Põhja-Kataloonia (Catalunya Nord) — Roussillon, ajalugu ja asukoht
Avasta Põhja-Kataloonia (Catalunya Nord/Roussillon) ajalugu, 1659. aasta taust ja tänane asukoht Prantsusmaa Pyrénées-Orientales'i departemangus.
Põhja-Kataloonia (katalaani keeles Catalunya Nord, prantsuse keeles Catalogne Nord) on nimetus, mida mõnikord kasutatakse, peamiselt katalaani keeles kirjutatud tekstides, et viidata territoorile, mille Hispaania andis Prantsusmaale 1659. aastal. Piirkond vastab ligikaudu tänapäeva Prantsusmaa Pyrénées-Orientales'i departemangule.
Tänapäeval kasutatakse prantsuskeelset nimetust Catalogne Nord, kuigi harvemini kui poliitiliselt neutraalsemat nimetust Roussillon (viide revolutsioonieelsele provintsile). Mõnikord kasutatakse ka Prantsuse Kataloonia nime.
Ajalugu
Piirkonna tänane suveräänsus sai alguse 1659. aasta Püreneede lepingust, millega Hispaania ja Prantsusmaa piirijooned ümber joonistati ning Roussillon koos osade Cerdanyast läksid Prantsusmaale. Enne seda oli ala tihedalt seotud Kataloonia ajaloo, kultuuri ja poliitikaga. Pärast Prantsuse revolutsiooni kaotati vanad provintsid ning moodustati departemangud — sellest ajast pärineb ka ametlik haldusüksus, mida tänapäeval nimetatakse Pyrénées-Orientales'iks.
Asukoht ja geograafia
Põhja-Kataloonia paikneb Vahemere rannikul ja Püreneedeni ulatuval alal, piirnedes lõunas Hispaaniaga (aitäh, ida-lõuna suunas paiknevad Kataloonia provintsid). Piirkonna maastik on mitmekesine: rannikurannad ja liivarannad, rohelised viinamäed ning järsud mäeahelikud, millest kõrgemad on Püreneed. Pealinn ja suurim linn on Perpignan. Teised tuntud paigad on näiteks Collioure, Céret, Banyuls-sur-Mer ja Prats-de-Mollo.
Keeled ja kultuur
Prantsuse keel on riigikeel ja domineeriv avalikus elus. Samas on piirkonnas tugeva ajaloolise kohalolekuga ka katalaani keel (nn. põhjakatalooni murre), mida räägiti ja räägitakse jätkuvalt paljudes kogukondades. Katalaani keel on Prantsusmaal regionaalkeelena tunnustatud vaid piiratud määral; õiguslik staatus ja avalik kasutus on väiksem kui Hispaaniapoolsel Kataloonial. Kultuuriliselt on piirkond rikas traditsioonide, tantsude (nt sardana variandid), muusika ning gastronoimia poolest — kuulsad on rannikukalad, anšoovised, viinamarjakasvatus ja Roussilloni veinid.
Majandus ja turism
Majandust toetavad põllumajandus (viinamari, oliivid, köögiviljad), kalandus, tööstuslikud keskustad ning turism. Rannik pakub populaarseid rannakuurorte ja merespordi võimalusi; mägialadel on matkarajad ja talvehooajal mõningane talisporditegevus. Perpignani kaudu kulgevad ka olulised transpordi- ja kaubateed, sealhulgas raudteeühendused Hispaaniaga (sh kiirraudteeühendused piiriüleste liinidega).
Halduse ja nime tähendus
Administratiivselt vastab ala Prantsusmaa Pyrénées-Orientales departemangule (numbriga 66). Nimekasutus peegeldab tihti poliitilisi ja kultuurilisi hoiakuid: Roussillon on neutraalsem ja ajalooline nimetus, Catalogne Nord või Catalunya Nord rõhutavad sidet suurema Kataloonia kultuuriruumi ja võivad kanda tugevat identiteedi- või poliitilist laengut. Mõiste Prantsuse Kataloonia kasutatakse samuti, eriti meediaväljaannetes ja akadeemilises diskussioonis.
Tänapäev ja koostöö
Tänapäeval toimuvad piirkonnas tihedad kultuuri- ja majanduslikud sidemed nii üle piiri kui ka Prantsusmaa sees. Piirkond osaleb mitmetes ühise piiriüleste koostööprojektide ja eurorajoonide algatustes, mis toetavad transpordi, kultuuri ja hariduse vahetust. Samuti on olemas kohaliku tasandi initsiatiive katalaani keele ja kultuuri säilitamiseks ning edendamiseks.
