Pyrénées-Orientales: Lõuna-Prantsusmaa departemang Vahemere ja Hispaania piiril
Pyrénées-Orientales (inglise keeles: Püreneede idaosa; katalaani: Pirineus Orientals; Occitan: Pirenèus Orientals) on departemang Lõuna-Prantsusmaal Oktsitaania piirkonnas; asub Hispaania põhjapiiri ja Vahemere ääres.
Departemangu moodustab ajalooliselt katalaani keelt kõnelev Rosilloni piirkond (koos selle eri osadega: Roussillon (tänapäeva), Haute Cerdagne (või lihtsalt Cerdagne), Conflent, Vallespir ja Capcir) ja Fenouillèdes, mis on ajalooliselt oktsitaani keelt kõnelev piirkond.
Asukoht, pindala ja elanikkond
Pyrénées-Orientales asub Prantsusmaa kagunurgas, piirnedes edelas Girona provintsiga Hispaanias ning idast lõunani Vahemere rannikuga. Departemang on suhteliselt väike pindalalt, ulatudes mitme tuhandeni ruutkilomeetrites, ja selles elab ligi pool miljonit inimest — elanikkond on kontsentreeritud peamiselt rannikualade ja Perpignani ümbruses.
Peamised linnad ja asulad
- Perpignan — departemangu prefektuur ja suurim linn, oluline kultuuri- ja kaubanduskeskus;
- Céret — tuntud modernistliku kunsti ja kunstimuuseumi poolest;
- Prades — mägipiirkonna teeninduskeskus;
- Argelès-sur-Mer ja Collioure — populaarsed rannikulinnad ja suvituspiirkonnad;
- Font-Romeu ja Les Angles — talispordi ja matkamise keskused mäestikus.
Maastik ja loodus
Departemangu maastik on mitmekesine: lääneosas tõusevad Püreneede kõrgmäestikud (koos kõrgemate platoode ja orudega nagu Cerdagne ja Capcir), idas on lai liivarannik ja Vahemere lahed. Suurte kõrguste vaheldumine loob võimalusi nii suusatamiseks kui ka rannikul puhkamiseks. Olulised kaitsealad ja looduskaitseprojektid rõhutavad piirkonna bioloogilist mitmekesisust.
Ilm ja kliima
Pyrénées-Orientales'is valdavalt Vahemere kliima rannikul — suved on soojad ja kuivad, talved leebemad; mäestikus muutub kliima rohkem mägiliseks ja talved võivad olla külmad ning lumised, mis teeb sellest hea ala talispordile.
Ajalugu ja kultuur
Regioonil on tihe ajalooline side Katalooniaga: Rosilloni ja teised alad olid pikka aega osa Kataloonia ja Aragóni kroonidest ning 1659. aasta Pyreneede rahuga liideti mitmed alad Prantsusmaaga. Selle tõttu on piirkonnas tugev katalaani kultuuripärand — keel, traditsioonid ja festivalid on endiselt olulised. Samuti on kohal oktsitaani (Fenouillèdes) mõjutused.
Keeled
Lisaks prantsuse keelele kasutatakse traditsiooniliselt katalaani keele murdeid — seda rõhutavad ka eespool viidatud nimed ja kohalik identiteet. Fenouillèdes osas on ajalooliselt olnud oktsitaani kõnelejaid. Tänapäeval on prantsuse keel domineeriv, kuid katalaani kultuur ja keel elavad kohalikes kogukondades edasi.
Majandus ja toit
Majanduses on olulised turism, põllumajandus (veinitootmine, oliivid, puuviljad), kalandus rannikul ning piiriäärne kaubandus. Kuulsad tooted on Banyulsi ja teised kohalikud veinitooted, Collioure’i anšoovised ning traditsioonilised magusad saiakesed nagu rousquilles. Kohalik köök kannab tugevat Vahemere ja katalaani mõjutust.
