Kunstfilmid

Võrdlus kunstifilmi ja kassahitifilmi vahel

Kunstifilmi vastand on populaarne kassahitt. Blockbuster-filmidel on kuulsad näitlejad ja suur eelarve. Need on tehtud nii, et miljonid inimesed maksavad raha, et filmi näha.

Et mõista, miks filmirežissöörid teevad kunstifilme, peab teadma, mis on plokkfilmid. Blockbuster-filmid on osa põhjusest, miks inimesed teevad kunstifilme. Filmirežissöörid, kes teevad kunstifilme, püüavad teha neid väga erinevalt blockbuster-filmidest. Film on režissööri isiklikum avaldus. Blockbustereid tehakse ärilistel põhjustel ja kunstifilme isiklikel põhjustel.

Blockbuster-filmidel on sageli väga suured eelarved. Seda raha kasutatakse näitlejatele suurte palkade maksmiseks. Sellega makstakse eriefektide ja reklaami eest. Kunstfilmidel on väike eelarve. Neis on tavaliselt tundmatud või vähetuntud näitlejad. Mõnes kasutatakse isegi amatöörnäitlejaid. Mõnes kunstfilmis kasutatakse näitlejatena isegi tavalisi inimesi, kellel puudub näitlejakogemus. Ei ole haruldane, et kunstifilmi režissöörid kasutavad näitlejatena sõpru ja pereliikmeid.

Blockbusterid kasutavad sageli lihtsaid lugusid ja tegelasi, mida on kasutatud juba varem teistes filmides. Kunstfilmides kasutatakse tavaliselt kummalisi või ebatavalisi lugusid ja tegelasi, mida publik ei ole varem näinud.

Blockbuster-filmides on tavaliselt õnnelik lõpp. Filmi lõpuks on kõik loo probleemid lahendatud või parandatud. Kunstfilmides on sageli kurb lõpp. Neil võib olla ka lõpp, mis on kas raskesti mõistetav või võib tähendada palju erinevaid asju. Neid lõpusid kasutatakse selleks, et publik peaks mõtlema, mis võis loos juhtuda.

Blockbusteri filmidel on suur hulk telereklaami, reklaamplakateid ja veebilehti. Kunstifilmidel on sageli vähe või üldse mitte mingit reklaami.

Blockbuster-filmid on väga populaarsed. Seetõttu tehakse rohkem filme, milles kasutatakse sama lugu ja samu tegelasi. Näiteks James Bondi filmid räägivad kõik lugu Briti spioonist nimega James Bond. Star Wars ulmefilmid jutustavad kõik lugusid kosmoselaevadest ja kosmosesõdadest. Kunstfilmidest tehakse väga harva frantsiise koos jätkudega. See on tingitud sellest, et kunstfilmide režissöörid püüavad sageli iga filmi puhul luua uue filmi uute ideedega. Mõnel kunstifilmil on siiski jätkud. Enamasti juhtub see siis, kui film meeldis väga hästi ja režissöör soovis jutustada rohkem lugusid, kasutades mõningaid samu tegelasi.

Kunstifilmist saab Hollywoodi frantsiis

Harva juhtub, et kunstifilm võib meeldida nii hästi, et selle tõttu luuakse frantsiis. View Askew'i universum on selle näide. Kevin Smith kirjutas ja lavastas filmi Clerks. Ta produtseeris filmi ise koos sõbra Scott Mosieriga. Nad andsid oma produktsioonifirmale nime View Askew Productions. See film oli kunstifilm. Selle eelarve oli väike, selles käsitleti isiklikke teemasid ja selle näitlejad olid peamiselt Smithi sõbrad ja perekond. Smith mängis isegi ise ühte tegelast. Film oli väga populaarne ja müüs hästi, kui see DVD-l välja anti. Suur Hollywoodi stuudio Universal Pictures palus tal teha neile filmi. Ta kasutas uues filmis kahte oma Clerks'i tegelast, Jay ja Silent Bobi. Hiljem kasutas ta Jayd (keda mängis Jason Mewes) ja Vaikset Bobi (keda mängis Smith) veel kolmes teises filmis, mille ta kirjutas: Dogma, Jay ja Vaikne Bob löövad tagasi ja Clerks 2, Clerks'i järg.

Miks erinevad kunstifilmid tavalistest filmidest?

David Bordwell on Ameerika Ühendriikide professor. Ta õpib ülikoolis filme. Ta mõtles 1979. aastal välja, kuidas selgitada, mis on "kunstfilm". Ta kirjutas, et kunstfilmid erinevad tavalistest Hollywoodi filmidest. Tavalistel Hollywoodi filmidel on selge lugu ja süžee. Kunstifilmil on sageli palju kummalisemad lood. Kunstifilmis võivad lood olla raskesti mõistetavad. Samuti võib kunstifilmis publikul olla raske mõista, mis toimub. Kunstifilmid räägivad sageli inimeste tunnetest ja mõtetest. Kunstifilmid räägivad sageli suurtest küsimustest, millele inimene peab vastama, kes ta on või mida ta peaks mingis olukorras tegema.