Kunstfilmid (indie/arthouse) — mis on, omadused ja näited
Kunstfilmid on filmitüüp, mis erineb väga palju Hollywoodi populaarsetest kassahittidest. Neid filme nimetatakse ka kunstifilmideks, sõltumatuteks filmideks, indie-filmideks, arthouse-filmideks, autorifilmideks (prantsuskeelse sõna "auteur" tähendust võib näha kui režissööri isikliku käekirja rõhutamist; vt prantsuskeelne ja autor) või eksperimentaalfilmideks. Kuigi jagunemine on mõnevõrra hägune, on ühine joon see, et kunstfilmide peamine eesmärk ei ole vaid suur kommertiline tulu, vaid loominguline väljendus, ideede uurimine ja vaataja emotsioonide või mõtiskluse esilekutsumine.
Millised on kunstfilmide omadused?
- Tegelased ja sisemine maailm: kunstifilmid keskenduvad sageli inimese sisemaailmale, tunnetest, mõtetest või unistustest, mitte ainult sündmuste jadale.
- Erinev süžee ja vorm: neil on tihti teistsugune süžee ehk lugu) — lugu võib olla katkendlik, mittelineaarne või eesmärgiga tekitada mitmetähenduslikkust. Mõnikord jutustavad kunstifilmid loomingulisemaid või ebatavalisemaid lugusid kui tüüpilised kassahittide filmid.
- Vastupidav ja mõtlik toon: kunstifilmides võivad esineda vastuolulised või kurbid teemad ning sageli ei ole lõpp otseselt lahendav või rõõmus – lõpp võib jääda avatud ja kutsub vaatajat tõlgendama.
- Esteetika ja eksperimenteerimine: rõhk on pildikeelel, kaadrivalikul, helidisainil ja rütmil — film võib kasutada pikemaid võtteid, vaikset dialoogi või abstraktseid sümboleid.
- Väiksem eelarve ja sõltumatus: kunstfilmid valmivad sageli väiksemate filmiettevõtete või sõltumatute meeskondadega ning neil ei pruugi olla suurte suurte filmistuudiote nagu Paramount või Disney filmistuudiotega võrreldavat rahalist tuge.
Tootmine ja levitamine
Tavaliselt ei kuulu kunstfilmid massilise turunduskampaania alla. Kuna neil puudub suur eelarve, sõltuvad paljud neist suust-suhu soovitustest ja kriitikute toetustest — inimesed, kes filmi näevad, reklaamivad seda sageli oma tuttavatele. Samuti mängivad suurt rolli filmifestivalid ja väiksemad kinod ega teatrid, kus selliseid töid esitatakse. Selle tõttu ei pruugi kunstifilmidel olla suurt publikut ja nad ei teeni alati palju raha, kuid võivad pälvida kriitikat, auhindu ning kultuurilist mõju.
Kes seda teevad ja miks?
Kunstifilme teevad sageli režissöörid, kes soovivad katsetada vormi, uurida sotsiaalseid või filosoofilisi teemasid või väljendada isiklikku visiooni. Mõnikord sünnib kunstifilm väikse stuudiotoe, crowdfunding'u või sõltumatu produtsendi toel. Autorirežissööri kontseptsioon rõhutab filmi kui autori loomingut — käekiri, teema ja stiil on režissööri isiklikud.
Kuulsad näited ja mõjutajad
Ajaloo jooksul on palju režissööre ja filme, mis on mõjutanud kunstfilmide äratuntavat keelt: näiteks Andrei Tarkovski, Ingmar Bergman, Jean-Luc Godard, Federico Fellini, Agnès Varda, Wong Kar-wai, Jim Jarmusch ja paljud teised. Tänapäeval võivad kunstilised ja sõltumatud filmid ühtlasi piirist läbi murda ja laiemale publikule jõuda — mõnikord läbi festivaliauhinnad või kriitilise tunnustuse.
Kus ja kuidas kunstfilme vaadata
- Filmifestivalid: paljud kunstifilmid saavad esmaesitluse festivalidel, mis on parim koht uute ja eksperimentaalsete tööde avastamiseks.