Turism ja vaba aeg
Piirkond on populaarne nii suviste ranna- kui ka talvist puhkusepiirkonnana. Peamised atraktsioonid hõlmavad:
- rannad ja suvituskeskused (Argelès-sur-Mer, Collioure);
- mägikuurordid ja matkarajad (Font-Romeu, Les Angles, Cerdagne);
- ajaloolised linnad ja külad, kirikud ning säilinud kataloonia arhitektuur;
- veiniteed ja gastronoomilised festivalid.
Transport
Regioon on ühendatud mandriga nii maanteede (nt A9) kui ka raudtee kaudu; Perpignani kaudu kulgevad ühendused Prantsusmaa ja Hispaania vahel (sealhulgas kiirraudteeühendused Barcelonaga). Kohalik lennujaam (Perpignan–Rivesaltes) teenib nii regulaarlende kui ka hooajalisi liine.
Külastusnipid
- Kui soovite kombineerida ranna- ja mägipuhkust, sobib Pyrénées-Orientales ideaalselt — sõit rannikult mõne tunniga mägedesse on lihtne;
- kultuurihuviline leiab palju kataloonia mõjuga muuseume ja rahvakultuuriüritusi;
- parima klimaatilise valiku jaoks planeerige külastus vastavalt hooajale: rannahooaeg suvel, suusahooaeg talvel.
Kokkuvõtlikult on Pyrénées-Orientales piirkond, kus kokku saavad Vahemere pehme kliima ja Püreneede mägede dramaatilised maastikud, rikas kataloonia pärand ning mitmekesine looduskeskkond — sobilik sihtkoht nii kultuuri-, loodus- kui ka aktiivpuhkuseks.
Ajalugu
Enne 1659. aastat kuulus suurem osa praegusest departemangust Hispaania Kuningriigi endise Kataloonia vürstiriigi koosseisu, nii et ajalooliselt on enamik sellest olnud katalaani keelt kõnelevad ja mõnikord nimetatakse seda ikka veel Põhja-Katalooniaks.
Pyrénées-Orientales loodi 1790. aastal Prantsuse revolutsiooni ajal, kui kogu Prantsusmaa jagati departemangudeks, mis asendasid vanad provintsid. Pyrénées-Orientales moodustati Roussillon'i provintsist ja Fenouillèdes'ist (oktsitaani keeles Fenolheda), mis oli varem Languedoci lõunaservas asuv väike territoorium.
Geograafia
Pyrénées-Orientales'i pindala on 4 116 km2 (1 589 ruutmi). Põhjas piirneb see Aude'i departemanguga, idas Vahemerega, lõunas Hispaaniaga ning läänes Andorra ja Ariège'i departemanguga.
· v · t · e Pyrénées-Orientales'i kõrvalasuvad kohad | |||||||||
|
Departemangus domineerib Püreneede mäestik. Kõrgeim mägi on Pic Carlit (42°34′11″N 01°55′55″E / 42.56972°N 1.93194°E / 42.56972; 1.93194 (Pic Carlit)), mis on 2921 m kõrge. Departemangu tuntuim mägi on Le Canigou (42°31′08″N 02°27′24″E / 42.51889°N 2.45667°E / 42.51889; 2.45667 (Le Canigou)), mis on 2784 m kõrge.
Departemangus on kolm peamist jõge: põhjast lõunasse: Agly, Têt (departemangu suurim jõgi) ja Tech; Agly saab alguse Corbières'i mägedes, Aude'i departemangu lõunaosas. Kahe teise jõe allikad asuvad Püreneedes. Need kolm jõge suubuvad Roussillon'i idaosas asuvasse tasandikku, enne kui nad suubuvad Vahemerre.
Suurem osa elanikkonnast ja põllumajandustootmisest on koondunud Roussillon'i tasandikule, mille pindala moodustab vaid 30%.
Llívia on Cerdanya linn Hispaanias Kataloonias Girona provintsis, mis moodustab Hispaania eksklaavi, mida ümbritseb Prantsusmaa territoorium.
Kliima
Departemangus on Köppeni kliimaklassifikatsiooni C-grupi kolm alatüüpi:
- Csa - kuumade suvedega vahemereline kliima.
