Kunstfilmid (indie/arthouse) — mis on, omadused ja näited

Kunstfilmid on filmitüüp, mis erineb väga palju Hollywoodi populaarsetest kassahittidest. Neid filme nimetatakse ka kunstifilmideks, sõltumatuteks filmideks, indie-filmideks, arthouse-filmideks, autorifilmideks (prantsuskeelse sõna "auteur" tähendust võib näha kui režissööri isikliku käekirja rõhutamist; vt prantsuskeelne ja autor) või eksperimentaalfilmideks. Kuigi jagunemine on mõnevõrra hägune, on ühine joon see, et kunstfilmide peamine eesmärk ei ole vaid suur kommertiline tulu, vaid loominguline väljendus, ideede uurimine ja vaataja emotsioonide või mõtiskluse esilekutsumine.

Millised on kunstfilmide omadused?

• Tegelased ja sisemine maailm: kunstifilmid keskenduvad sageli inimese sisemaailmale, tunnetest, mõtetest või unistustest, mitte ainult sündmuste jadale.
• Erinev süžee ja vorm: neil on tihti teistsugune süžee ehk lugu) — lugu võib olla katkendlik, mittelineaarne või eesmärgiga tekitada mitmetähenduslikkust. Mõnikord jutustavad kunstifilmid loomingulisemaid või ebatavalisemaid lugusid kui tüüpilised kassahittide filmid.
• Vastupidav ja mõtlik toon: kunstifilmides võivad esineda vastuolulised või kurbid teemad ning sageli ei ole lõpp otseselt lahendav või rõõmus – lõpp võib jääda avatud ja kutsub vaatajat tõlgendama.
• Esteetika ja eksperimenteerimine: rõhk on pildikeelel, kaadrivalikul, helidisainil ja rütmil — film võib kasutada pikemaid võtteid, vaikset dialoogi või abstraktseid sümboleid.
• Väiksem eelarve ja sõltumatus: kunstfilmid valmivad sageli väiksemate filmiettevõtete või sõltumatute meeskondadega ning neil ei pruugi olla suurte suurte filmistuudiote nagu Paramount või Disney filmistuudiotega võrreldavat rahalist tuge.

Tootmine ja levitamine

Tavaliselt ei kuulu kunstfilmid massilise turunduskampaania alla. Kuna neil puudub suur eelarve, sõltuvad paljud neist suust-suhu soovitustest ja kriitikute toetustest — inimesed, kes filmi näevad, reklaamivad seda sageli oma tuttavatele. Samuti mängivad suurt rolli filmifestivalid ja väiksemad kinod ega teatrid, kus selliseid töid esitatakse. Selle tõttu ei pruugi kunstifilmidel olla suurt publikut ja nad ei teeni alati palju raha, kuid võivad pälvida kriitikat, auhindu ning kultuurilist mõju.

Kes seda teevad ja miks?

Kunstifilme teevad sageli režissöörid, kes soovivad katsetada vormi, uurida sotsiaalseid või filosoofilisi teemasid või väljendada isiklikku visiooni. Mõnikord sünnib kunstifilm väikse stuudiotoe, crowdfunding'u või sõltumatu produtsendi toel. Autorirežissööri kontseptsioon rõhutab filmi kui autori loomingut — käekiri, teema ja stiil on režissööri isiklikud.

Kuulsad näited ja mõjutajad

Ajaloo jooksul on palju režissööre ja filme, mis on mõjutanud kunstfilmide äratuntavat keelt: näiteks Andrei Tarkovski, Ingmar Bergman, Jean-Luc Godard, Federico Fellini, Agnès Varda, Wong Kar-wai, Jim Jarmusch ja paljud teised. Tänapäeval võivad kunstilised ja sõltumatud filmid ühtlasi piirist läbi murda ja laiemale publikule jõuda — mõnikord läbi festivaliauhinnad või kriitilise tunnustuse.

Kus ja kuidas kunstfilme vaadata

• Filmifestivalid: paljud kunstifilmid saavad esmaesitluse festivalidel, mis on parim koht uute ja eksperimentaalsete tööde avastamiseks.
• Arthouse-kinod: väikesed kinoekraanid näitavad regulaarselt sõltumatut kava.
• Voogedastus ja VOD: mitmed platvormid kurseerivad sõltumatut kino ja pakuvad kroonilist programmi või eraldi sektsioone.

Kui lähened kunstifilmile, siis tasub olla kannatlik ja avatud: lühikeste ootuste juhtimine, tähelepanu pildi- ja helikeelele ning valmisolek tõlgendada sümboleid ja avatud lõppu aitab filmi paremini mõista ja nautida.

Miks kunstifilmid on olulised?

Kunstifilmid rikastavad filmikunsti mitmekesisust, pakuvad platvormi uutele häältele ja ideedele ning panevad vaataja vahel end küsimusi esitama — nii formaadi kui sisu osas. Kuigi need ei pruugi alati olla kommertslised edulood, on nende kultuuriline ja kunstiline panus märkimisväärne.