Veedade periood (1500–600 eKr) – India ajalugu, kultuur ja ühiskond

Veedade periood (1500–600 eKr) – süvauuring India ajaloost, kultuurist ja ühiskonnast: vedad, migratsioonid, põllumajandus, Janapada kuningriigid ja arheoloogilised kultuurid.

Veedade periood (veedade ajastu) umbes 1500 – umbes 600 eKr on India subkontinendi ajaloos ajavahemik, mis järgnes Induse oru tsivilisatsiooni langusele ja kattub perioodiga pärast umbes 1200 eKr kuni raudaja alguseni. See periood on nimetatud veedade järgi – suulise traditsiooni kaudu säilinud religioossed tekstid, mis annavad olulisi andmeid ühiskonna, usu ja eluolu kohta sel ajal.

Taust ja ränded

Vedasid koostasid ja edastasid suuliselt vana indoarjalise keele kõnelejad. Nad saabusid või rändasid selle perioodi alguses India subkontinendi loodepiirkondadesse, eelkõige tänase Pandžabi ja Põhja-Lääne piirkondadesse. Algne majandustegevus oli tugevalt karjatamis- ja hõimupõhine: tähtsal kohal olid hobused, veised ja vagun-sõda (chariot) kui sõja- ja staatuse sümbolid.

Vedad, keel ja kirjandus

Vedad (eriti Rigveda, mille vanimad osad on kõige varasemad) kujunevad selles suuliselt edastatud pärandis. Need tekstid on kirjutatud varases vedalikus ehk vedaskeelses (Vedic Sanskriti lähisugulaskeelne) kujul ja sisaldavad hymne, rituaalseid juhiseid, mütoloogiat ja ühiskondlikke kommentaare. Veadade sisu annab teavet usupraktikate (näiteks yajna ehk ohverdamise rituaal), jumalate (nt Indra, Agni), soma-joogi ja rituaaljuhtide (brahmaanide) rolli kohta.

Ühiskond ja valitsemine

Veedade perioodil hakkasid kujunema varased sotsiaalsed klassid ja rollid, millest hilisemalt arenesid keerukamad varna- ja jati-süsteemid. Tekkinud olid eristatavad grupid nagu brahmiinid (preestrid), kšatrijad (sõjamehed ja valitsejad), vaišjad (kaubandus ja põllumajandus) ja šudrad (teenijad). Kuigi varnasüsteemi põhialused on Vedadest leitavad, ei olnud ühiskond veel sama jäik kui hilisemat tüüpi kastiühiskond.

Ajapikku ilmnesid ka poliitilised vormid: väiksemad kuningriigid ja riigilaadsed moodustised, mida nimetatakse janapadadeks. Need varased sõlmpunktid tegid võimalikuks suurema tasandi poliitilise organisatsiooni ja sõjalise konkurentsi.

Majandus ja asustamine

Esialgne karjakasvatuslik majandus liikus järk-järgult Ida suunas ja muutus järjest põllumajanduslikumaks, kui vedalised laienesid Gangese tasandikule. Tähtsad muutused hõlmasid teraviljakultuuri laienemist, niisutuse ja põllumajandustehnikate arengu mõju ning suurema asustustiheduse tekkimist. Ironi kasutuselevõtt alates umbes 12.–8. saj eKr kiirendas maaharimist ja tööriistade mitmekesistumist, soodustades ka püsivamat segajasustust ja linnastumist.

Religioon, rituaalid ja vaimsus

Vedad kajastavad religioosset elustiili, mille keskmes olid lõkkes toimuvad ohverdused (yajna) ja rituaalne laulmine. Preesterkond (brahmiinid) omas suurt tähtsust rituaalide läbiviimisel ja teadmiste hoidmisel. Samas hakkasid juba veedade lõppu suunas tekkima ka alternatiivsed vaimse otsingu suunad ja filosofilised tekstid (nt hilisemad Upanišadid), mis asetasid rõhu sisemisele teadmisele ja meditatsioonile ning tõid esile küsimusi üksuse, hinge ja universumi kohta.

Arheoloogilised kultuurid ja materjalne pärand

Arheoloogilised leiud peegeldavad veedade perioodi mitmekesiseid etappe ja levikut. Tunnuslikud kultuurid hõlmavad:

• ookri-värvilise keraamika kultuur (Ochre Coloured Pottery, OCP) – esindab üleminekut Induse oru pärandilt uute regionaalsete kultuuride suunas;
• Gandhara hauakultuur (Gandhara hauakultuur originaalis nimetatud) – Põhja-Lääne aladele iseloomulik, seotud Indoarjaliste laienemisega;
• musta ja punase keraamika kultuur (Black and Red Ware, BRW) – levinud mitmel alal ja sidus varasemate ning hilisemate asustusetappidega;
• värvitud halli keraamika kultuur (Painted Grey Ware, PGW) – tihedalt seotud Gangese tasandiku varasemaid asustusfaase ja mõningate arheoloogide järgi Janapada-ajaloo algusega.

Need kultuurid ei tähenda ühtset ühiskonda, vaid peegeldavad laienemist, kultuurivahetust ja regionaalseid kohandusi, mis toimusid ligikaudu 2. aastatuhande lõpu ja 1. aastatuhande eKr alguse vahel.

Järeldus ja järgnevad arengud

Veedade periood on kriitiline üleminekuajastu India ajaloos: seda iseloomustab indoarjaliste keelte ja kultuuri levik, vedaliku traditsiooni kukkumine suulisest autoriteedist hilisemale tekstilisele pärandile, varase sotsiaalse klassisüsteemi tekkimine, ning liikumine Gangese tasandikule ja suurema põllumajandusliku asustuse suunas. Need protsessid lõid aluse hilisema religioosse mitmekesisuse, riiklike struktuuride ja suuremate ühiskondlike muutuste tekkeks, mis kulmineerusid umbes 6. sajandil eKr toimunud „sekundaarses linnastumises” ning filosoofilises ja religioosses renessanssis (sh upanišadid, budism ja džainism).

Küsimused ja vastused

Küsimus: Mis on veedalik aeg?

K: Miks nimetatakse seda aega veedalikuks perioodiks?

K: Kes koostas ja edastas suuliselt Vedasid?

K: Kuhu rändasid vana indoarjalise keele kõnelejad selle perioodi alguses?

K: Milline oli vadja kultuur kuni umbes 1200 või 1100 eKr?

K: Mis juhtus, kui ühiskond levis ida poole Gangese tasandikule?

K: Millised on mõned faasid, mida näitavad arheoloogilised kultuurid, mille puhul on tegemist veedilise kultuuriga?

Otsing