- Cfa - subtroopiline niiske kliima kuuma suvega.
- Cfb - Ookeaniline kliima koos malliga suvega.
Kliimaandmed Perpignan, Pyrénées-Orientales, Prantsusmaa | |||||||||||||
Kuu | Jan | veebruar | Mar | Apr | Mai | Jun | juuli | august | Sep | Oktoober | Nov | detsember | Aasta |
Päevane keskmine °C (°F) | 8 | 8 | 11 | 13 | 16 | 20 | 23 | 23 | 20 | 16 | 11 | 9 | 15 |
Keskmine sademete hulk mm (tolli) | 50 | 40 | 50 | 40 | 50 | 30 | 20 | 20 | 50 | 70 | 50 | 50 | 520 |
Allikas: [1] |
Administratsioon
Departemangu juhib Perpignanis asuv Pyrénées-Orientales'i departemangu nõukogu. Pyrénées-Orientales kuulub Occitanie'i piirkonda.
Haldusüksused
Piirkond on traditsiooniliselt jagatud komarkideks, millest viis (prantsuse Cerdagne, Capcir, Conflent, Roussillon ja Vallespir) on ajalooliselt katalaani keelt kõnelevad ja üks (Fenouillèdes) on ajalooliselt oktsitaani keelt kõnelevad.
Pyrénées-Orientales'is on 3 arrondissementi (piirkonda), 17 kantonit ja 226 kommuuni (omavalitsusüksust).
INSEEkood | Arrondissement | Rahvastik | Piirkond | Tihedus | Kommuunid | |
661 | 73,192 | 953.5 | 76.8 | 40 | ||
662 | Perpignan | 349,959 | 1,317.4 | 265.6 | 86 | |
663 | Prades | 43,176 | 1,845.1 | 23.4 | 100 |
Järgnevalt on esitatud Pyrénées-Orientales'i departemangu 17 kantoni loetelu (koos nende INSEE-koodidega) pärast 2015. aasta märtsis jõustunud Prantsusmaa kantonite ümberkorraldamist:
- Les Aspres (6601)
- Le Canigou (6602)
- La Côte Sableuse (6603)
- La Côte Salanquaise (6604)
- La Côte Vermeille (6605)
- Perpignan-1 (6606)
- Perpignan-2 (6607)
- Perpignan-3 (6608)
- Perpignan-4 (6609)
- Perpignan-5 (6610)
- Perpignan-6 (6611)
- La Plaine d'Illibéris (6612)
- Les Pyrénées catalanes (6613)
- Le Ribéral (6614)
- La Vallée de la Têt (6615)
- La Vallée de l'Agly (6616)
- Vallespir-Albères (6617)


Pyrénées-Orientales'i kantonid 1- Les Aspres, 2- Le Canigou, 3- La Côte sableuse, 4- La Côte salanquaise, 5- La Côte Vermeille, 6- Perpignan-1, 7- Perpignan-2, 8- Perpignan-3, 9- Perpignan-4, 10- Perpignan-5, 11- Perpignan-6, 12- La Plaine d'Illibéris, 13- Les Pyrénées catalanes, 14- Le Ribéral, 15- La Vallée de l'Agly, 16- La Vallée de la Têt, 17- Vallespir-Albères.
Demograafia
Pyrénées-Orientales'i elanike arv 2014. aastal oli 466 327, mis tähendab, et rahvastikutihedus on 113,3 elanikku/km2 . Perpignani piirkond on 349 959 elanikuga ülekaalukalt suurim. Ülejäänud kaks, Ceret ja Prades, on vastavalt 73 192 ja 43 176 elanikuga.
Ainus oluline linn on Perpignan, kus 2012. aastal elas 120 605 inimest. Céret' ja Prades' alamprefektuurides elab vastavalt 7663 ja 5927 inimest.