- Arthouse-kinod: väikesed kinoekraanid näitavad regulaarselt sõltumatut kava.
- Voogedastus ja VOD: mitmed platvormid kurseerivad sõltumatut kino ja pakuvad kroonilist programmi või eraldi sektsioone.
Kui lähened kunstifilmile, siis tasub olla kannatlik ja avatud: lühikeste ootuste juhtimine, tähelepanu pildi- ja helikeelele ning valmisolek tõlgendada sümboleid ja avatud lõppu aitab filmi paremini mõista ja nautida.
Miks kunstifilmid on olulised?
Kunstifilmid rikastavad filmikunsti mitmekesisust, pakuvad platvormi uutele häältele ja ideedele ning panevad vaataja vahel end küsimusi esitama — nii formaadi kui sisu osas. Kuigi need ei pruugi alati olla kommertslised edulood, on nende kultuuriline ja kunstiline panus märkimisväärne.
Võrdlus kunstifilmi ja kassahitifilmi vahel
Kunstifilmi vastand on populaarne kassahitt. Blockbuster-filmidel on kuulsad näitlejad ja suur eelarve. Need on tehtud nii, et miljonid inimesed maksavad raha, et filmi näha.
Et mõista, miks filmirežissöörid teevad kunstifilme, peab teadma, mis on plokkfilmid. Blockbuster-filmid on osa põhjusest, miks inimesed teevad kunstifilme. Filmirežissöörid, kes teevad kunstifilme, püüavad teha neid väga erinevalt blockbuster-filmidest. Film on režissööri isiklikum avaldus. Blockbustereid tehakse ärilistel põhjustel ja kunstifilme isiklikel põhjustel.
Blockbuster-filmidel on sageli väga suured eelarved. Seda raha kasutatakse näitlejatele suurte palkade maksmiseks. Sellega makstakse eriefektide ja reklaami eest. Kunstfilmidel on väike eelarve. Neis on tavaliselt tundmatud või vähetuntud näitlejad. Mõnes kasutatakse isegi amatöörnäitlejaid. Mõnes kunstfilmis kasutatakse näitlejatena isegi tavalisi inimesi, kellel puudub näitlejakogemus. Ei ole haruldane, et kunstifilmi režissöörid kasutavad näitlejatena sõpru ja pereliikmeid.
Blockbusterid kasutavad sageli lihtsaid lugusid ja tegelasi, mida on kasutatud juba varem teistes filmides. Kunstfilmides kasutatakse tavaliselt kummalisi või ebatavalisi lugusid ja tegelasi, mida publik ei ole varem näinud.
Blockbuster-filmides on tavaliselt õnnelik lõpp. Filmi lõpuks on kõik loo probleemid lahendatud või parandatud. Kunstfilmides on sageli kurb lõpp. Neil võib olla ka lõpp, mis on kas raskesti mõistetav või võib tähendada palju erinevaid asju. Neid lõpusid kasutatakse selleks, et publik peaks mõtlema, mis võis loos juhtuda.
Blockbusteri filmidel on suur hulk telereklaami, reklaamplakateid ja veebilehti. Kunstifilmidel on sageli vähe või üldse mitte mingit reklaami.
Blockbuster-filmid on väga populaarsed. Seetõttu tehakse rohkem filme, milles kasutatakse sama lugu ja samu tegelasi. Näiteks James Bondi filmid räägivad kõik lugu Briti spioonist nimega James Bond. Star Wars ulmefilmid jutustavad kõik lugusid kosmoselaevadest ja kosmosesõdadest. Kunstfilmidest tehakse väga harva frantsiise koos jätkudega. See on tingitud sellest, et kunstfilmide režissöörid püüavad sageli iga filmi puhul luua uue filmi uute ideedega. Mõnel kunstifilmil on siiski jätkud. Enamasti juhtub see siis, kui film meeldis väga hästi ja režissöör soovis jutustada rohkem lugusid, kasutades mõningaid samu tegelasi.
