeltulijad moodustavad ka tänapäeva armeenlaste tuumikrahvuse.

Suhted Rooma ja Pärsiaga; riigi lõpp

Armeenia paiknes ajalooliselt Rooma ja idapoolsete imperiumide (Parthia, hiljem Sassanian) pideva võimu- ja mõjusfääri konkurentsi keskmes. 1. sajandist pKr alates toimusid korduvad sõjalised ja diplomaatilised konfliktid, mis muutsid kuningriigi staatusi — vahel Rooma klientriik, vahel Pärsia mõjutusalas.

397–387. aastatel (tavapärane kuupäev 387) jagas suurvõimude kokkulepe Armeenia kaheks: lääneosa sattus Bütsantsi (Ida-Rooma) mõjusfääri (tuntud kui Bütsantsi Armeenia) ja idaosa läks Pärsia (esialgu Sassanide suveräänsuse all) mõjule (Pärsia Armeenia). Idapoolne Armeenia säilis Arsacidide kliendikuningriigina kuni 428. aastani pKr, mil Sassanianid tühistasid kuningliku autonomia ja asendasid selle eestlaste marzpanliks halduseks — sellega lõppes traditsiooniline Armeenia kuningriik antiikajal.

Pärand

Antiikne Armeenia kuningriik mängis tähtsat rolli regiooni etnilise, keelelise ja usulise kujunemise protsessis. Selle perioodi sündmused — territoriaalsed laienemised ja piiride muutused, kristluse omaksvõtt ning armeenia tähestiku loomine — on määranud tugevasti hilisema armeenia identiteedi ja kultuuripärandi.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli Armeenia kuningriigi nimi?

K: Kuidas seda mõnikord nimetatakse?

K: Millal valitses see Vana-Lähis-Idas?

K: Mitu kuninglikku dünastiat valitses selle ajaloo jooksul?

K: Kes olid Armeenia esimesed valitsevad dünastiaid?

K: Kes oli viimane Armeenias valitsenud dünastia?

K: Mis keelt räägiti muistses Armeenias?

Otsing