Gangese tasandik — Indo-Gangese madalik: asukoht, suurus ja rahvastik
Gangese tasandik: ulatuslik Indo-Gangese madalik Indias, Nepalis ja Bangladeshis — ~700 000 km², ~1 miljard elanikku, kriitiline geograafiline, põllumajanduslik ja kultuuriline piirkond.
Gangese tasandikud on suur tasane maa-ala, mille moodustab Gangese jõgi India põhjaosas ja Himaalaja piiri ümbritsevad alad. See on oluline osa India, Nepali ja Bangladeshi riikidest. Selle umbes 700 000 ruutkilomeetri ehk 270 000 ruutmiili suurusel alal elab umbes 1 miljard inimest (umbes iga seitsmes praegu elav inimene).
Selle lääneserv on Thari kõrb; põhjaserv on Himaalaja mäed, mis on maailma kõrgeimad mäed; idaserv on Bangladeshi Gangese delta, mis on maailma suurim jõedelta; ja lõunaserva moodustavad Vindhya mäed ja Satpura mäestik ja Chota Nagpuri platoo Kesk-Indias.
Geograafia ja teke
Gangese tasandik on tekkinud peamiselt Himaalaja erosiooni ja jõgede abil transportitud alluviisilise setete kuhjumisel viimase paarisaja tuhande aasta jooksul, eriti pärast viimast jääaega. Pinna iseloom on ühtlaselt tasane või õrnalt laineline, pinnas on enamasti viljakas liivsavi ja siltsed muldad ehk alluviaalmulda.
Peamised jõed ja alajaotused
Kuigi nime annab tasandikule peamiselt Gangese jõgi, hõlmab ala mitmeid suuri kõrvaljõgesid ja jõgesid, mis moodustavad tiheda väetustatud veesüsteemi. Olulised jõed ja harujõed on näiteks:
- Ganges (Ganga) ja tema lisajõed (nt Yamuna, Ghaghara, Gandak, Kosi)
- Brahmaputra idapoolsemates osades, mis ühineb Gangesega deltaalal
- Vähemad kohalikud voolud ja kuivemates osades ka perioodilised jõed
Elanikkond ja linnastumine
Gangese tasandik on üks maailma tihedaima rahvastikuga piirkondi. Paljud suured linnad, kultuuri- ja administratsioonikeskused asuvad siin või tasandiku äärealadel. Tuntuimad linnad on näiteks Delhi ja selle ümbrus, Kolkata, Patna, Lucknow, Kanpur, Varanasi ja teised metropolitaansed keskused. Tihe asustus tuleneb soodsast pinnasest, soojast kliimast ja pikaajalisest põllumajanduslikust kasutamisest.
Põllumajandus ja majandus
Gangese tasandik on India ja Bangladesh olulisim põllumajanduspiirkond. Tänu viljakale alluviaalmulda ja ulatuslikule niisutussüsteemile kasvatatakse siin suures mahus:
- riisi ja nisu (peamised teraviljad)
- suhkruroogu, taimset õli, puuvilla ja köögivilju
Põllumajandus on tihedalt seotud monsoonide mustriga: vihmaperiood toob vajalikku niiskust, kuid samas põhjustab liialt tugev vihm sageli üleujutusi.
Kliima ja loodusõnnetused
Kliima on piirkonnas üldiselt sooja ja niiske ning tugevalt mõjutatud mussoonidest. Peamised looduslikud ohud on:
- suvised monsoonvihmad, mis võivad põhjustada rasket üleujutust ja erosiooni
- lume sulamine Himaalajas, mis süvendab vooluhulka kevad-suvel
- jõgede äärne erosioon ja äkksed kanali muutused
Keskkonnaprobleemid
Tiheda inimtegevuse ja kiire linnastumise tõttu seisab Gangese tasandik silmitsi mitmete keskkonnaprobleemidega:
- veereostus – tööstuse, põllumajanduse ja kodumajapidamiste jäätmed jõgedesse
- grundvee taseme langus intensiivse pumpamise tõttu
- mullasoostumine ja soolastumine mõnes liigkasutatud piirkonnas
- looduslike elupaikade kadu ning vähenenud bioloogiline mitmekesisus
Kultuuriline ja ajalooline tähendus
Gangese tasandik on olnud inimtegevuse keskuseks mitu aastatuhandet. Paljud varased tsivilisatsioonid ja hilisemad kuningriigid tekkisid või arenesid selle viljakatel aladel. Ganges ise on palju usundites ja kultuurilistes traditsioonides pühaks peetud jõgi, ja selle kaldad on paljude palverännakute ning tähtsate pühapaikade asukoht.
Kokkuvõte
Gangese tasandik on suurt tähtsust omav geograafiline, majanduslik ja kultuuriline piirkond Lõuna-Aasias. Selle viljakad mullad ja veerohkus on võimaldanud intensiivset põllumajandust ja kõrget rahvastikutihedust, kuid samaaegselt põhjustavad raskused — üleujutused, reostus ja veevarude ammendumine — suuri väljakutseid jätkusuutlikule arengule.
India, Bangladeshi ja Nepali põhjapoolsed gangetilised tasandikud. Gangese jõgi asub tasandike keskel.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Gangese tasandikud?
V: Gangese tasandikud on suur tasane maa-ala, mille moodustab Gangese jõgi India põhjaosas ja Himaalaja piiriäärsed alad.
K: Millistele riikidele Gangese tasandikud kuuluvad?
V: Gangese tasandikud on oluline osa Indiast, Nepaalist ja Bangladeshist.
Küsimus: Kui suur on Gangese tasandik?
V: Gangetiliste tasandike pindala on umbes 700 000 ruutkilomeetrit ehk 270 000 ruutmiili.
Küsimus: Kui palju inimesi elab Gangese tasandikel?
V: Gangetiliste tasandike piirkonnas elab umbes miljard inimest ehk umbes iga seitsmes praegu elav inimene.
K: Millised on Gangetiliste tasandike geograafilised piirid?
V: Gangetiliste tasandike lääneservaks on Thari kõrb; põhjaservaks on Himaalaja mäed, mis on maailma kõrgeimad mäed; idaservaks on Bangladeshi Gangese delta, mis on maailma suurim jõedelta; ning lõunaserva moodustavad Vindhya mäed ja Satpura mäestik ja Chota Nagpuri platoo Kesk-Indias.
K: Miks on Gangese tasandikud oluline piirkond?
V: Selles piirkonnas on viljakas põllumajandusmaa, piisav veevarustus ja soodne kliima. Seda tuntakse ka kui tsivilisatsiooni hälli.
K: Mis on tsivilisatsiooni häll?
V: Tsivilisatsiooni häll on mõiste, mida kasutatakse piirkondade kirjeldamiseks, kus arvatakse olevat tekkinud tsivilisatsioon. Gangese tasandikud on üks selline piirkond.
Otsige