Induse-Gangese madalik
Gangese tasandikud on suur tasane maa-ala, mille moodustab Gangese jõgi India põhjaosas ja Himaalaja piiri ümbritsevad alad. See on oluline osa India, Nepali ja Bangladeshi riikidest. Selle umbes 700 000 ruutkilomeetri ehk 270 000 ruutmiili suurusel alal elab umbes 1 miljard inimest (umbes iga seitsmes praegu elav inimene).
Selle lääneserv on Thari kõrb; põhjaserv on Himaalaja mäed, mis on maailma kõrgeimad mäed; idaserv on Bangladeshi Gangese delta, mis on maailma suurim jõedelta; ja lõunaserva moodustavad Vindhya mäed ja Satpura mäestik ja Chota Nagpuri platoo Kesk-Indias.
India, Bangladeshi ja Nepali põhjapoolsed gangetilised tasandikud. Gangese jõgi asub tasandike keskel.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Gangese tasandikud?
V: Gangese tasandikud on suur tasane maa-ala, mille moodustab Gangese jõgi India põhjaosas ja Himaalaja piiriäärsed alad.
K: Millistele riikidele Gangese tasandikud kuuluvad?
V: Gangese tasandikud on oluline osa Indiast, Nepaalist ja Bangladeshist.
Küsimus: Kui suur on Gangese tasandik?
V: Gangetiliste tasandike pindala on umbes 700 000 ruutkilomeetrit ehk 270 000 ruutmiili.
Küsimus: Kui palju inimesi elab Gangese tasandikel?
V: Gangetiliste tasandike piirkonnas elab umbes miljard inimest ehk umbes iga seitsmes praegu elav inimene.
K: Millised on Gangetiliste tasandike geograafilised piirid?
V: Gangetiliste tasandike lääneservaks on Thari kõrb; põhjaservaks on Himaalaja mäed, mis on maailma kõrgeimad mäed; idaservaks on Bangladeshi Gangese delta, mis on maailma suurim jõedelta; ning lõunaserva moodustavad Vindhya mäed ja Satpura mäestik ja Chota Nagpuri platoo Kesk-Indias.
K: Miks on Gangese tasandikud oluline piirkond?
V: Selles piirkonnas on viljakas põllumajandusmaa, piisav veevarustus ja soodne kliima. Seda tuntakse ka kui tsivilisatsiooni hälli.
K: Mis on tsivilisatsiooni häll?
V: Tsivilisatsiooni häll on mõiste, mida kasutatakse piirkondade kirjeldamiseks, kus arvatakse olevat tekkinud tsivilisatsioon. Gangese tasandikud on üks selline piirkond.
