Põhja-Kataloonia (katalaani keeles Catalunya Nord, prantsuse keeles Catalogne Nord) on nimetus, mida mõnikord kasutatakse, peamiselt katalaani keeles kirjutatud tekstides, et viidata territoorile, mille Hispaania andis Prantsusmaale 1659. aastal. Piirkond vastab ligikaudu tänapäeva Prantsusmaa Pyrénées-Orientales'i departemangule.
Tänapäeval kasutatakse prantsuskeelset nimetust Catalogne Nord, kuigi harvemini kui poliitiliselt neutraalsemat nimetust Roussillon (viide revolutsioonieelsele provintsile). Mõnikord kasutatakse ka Prantsuse Kataloonia nime.
Ajalugu
Piirkonna tänane suveräänsus sai alguse 1659. aasta Püreneede lepingust, millega Hispaania ja Prantsusmaa piirijooned ümber joonistati ning Roussillon koos osade Cerdanyast läksid Prantsusmaale. Enne seda oli ala tihedalt seotud Kataloonia ajaloo, kultuuri ja poliitikaga. Pärast Prantsuse revolutsiooni kaotati vanad provintsid ning moodustati departemangud — sellest ajast pärineb ka ametlik haldusüksus, mida tänapäeval nimetatakse Pyrénées-Orientales'iks.
Asukoht ja geograafia
Põhja-Kataloonia paikneb Vahemere rannikul ja Püreneedeni ulatuval alal, piirnedes lõunas Hispaaniaga (aitäh, ida-lõuna suunas paiknevad Kataloonia provintsid). Piirkonna maastik on mitmekesine: rannikurannad ja liivarannad, rohelised viinamäed ning järsud mäeahelikud, millest kõrgemad on Püreneed. Pealinn ja suurim linn on Perpignan. Teised tuntud paigad on näiteks Collioure, Céret, Banyuls-sur-Mer ja Prats-de-Mollo.
Keeled ja kultuur
Prantsuse keel on riigikeel ja domineeriv avalikus elus. Samas on piirkonnas tugeva ajaloolise kohalolekuga ka katalaani keel (nn. põhjakatalooni murre), mida räägiti ja räägitakse jätkuvalt paljudes kogukondades. Katalaani keel on Prantsusmaal regionaalkeelena tunnustatud vaid piiratud määral; õiguslik staatus ja avalik kasutus on väiksem kui Hispaaniapoolsel Kataloonial. Kultuuriliselt on piirkond rikas traditsioonide, tantsude (nt sardana variandid), muusika ning gastronoimia poolest — kuulsad on rannikukalad, anšoovised, viinamarjakasvatus ja Roussilloni veinid.
Majandus ja turism
Majandust toetavad põllumajandus (viinamari, oliivid, köögiviljad), kalandus, tööstuslikud keskustad ning turism. Rannik pakub populaarseid rannakuurorte ja merespordi võimalusi; mägialadel on matkarajad ja talvehooajal mõningane talisporditegevus. Perpignani kaudu kulgevad ka olulised transpordi- ja kaubateed, sealhulgas raudteeühendused Hispaaniaga (sh kiirraudteeühendused piiriüleste liinidega).
Halduse ja nime tähendus
Administratiivselt vastab ala Prantsusmaa Pyrénées-Orientales departemangule (numbriga 66). Nimekasutus peegeldab tihti poliitilisi ja kultuurilisi hoiakuid: Roussillon on neutraalsem ja ajalooline nimetus, Catalogne Nord või Catalunya Nord rõhutavad sidet suurema Kataloonia kultuuriruumi ja võivad kanda tugevat identiteedi- või poliitilist laengut. Mõiste Prantsuse Kataloonia kasutatakse samuti, eriti meediaväljaannetes ja akadeemilises diskussioonis.
Tänapäev ja koostöö
Tänapäeval toimuvad piirkonnas tihedad kultuuri- ja majanduslikud sidemed nii üle piiri kui ka Prantsusmaa sees. Piirkond osaleb mitmetes ühise piiriüleste koostööprojektide ja eurorajoonide algatustes, mis toetavad transpordi, kultuuri ja hariduse vahetust. Samuti on olemas kohaliku tasandi initsiatiive katalaani keele ja kultuuri säilitamiseks ning edendamiseks.
Kokkuvõttes on Põhja-Kataloonia / Roussillon piirkond, kus põimuvad Vahemere kliima ja Püreneed, prantsuse haldusvormid ning tugev katalaani kultuuripärand — see teeb alast mitmekülgse ja huvitava piirkonna nii elamiseks kui külastamiseks.