Kokkuvõttes on Põhja-Kataloonia / Roussillon piirkond, kus põimuvad Vahemere kliima ja Püreneed, prantsuse haldusvormid ning tugev katalaani kultuuripärand — see teeb alast mitmekülgse ja huvitava piirkonna nii elamiseks kui külastamiseks.
Canigou (2785 m) Perpignani lähedalt vaadatuna
Geograafia
Põhja-Kataloonia moodustab kolmnurga Püreneede vahel lõunas, Corbières'i vahel loodes ja Vahemere vahel idas. Idas asuv Roussillon'i tasandik, kus elab kaugelt rohkem inimesi, moodustub Tech, Têt ja Agly jõgede (katalaani keeles Tec, Tet, Aglí) üleujutusaladest. Vallespiri ja Conflenti piirkond hõlmab vastavalt Techi ja Têt'i jõe ülemisi orge. Suures osas territooriumi valitseb 2784 m kõrgune mägi Le Canigou (katalaani keeles Canigó).
Kliima on Vahemere tüüpi, kuum ja kuiv suvi ning suhteliselt pehme talv, vähemalt Roussillon'i tasandikul, kus lumi on haruldane.
Rohkem kui veerand Põhja-Kataloonia elanikkonnast elab Perpignani linnas (katalaani keeles Perpinyà). Perpignan on ainus oluline haldus- ja teeninduskeskus. Põhja-Katalooniat läbivad Prantsusmaa ja Hispaania vahelised teed ja rongid põhja-lõunasuunas.
· 
Põhja-Kataloonia seoses Katalooniaga, Hispaania.
· 
Pyrénées-Orientales (Põhja-Kataloonia) Prantsusmaal.
· 
Põhja-Kataloonia seoses katalaani keelt kõnelevate piirkondadega.
Keeled
Prantsuse keel on ainus ametlik keel Prantsusmaal tervikuna ja nendes omavalitsusüksustes. Katalaani keelt selle põhjakatalaani variandis tunnustab piirkondliku keelena ainult Languedoc-Roussiloni piirkond. Seda räägib hinnanguliselt veerand elanikkonnast, kuid seda mõistab suurem osa.
1700. aastal keelas Louis XIV valitsus katalaani keele kasutamise ametlikes dokumentides.
Pärast sajandite pikkust keelustamist hariduses lubati 1950ndatel aastatel keskkoolis õppida katalaani keelt ühe tunni jooksul nädalas. 1970ndatel hakkasid Arrels Association ja Bressola erakoolide võrgustik pakkuma täielikku kakskeelset prantsuse/katalaani keele õpet alates lasteaiast kuni keskhariduse omandamiseni.
10. detsembril 2007 tunnustas Pyrénées-Orientales'i üldnõukogu katalaani keele üheks departemangu keeleks prantsuse keele ja oktsitaani keele (Fenouillèdes'is) kõrval, eesmärgiga seda avalikus elus ja hariduses veelgi edendada.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Põhja-Kataloonia?
V: Põhja-Kataloonia on territoorium, mille Hispaania andis 1659. aastal Prantsusmaale.
K: Miks kasutatakse katalaani keeles kirjutistes peamiselt mõistet "Põhja-Kataloonia"?
V: Terminit "Põhja-Kataloonia" kasutatakse peamiselt katalaani kirjanduses, sest see territoorium oli algselt katalaani keelne enne selle Prantsusmaale andmist.
K: Milline on tänapäevane Prantsuse departemang, mis vastab Põhja-Kataloonia piirkonnale?
V: Põhja-Kataloonia piirkonnale vastab tänapäevane Prantsuse departemang Pyrénées-Orientales.
K: Milline on poliitiliselt neutraalsem nimetus revolutsioonieelsele Roussillon'i provintsile?
V: Poliitiliselt neutraalsem nimetus revolutsioonieelsele Roussilloni provintsile on samuti Roussillon.
K: Kas tänapäeval kasutatakse ikka veel mõistet "Catalogne Nord"?
V: Jah, terminit "Catalogne Nord" kasutatakse ka tänapäeval, kuigi harvemini kui terminit "Roussillon".
K: Kas Põhja-Kataloonia kohta kasutatakse ka terminit "Prantsuse Kataloonia"?
V: Jah, terminit "Prantsuse Kataloonia" kasutatakse ka Põhja-Kataloonia kohta.
K: Miks nimetatakse Põhja-Katalooniat mõnikord Kataloonia territooriumiks?
V: Põhja-Katalooniat nimetatakse mõnikord Kataloonia territooriumiks, sest see oli algselt Kataloonia osa enne selle Prantsusmaale andmist.
Otsige