Kunstifilmist saab Hollywoodi frantsiis
Harva juhtub, et kunstifilm võib meeldida nii hästi, et selle tõttu luuakse frantsiis. View Askew'i universum on selle näide. Kevin Smith kirjutas ja lavastas filmi Clerks. Ta produtseeris filmi ise koos sõbra Scott Mosieriga. Nad andsid oma produktsioonifirmale nime View Askew Productions. See film oli kunstifilm. Selle eelarve oli väike, selles käsitleti isiklikke teemasid ja selle näitlejad olid peamiselt Smithi sõbrad ja perekond. Smith mängis isegi ise ühte tegelast. Film oli väga populaarne ja müüs hästi, kui see DVD-l välja anti. Suur Hollywoodi stuudio Universal Pictures palus tal teha neile filmi. Ta kasutas uues filmis kahte oma Clerks'i tegelast, Jay ja Silent Bobi. Hiljem kasutas ta Jayd (keda mängis Jason Mewes) ja Vaikset Bobi (keda mängis Smith) veel kolmes teises filmis, mille ta kirjutas: Dogma, Jay ja Vaikne Bob löövad tagasi ja Clerks 2, Clerks'i järg.
Miks erinevad kunstifilmid tavalistest filmidest?
David Bordwell on Ameerika Ühendriikide professor. Ta õpib ülikoolis filme. Ta mõtles 1979. aastal välja, kuidas selgitada, mis on "kunstfilm". Ta kirjutas, et kunstfilmid erinevad tavalistest Hollywoodi filmidest. Tavalistel Hollywoodi filmidel on selge lugu ja süžee. Kunstifilmil on sageli palju kummalisemad lood. Kunstifilmis võivad lood olla raskesti mõistetavad. Samuti võib kunstifilmis publikul olla raske mõista, mis toimub. Kunstifilmid räägivad sageli inimeste tunnetest ja mõtetest. Kunstifilmid räägivad sageli suurtest küsimustest, millele inimene peab vastama, kes ta on või mida ta peaks mingis olukorras tegema.
Küsimused ja vastused
K: Mis on kunstfilmid?
V: Kunstfilmid on filmiliik, mis erineb väga palju populaarsetest Hollywoodi blockbuster-filmidest. Nad jutustavad tavaliselt loovamaid või ebatavalisemaid lugusid kui plokkfilmid ja näitavad sageli vastuolulisi või kurbi lugusid.
K: Millised on veel kunstifilmide nimed?
V: Kunstifilmidel on ka teisi nimetusi, näiteks kunstifilm, sõltumatu film, indie-film, arthouse-film, auteur-film ("auteur" on prantsuse keelest pärit sõna, mis tähendab "autor") või eksperimentaalfilm.
K: Kes teeb kunstifilme?
V: Kunstfilme teevad tavaliselt väiksemad filmifirmad, kellel ei ole palju raha võrreldes suurte filmistuudiote, näiteks Paramount või Disney, filmistuudiotega.
K: Kuidas reklaamitakse kunstifilme?
V: Kunstfilme ei näidata tavaliselt paljudes kinodes või kinodes ja nad ei teeni palju raha, seega reklaamitakse neid tavaliselt suusõnaliselt. Inimesed näevad filmi ja räägivad siis oma sõpradele, et nad läheksid seda vaatama.
K: Kas kunstifilmide süžee erineb plokkfilmide omast?
V: Jah, kunstifilmide süžeed (lood) on tavaliselt loomingulisemad ja ebatavalisemad kui need, mida leiab blockbuster-filmides.
K: Kas kunstifilmide lõpud kipuvad olema õnnelikud?
V: Ei, neil võivad olla kurvad lõpud, sest sageli näidatakse vastuolulisi või kurbi lugusid.
K: Miks võib kunstfilm olla raskesti mõistetav?
V: Kunstifilmi võib olla raske mõista, sest see võib rääkida pigem inimeste tunnetest, mõtetest või unistustest kui otsestest süžeepunktidest, nagu enamikus plokkfilmides.
