Urartu: iidne Vani järve kuningriik Armeenias (u. 860–585 eKr)

Avasta Urartu — iidne Vani järve kuningriik Armeenias (u. 860–585 eKr): müstika, varased linnad, sõjavägi ja muistne kultuur Kaukaasia südamest.

Urartu (assüüria keeles Urarṭu, Urarti Biainili) oli iidne kuningriik Armeenias. See asus Väike-Aasia, Mesopotaamia ja Kaukaasia mäestiku vahelisel mägisel platool, mida hiljem nimetati Armeenia kõrgustikuks, ja selle keskus asus Vani järve ümbruses (tänapäeva Ida-Türgi). Kuningriik eksisteeris umbes 860. aastast eKr, olles välja kasvanud hilispronksiaegsest Nairi-poolusest, kuni 585. aastani eKr. Nimi vastab piibellikule Araratile.

Urartu ulatus Van-järvest kagusse kuni Mannai-ni ja hõlmas mõnikord isegi seda maad ühe oma provintsina.

Ajalooline ülevaade

Urartu võimu ja mõju tippajal (9.–7. saj eKr) moodustas tugeva kuningriikliku keskuse, mis vallutas ja kontrollis paljusid lõunapoolsemaid orgusid ning mägikondi. Varasemad valitsejad olid tõenäoliselt pärit Nairi-sarnastest hõimuliitudest; tuntumate varaste kuningate hulka loetakse Arame (Aramu) ja Sarduri I, kes lõid püsivamaid institutsioone ja kindlustusi.

Silmapaistvate valitsejate seas olid Menua, Ishpuini ja Argishti I. Menua ja tema järglaste ajal rajati ulatuslikke kastmissüsteeme ja kindlustusi; Argishti I asutas 782 eKr linna Erebuni (tänapäeva Jerevanile lähedal), mis on üks paremini dateeritud Urartu asustusi. Urartu püsiv vastasseis assüürlastega domineeris piirkonna poliitikat — Assüüria kampaaniad nõrgestasid Urartut periooditi, eriti 8. sajandil eKr, kuid kuningriik püsis kuni 7.–6. sajandi murdeajani.

Keel ja kiri

Urartu keel kuulus hurriide-urartiide keelerühma ja ei olnud indoeuroopa keel. Kiri tugines idesemita kriipskirjale (assüüria päritolu tahvelkirjade muutunud vorm), kus Urartu tekstid olid sageli paigutatud kivisse raiutud või savitahvlitele. Tänu nendele säilinud kirjalikele allikatele saame võrreldes paljude teiste samas ajastus elanud kuningriikidega suhteliselt hea pildi riigikorraldusest, vallutustest, templeitest ja dreenimistöödest.

Majandus, tehnoloogia ja infrastruktuur

Urartu majandus põhines põllumajandusel, karjakasvatusel ja kaubandusel. Eriti tähtsad olid niisutussüsteemid — Urartu vallutas kuiva mägimaastiku kasutusele võtmise kaudu, rajades kanaleid, tamme ja teraviljakasvatuse jaoks sobivaid süsteeme. Nad olid osavad metallurgias (eriti raua ja pronksi töötlemises), ehitasid tugevaid kivikindlustusi ja kasutasid hästi arenenud ehitusvõtteid, sealhulgas poolringi- ja terrassikindlustusi.

Religioon ja kultuur

Urartu usund oli polüteistlik. Peajumalaks oli Haldi, kellele kuulusid suuremad templid ja riiklik pühitsemine. Teised olulised jumalad olid tormijumal Teišeba ja päikesejumal Šivini. Kuningas esindas jumalate tahte täitjat maa peal, ning suur osa avalikest ehitistest — templid, altarid, trofeed — olid pühendatud jumalatele ja võidukäikude meenutamisele.

Arhitektuur ja linnaplaneerimine

Urartu tuntud ehitiseks olid linnused ja tsaari kindlused kõrgendikel, kus kasutati suurtükivõimekust kivimüüri ja massiivseid väravaid. Tuntud linnused asusid Vani lähedal (Tuşpa) ning Erebuni (Jerevani lähistel). Lisaks linnustele rajati püsivaid töökojakeskusi, templikomplekse ja veesüsteeme, mis võimaldasid elu ka karmides mäestiku tingimustes.

Langus ja pärand

Urartu langus algas 7. sajandil eKr, mil neile tegid surve mitmed jõud: assüürlaste kampaaniad, sisemised raskused, migratsioonigrupid (nt sküüdid) ja lõpuks Lääne-Iraani hõimude (nagu meerlased/mede) laienemine. Viimased Urartu linnad ja institutsioonid kadusid 6. sajandil eKr, ning 585 eKr ringis peetakse sageli üheks viimaseks ajaks, mil Urartu kui eristuv politiline üksus lõppes.

Tänapäeval on Urartu oluline arheoloogiline ja kultuuriline etapp Armeenia kõrgustiku ajaloos. Kuigi otsene etniline ja keeleline seos hilisema armeenia rahvaga on uurijate seas arutluse objekt, on Urartu materjalne pärand (nimed, paigad, tehnika, mõningad majanduslikud ja arhitektuurilised lahendused) jätnud märgatava jälje piirkonna arengule ja kolmanda aastatuhande eKr lõpu–1. aastatuhande eKr alguse kultuurilisele mälule.

Tänapäeva uuringud ja väljakaevamised

Arheoloogilised kaevamised Vanis, Erebunis (Karmir Blur) ja teistes Urartu paikades on avastanud linnaehituse, templite jäänused, kivisse raiutud epigraafe ning rikkalikku materjali (metallesemeid, keraamikat, relvi), mis annavad teavet nii riiklikust organisatsioonist kui ka igapäevaelust. Paljud tekstid on tõlgitud ja analüüsitud, kuid rahvusvaheline uurimistöö jätkub, et paremini mõista Urartu rolli Lähis-Ida vanas ajaloos.

Otsing