Katar

Šariaadi seadus

Katari põhiseaduse kohaselt on šariaat peamine Katari õigusaktide allikas. Tegelikkuses on Katari õigussüsteem tsiviilõiguse ja šariaadiseaduse segu. Šariaadi õigust kohaldatakse perekonnaõiguse, pärimise ja mitmete kuritegude (sealhulgas abielurikkumine, röövimine ja mõrv) suhtes. Mõnel juhul on šariaadil põhinevates perekonnakohtutes naise tunnistus poole rohkem väärt kui mehe oma. Kodifitseeritud perekonnaõigus võeti kasutusele 2006. aastal. Islamistlik polügaamia on riigis lubatud.

Kataris kasutatakse piitsutamist karistusena alkoholi tarbimise või ebaseaduslike seksuaalsuhete eest. Katari kriminaalkoodeksi artiklis 88 on sätestatud, et abielurikkumise eest on karistuseks 100 piitsahoopi. Aastal 2006 mõisteti Filipiinlannale abielurikkumise eest 100 piitsahoopi. 2010. aastal mõisteti vähemalt 18 inimesele (enamasti välisriikide kodanikele) 40-100 piitsahoopi karistuseks "ebaseaduslike seksuaalsuhete" või alkoholitarbimisega seotud õigusrikkumiste eest. 2011. aastal mõisteti vähemalt 21 inimest (peamiselt välisriikide kodanikud) 30-100 piitsahoopiaga piitsutamiseks "ebaseaduslike seksuaalsuhete" või alkoholi tarbimisega seotud süütegude eest. 2012. aastal mõisteti kuuele välismaalasele 40 või 100 piitsahoopi. Selliseid karistusi võis kohaldada ainult meditsiiniliselt sobivaks tunnistatud moslemite suhtes. Ei ole teada, kas need karistused ka täide viidi. Hiljuti, 2013. aasta aprillis, mõisteti üks välismaalasest moslemi 40 piitsahoopi alkoholi tarvitamise eest. Juunis 2014 mõisteti üks välismaalasest moslemi 40 piitsahoobi alkoholi tarvitamise ja alkoholijoobes juhtimise eest. Kohtulikud kehalised karistused on Kataris levinud šariaadi Hanbali tõlgenduse tõttu.

Kivitamine on Kataris seaduslik karistus. Usalduse tagasilükkamine on Kataris surmanuhtlusega karistatav kuritegu. Jumalateotuse eest karistatakse kuni seitsmeaastase vangistusega ja usuteotuse eest võib määrata kuni 10-aastase vangistuse. Homoseksuaalsus on kuritegu, mida karistatakse surmanuhtlusega.

Alkoholi tarbimine on Kataris osaliselt seaduslik; mõnes viietärni luksushotellis on lubatud müüa alkoholi oma mittemoslemi klientidele. Moslemid ei tohi Kataris alkoholi tarbida ja moslemid, kes tabatakse alkoholi tarbimast, võivad saada karistuseks piitsutamise või väljasaatmise. Mittemoslemitest välismaalased võivad saada loa alkoholi ostmiseks isiklikuks tarbimiseks. Qatar Distribution Company (Qatar Airwaysi tütarettevõte) on lubatud importida alkoholi ja sealiha; ta haldab riigi ainsat viinapoodi, mis müüb ka sealiha viinalitsentsi omanikele. Samuti on Katari ametnikud näidanud üles valmisolekut lubada 2022. aasta FIFA maailmameistrivõistlustel alkoholi "fännitsoonides".

Kuni viimase ajani oli Pearl-Qatari (Doha lähedal asuv kunstlik saar) restoranides lubatud serveerida alkohoolseid jooke. Detsembris 2011 öeldi aga Pearl'i restoranidele, et nad ei tohi enam alkoholi müüa. Keeldu ei põhjendatud. Spekulatsioonid põhjuse kohta hõlmavad valitsuse soovi anda enne riigi esimese kuningliku nõuandva organi valimistest tulenevat vaga kuvandit ning kuulujutte valitsuse ja kuurordi arendajate vahelistest finantsvaidlustest.

2014. aastal käivitas Katar tagasihoidlikkuse kampaania, et tuletada turistidele meelde tagasihoidlikku riietumist. Naisturistidel soovitatakse mitte kanda avalikus kohas sääriseid, miniseelikuid, varrukateta kleite ja lühikesi või kitsaseid riideid. Meestel soovitatakse mitte kanda ainult lühikesi pükse ja singlit.

Inimõigused

USA välisministeeriumi andmetel rändavad Katari vabatahtlikult madalat kvalifikatsiooni nõudvate tööliste või koduabilistena kogu Aasiast ja Aafrika osadest pärit võõrtöölised, kuid mõned neist satuvad hiljem silmitsi tingimustega, mis viitavad vabatahtlikule orjusele. Mõned levinumad tööõiguste rikkumised hõlmavad peksmist, töötasu maksmisest keeldumist, tööandja vastutusalas olevate hüvitiste nõudmist töötajatelt, liikumisvabaduse piiramist (näiteks passide, reisidokumentide või väljasõidulubade konfiskeerimist), omavolilist kinnipidamist, kohtumenetlusega ähvardamist ja seksuaalset vägivalda. Paljud Katari tööle saabuvad võõrtöötajad on maksnud oma kodumaal tegutsevatele värbajatele ülemääraseid tasusid.

