Armeenia — Kaukaasia riik: geograafia, ajalugu ja poliitika

Armeenia on ametlikult Armeenia Vabariik. See on riik Euraasias Lõuna-Kaukaasias. See asub Ida-Euroopas Armeenia kõrgustikul,

Armeenia piirneb läänes Türgiga ja põhjas Gruusiaga. Idas on de facto iseseisev Artsahhi Vabariik ja Aserbaidžaan ning lõunas Iraan ja Aserbaidžaani eksklaav Nakhchivan.

Armeenia on mitmeparteiline demokraatlik rahvusriik.

Asukoht ja maastik

Armeenia asub Kaukaasia lõunaosas ja kuulub ajalooliselt Armeenia kõrgustiku alasse. Riigi pindala on ligikaudu 29 700 km², mistõttu tegu on väiksesuurusega siseriigiga. Maastik on peamiselt kõrgustikuline ja mägine: lääne pool paikneb kõrgemala, idas on mitmeid orge ja tasandikke. Kõrgeim tipp on Ararati mägi (5 137 m), mis küll paikneb tänapäeval Türgis, kuid on Armeenia rahvusliku sümbolina oluline.

Olulised looduslikud objektid:

• Sevani järv – üks suurimaid kõrgranniku mageveejärvi maailmas ja tähtis loodus- ja turismimagnet;
• Aras (Araxes) – peamine jõgi, mis moodustab osaliselt piirialasid;
• paljud biosfääri rikkad mägismaastikud, kanjonid ja ajaloolised kivikohad.

Kliima ja loodusvarad

Kliima on mitmekesine: aladel, kus kõrgus on madalam, on rohkem kontinentaalne ja suvi kuiv ning soe; kõrgematel aladel on jahedamad suved ja karmid talved. Pinnases leidub mineraalvarasid, sealhulgas vaske ja molübdeeni ning on kütuse- ja veeressursse piiratumalt.

Ajalugu lühidalt

Armeenia ajalugu on väga pikk ja keerukas. Alal on tegutsenud iidseid kuningriike ja kuninglike dünastiate järjekorrad. Oluline ajalooline pöördepunkt oli see, et Armeenia oli üks maailma esimesi riike, mis vastavalt traditsioonile ja ajaloolistele allikatele omaks võttis kristluse riigi usuna juba 301. aastal, mille järel sai tähtsaks Armeenia Apostlik Õigeusu kirik.

Sajandite jooksul oli Armeenia all mitme suurvõimu — Rooma ja Pärsia, hiljem Osmanite ja Persia võimu all. 19. sajandil läks suur osa alast Venemaa impeeriumi kontrolli alla. 20. sajandil on Armeenia rahvas kogenud ränka ajajärku, sealhulgas 1915. aasta sündmusi, mida paljud riigid ja ajaloolased nimetavad armeenlaste genotsiidiks. Pärast Esimest maailmasõda kuulutati 1918. aastal välja esimene Armeenia Vabariik, mis 1920. aastal okupeeriti ning liideti Nõukogude Liidu koosseisu kui Armeenia NSV. Armeenia taasiseseisvus 1991. aastal Nõukogude Liidu lagunemisel.

Konfliktid ja piirkondlik olukord

Peamine pikaajaline ja endiselt lahtine konflikt on seotud Nagorno-Karabahhi ehk Artsahhi piirkonnaga, mis on tegelikult jaotuslikult keerukas: piirkond oli de facto kontrolli all kohalikest armeenlastest moodustatud võimude poolt, kuid rahvusvaheliselt tunnustatakse seda Aserbaidžaani osana. Konflikt on põhjustanud mitmeid sõjalisi episoode, sealhulgas 2020. aasta sõjalise lahingutegevuse, milles Aserbaidžaan saavutas olulisi territoriaalseid edusamme. 2023. aastal toimusid uued sündmused, mille järel olukord tõi kaasa rahvastiku ümberpaigutusi ja poliitilisi muudatusi. Piirkonna staatus on jätkuvalt rahvusvahelise diplomaatia ja läbirääkimiste küsimus.