Pyrénées-Orientales'i populatsiooni areng
Üle 6000 elanikuga linnad departemangus on järgmised:
Linn | Rahvastik | Arrondissement |
120,605 | Perpignan | |
Canet-en-Roussillon | 12,224 | Perpignan |
Saint-Estève | 11,925 | Perpignan |
Argelès-sur-Mer | 10,279 | Céret |
Saint-Laurent-de-la-Salanque | 10,269 | Perpignan |
Saint-Cyprien | 10,015 | Perpignan |
Cabestany | 9,683 | Perpignan |
Elne | 8,556 | Perpignan |
Rivesaltes | 8,550 | Perpignan |
Pia | 8,519 | Perpignan |
7,663 | Céret | |
Le Soler | 7,524 | Perpignan |
Thuir | 7,374 | Perpignan |
Bompas | 7,004 | Perpignan |
Toulouges | 6,690 | Perpignan |
Pyrénées-Orientales'i elanikud on prantsuse keeles tuntud kui Pyrénaliens (naised: Pyrénaliennes) või Catalans (naised: Catalanes).
Peaaegu kogu elanikkond räägib prantsuse keelt. Piirkonna vähemuskeeled on katalaani ja oktsitaani keel, mida kõneleb hinnanguliselt üle veerandi elanikkonnast ja mida mõistab üle 40%.
10. detsembril 2007 tunnustas Pyrénées-Orientales'i departemangunõukogu katalaani keelt departemangu regionaalkeelena, kuigi Prantsusmaa põhiseaduse kohaselt on prantsuse keel endiselt ainus ametlik keel.


Albera Massif Saint-Génis-des-Fontaines'ist vaadatuna
Economy
Pyrénées-Orientales on viinamarjakasvatuspiirkond ja turismisihtkoht.
Piirkond on kuulus oma veinide poolest, mille valdavalt punaseid viinamarjasorte kasvatatakse kogu departemangus.
Huvipakkuvad kohad
Mõned huvipakkuvad kohad on:
- Prades (katalaani keeles: Prada de Conflent) - Kataloonia suveülikooli (Universitat Catalana d'Estiu) asukoht.
- Banyuls-sur-Mer (katalaani keeles Banyuls de la Marenda) on kuulus oma veinide poolest.
- Prats de Molló - oluline 17. sajandi kaitselinnus, mis on suunatud lõunasse, Püreneede poole.
- Salses - oluline 16. sajandi kaitselinnus, iidsel piiril Hispaaniaga.
Galerii
·
·
Château Royal de Collioure
·
Fort de Salses
·
Saint-Michel-de-Cuxa klooster
·
THEMISi päikeseenergia torn
·
Rand Canet-en-Roussillonis
·
Martin-du-Canigou klooster
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on Pyrénées-Orientales?
V: Pyrénées-Orientales on departemang Lõuna-Prantsusmaal Occitanie piirkonnas, mis asub Hispaania põhjapiiri ja Vahemere ääres.
K: Milliseid keeli räägitakse Pyrénées-Orientales'is?
V: Departemangu moodustavad ajalooliselt katalaani keelt kõnelev Rosillon ja Fenouillèdes, mis on ajalooliselt oktsitaani keelt kõnelev piirkond.
K: Millistest piirkondadest koosneb Pyrénées-Orientales?
V: Pyrénées-Orientales'i moodustavad järgmised piirkonnad: Roussillon (tänapäeva), Haute Cerdagne (või lihtsalt Cerdagne), Conflent, Vallespir ja Capcir.
K: Kus asub Pyrénées-Orientales?
V: Pyrénées-Orientales asub Lõuna-Prantsusmaal, Hispaania põhjapiiri ja Vahemere ääres.
K: Kuidas öeldakse katalaani keeles "Püreneede idaosa"?
V: Katalaani keeles öeldakse Ida-Püreneesid kui Pirineus Orientals.
K: Kuidas öeldakse oktsitaani keeles "Ida-Püreneed"?
V: Oktsitaani keeles öeldakse Ida-Püreneed kui Pirenèus Orientals.
K: Mis keelt räägiti ajalooliselt Fenouillèdes? V: Ajalooliselt oli Fenouillèdes oktsitaani keelt kõnelev piirkond.