Alates 2014. aastast lubavad Katari kriminaalkoodeksi teatavad sätted kriminaalkaristusena määrata selliseid karistusi nagu piitsutamine ja kividega surnuksloopimine. ÜRO piinamisvastane komitee leidis, et need tavad kujutavad endast ÜRO piinamisvastase konventsiooniga kehtestatud kohustuste rikkumist. Katar säilitab surmanuhtluse, peamiselt riikliku julgeoleku ohustamise eest. Surmanuhtlust kasutatakse harva ja alates 2003. aastast ei ole Kataris ühtegi riiklikku hukkamist toimunud.

Katari sponsorlusseaduse sätete kohaselt on sponsoritel ühepoolne õigus tühistada töötajate elamisluba, keelata töötajatele võimalus vahetada tööandjat, teatada töötajast kui "põgenikust" politseiasutustele ja keelduda riigist lahkumise lubamisest. Selle tulemusena võivad sponsorid piirata töötajate liikumist ja töötajad võivad karta teatada kuritarvitustest või nõuda oma õigusi. ITUCi sõnul võimaldab viisasponsorluse süsteem sunniviisilise tööjõu kasutamist, kuna see raskendab võõrtöötajate lahkumist kuritarvitava tööandja juurest või ilma loata välismaale reisimist. Katar ei pea kinni ka oma võõrtööliste palganormidest. Katar tellis rahvusvaheliselt advokaadibüroolt DLA Piper aruande, milles uuritakse sisserändajate tööjõusüsteemi. DLA Piper avaldas 2014. aasta mais üle 60 soovituse kafala süsteemi reformimiseks, sealhulgas väljumisviisade kaotamiseks ja miinimumpalga kehtestamiseks, mida Katar on lubanud rakendada.

2012. aasta mais teatasid Katari ametnikud oma kavatsusest lubada sõltumatu ametiühingu loomist. Samuti teatas Katar, et loobub välistööjõu sponsorlussüsteemist, mille kohaselt peavad kõik välistöötajad olema kohalike tööandjate poolt sponsoreeritud. Täiendavad muudatused tööseadustes hõlmavad sätet, millega tagatakse, et kõigi töötajate palgad makstakse otse nende pangakontodele, ning uusi piiranguid suveperioodil kõige kuumematel tundidel õues töötamise kohta. 2015. aasta alguses avaldatud uus seaduseelnõu näeb ette, et ettevõtted, kes ei maksa töötajatele õigeaegselt palka, võivad ajutiselt kaotada võimaluse võtta tööle uusi töötajaid.

2015. aasta oktoobris kirjutas Katari emiir alla riigi sponsorlussüsteemi uutele reformidele, mis jõustuvad ühe aasta jooksul. Kriitikud väidavad, et muudatused ei pruugi lahendada mõningaid tööõigustega seotud probleeme.

Riik andis naistele valimisõigused samal ajal kui meestele seoses 1999. aasta kohaliku omavalitsuse kesknõukogu valimistega. Need valimised - esimesed Kataris - toimusid teadlikult 8. märtsil 1999, rahvusvahelisel naistepäeval.

Välissuhted

Väikese riigina, millel on suuremad naabrid, püüab Katar oma riiki ja valitsevat dünastiat kaitsta. Katari liitude ajalugu annab ülevaate nende poliitika alustest. Ajavahemikul 1760-1971 otsis Katar ametlikku kaitset Osmanite, brittide, Bahreini Al-Khalifade, Araabia Araabia ja Saudi Araabia Wahhabiidide eest. ^{[lk vaja]} Katari kasvav rahvusvaheline profiil ja aktiivne roll rahvusvahelistes suhetes on viinud selleni, et mõned analüütikud on teda määratlenud keskmisena. Katar oli OPECi varajane liige ja Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) asutajaliige. Ta on Araabia Liiga liige. Riik ei ole nõustunud Rahvusvahelise Kohtu kohustusliku jurisdiktsiooniga.

Kataril on kahepoolsed suhted ka mitmete välisriikide vahel. Kataris asub Al Udeidi lennubaas, USA ja Suurbritannia ühine baas, mis on kõigi Ameerika ja Briti õhuoperatsioonide keskus Pärsia lahe piirkonnas. See on võimaldanud Ameerika ja Briti vägedel kasutada lennubaasi varustuse saatmiseks Iraaki ja Afganistani. Vaatamata sellele, et Katar võõrustab seda strateegilist sõjalist rajatist, ei ole ta alati tugev Lääne liitlane. Katar on lubanud Afganistani Talibanil luua riigi sees poliitilise büroo ja tal on tihedad sidemed Iraaniga, sealhulgas ühine maagaasimaardla. New York Times'is avaldatud lekkinud dokumentide kohaselt on Katari terrorismivastased jõupingutused "piirkonna halvimad". Kaabel viitas sellele, et Katari julgeolekuteenistus "kõhkleb tegutsemast tuntud terroristide vastu, kuna kardab näida, et ta on Ameerika Ühendriikidega ühel nõul ja provotseerib vastumeetmeid".