Riigi suhted naabritega on erinevad: piir Türgiga on suletud alates 1993. aastast ning Aserbaidžaaniga on toimunud varasemad sõjalised kokkupõrked ja piirivaidlused.

Poliitika ja valitsemine

Armeenia on alates 2015. aasta põhiseaduse muutusest parlamentaarne vabariik: peaminister on valitsuse juht ja olulise täidesaatva võimu kandja, president on peamiselt esinduslik. 2018. aasta nn sametiline revolutsioon tõi poliitilisse ellu muutusi, vähendades korruptsiooni ja muutes parteid ning valitsust. Poliitilisel maastikul on mitmeid parteisid ning periooditi on stabiilsust häirinud sise- ja välispoliitilised pinged.

Rahvastik, keel ja usk

Armeenia elanike arv on ligikaudu 2,5–3 miljonit (riiklikud ja rahvusvahelised hinnangud varieeruvad). Suurem osa elanikest on armeenlased ning ametlik keel on armeenia keel, millel on oma unikaalne tähestik — armeenia tähestiku lõi Mesrop Mashtots 5. sajandil (ligikaudu 405. aastal). Religiooniliselt on valdavas osas levinud Armeenia Apostlik Kirik, mis mängib olulist rolli rahvuslikus identiteedis. Rahvastikus on ka vähemusgruppe (näiteks jaziidid, venelased ja teised).

Majandus

Armeenia majandus on üleminekuetapis: tähtsad sektorid on põllumajandus, tööstus (eriti metallitööstus, kaevandamine) ning teenused, sealhulgas kasvav IT- ja tehnoloogiasektor. Diasporaa ja välisremiitentsid on olulised majanduse stabiilsusele. Arengu pidurdumiseks mõjutavad pikaajalised geopoliitilised pinged ja piiride suletus logistikat ja kaubandust.

Kultuur ja pärand

Armeenia rikkalik kultuuripärand sisaldab vanu kloostreid, kirikuid ja arhitektuurilisi meistriteoseid. Olulisi UNESCO maailmapärandi objekte on muu hulgas Etšmiadzin ja mõned keskaegsed kloostrid nagu Haghpat ja Sanahin ning Geghardi klooster ja Garni tempel. Armeenia muusika, kirjandus ja rahvapärimus on tugevad komponendid rahvuslikus identiteedis.

Välissuhted ja organisatsioonid

Armeenia hoiab tihedaid suhteid mitmete riikidega, eriti Venemaaga (mida peetakse strateegiliseks liitlaseks) ning osaleb mõningates regionaalsetes organisatsioonides nagu Julgeoleku- ja koostööorganisatsioonide ning idapoolsete koostööformaatide kaudu. Samas püüab Armeenia arendada suhteid ka Euroopa Liidu, USA ja teiste rahvusvaheliste partneritega, et mitmekesistada majandus- ja julgeolekusidemeid.

Riiklikud tunnused

Armeenia lipp on triivärviline (punane, sinine ja oranž), mis sümboliseerib riigi ajalugu, rahvast ja tulevikku. Pealinn on Jerevan (Yerevan), mis on ka kultuuri-, haridus- ja majanduskeskus.

Kokkuvõtlikult on Armeenia väike, kuid ajalooliselt ja kultuuriliselt oluline riik Kaukaasias, millel on keeruline geopoliitiline keskkond, tugev rahvuslik identiteet ning püüdlus stabiilse ja jõukama tuleviku poole.

Küsimused ja vastused

K: Kus asub Armeenia?

K: Mis on Armeenia ametlik nimi?

K: Millist keelt räägivad armeenlased?

K: Kas Armeenia on rannikuriik?

K: Kuidas te ütleksite armeenia keeles "Armeenia"?

K: Millisele mandrile kuulub Armeenia?

Otsing