Kataril on segased suhted oma naabritega Pärsia lahe piirkonnas. Katar allkirjastas kaitsekoostöölepingu Iraaniga, kellega tal on maailma suurim ühine mitte-assotsieerunud gaasimaardla. Ta oli teine riik (esimene oli Prantsusmaa), kes teatas 2011. aasta Liibüa kodusõja ajal avalikult, et tunnustab Liibüa opositsiooni rahvuslikku üleminekunõukogu Liibüa seadusliku valitsusena.

2014. aastal jõudsid Katari suhted Bahreini, Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraatidega keema, kuna Katar toetas Moslemi Vennaskonda ja äärmusrühmitusi Süürias. See kulmineerus sellega, et kolm eespool nimetatud riiki tõmbasid 2014. aasta märtsis oma suursaadikud Katarist tagasi. Kui suursaadikud tagasi tõmbusid, oli Pärsia lahe koostöönõukogu väidetavalt kriisi äärel, mis oli seotud erinevate, vastandlike huvidega poliitiliste blokkide tekkimisega. Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid ja Bahrein pidasid poliitilist võitlust Katariga, samal ajal kui Omaan ja Kuveit esindasid GCC-s liitlasvabaduse blokki. Riikidevahelised suhted paranesid pärast seda, kui Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) teatas, et Bahrein, Saudi Araabia ja AÜE tagastasid oma diplomaadid Katari. Katari ülikooli Pärsia lahe uuringute teadur Islam Hassan väidab, et GCC kriisi lahendamisega saavutas Katar uue poliitilise küpsuse taseme. Ta kinnitab, et Katar suutis kriisi lõpetada, ilma et ta oleks muutnud oma välispoliitilisi põhimõtteid või hüljanud oma liitlasi.

Viimastel aastatel on Katar kasutanud oma välispoliitika edendamiseks islamistlikke võitlejaid mitmes riigis, sealhulgas Egiptuses, Süürias, Liibüas, Somaalias ja Malis. Islamistide, alates Moslemi Vennaskonnast kuni salafistlike rühmitusteni, meelitamine on olnud riigi jaoks võimsuse võimendajaks, kuna ta usub alates araabia kevade algusest, et need rühmitused kujutavad endast tuleviku lainet. USA rahandusministeeriumi terrorismi ja finantsluure eest vastutav asekantsler David Cohen ütles, et Katar on "terroristide rahastamise suhtes lubav jurisdiktsioon". On tõendeid, et nende Katari poolt toetatavate rühmituste hulka kuuluvad ka Põhja-Süürias tegutsevad kõvade islamivõitlejate rühmitused. Alates 2015. aastast^[update] toetavad Katar, Saudi Araabia ja Türgi avalikult Armee vallutamist, mis on Süüria kodusõjas võitlevate valitsusvastaste jõudude katusgrupp, kuhu väidetavalt kuuluvad al-Qaedaga seotud al-Nusra Front ja teine Ahrar ash-Sham nime all tuntud salafistlik koalitsioon.

Katar toetas demokraatlikult valitud presidenti Mohamed Morsi diplomaatilise toetuse ja riigile kuuluva Al Jazeera võrgu kaudu, enne kui ta sõjaväelise riigipöördega võimult tagandati. Katar pakkus Egiptusele 7,5 miljardi dollari suurust laenu tema võimuloleku ajal.

Katari liitumine Hamasiga, millest esimest korda teatati 2012. aasta alguses, on tekitanud kriitikat Iisraelis, Ameerika Ühendriikides, Egiptuses ja Saudi Araabias, "kes süüdistavad Katarit Hamasi toetamisega piirkondliku stabiilsuse õõnestamises". Katari välisminister on aga eitanud Hamasi toetamist, öeldes: "Me ei toeta Hamasi, kuid me toetame palestiinlasi". Pärast rahulepingu sõlmimist lubas Katar anda Gazale humanitaarabi 1 miljardi dollari ulatuses.

Katar on võõrustanud akadeemilisi, religioosseid, poliitilisi ja majanduskonverentse. Hiljuti toimunud 11. iga-aastane Doha foorum tõi kokku tähtsamad mõtlejad, erineva taustaga spetsialistid ja poliitikud üle kogu maailma, et arutada demokraatia, meedia ja infotehnoloogia, vabakaubanduse ja veeohutuse küsimusi. Lisaks on foorumil alates 2006. aastast toimunud Lähis-Ida majandusliku tuleviku konverents. Viimasel ajal on Katar võõrustanud rahukõnelusi rivaalitsevate rühmituste vahel üle maailma. Nende hulgas on märkimisväärne Darfuri kokkulepe. Doha deklaratsioon on Darfuri rahuprotsessi aluseks ja sellega on saavutatud Aafrika piirkonna jaoks märkimisväärset edu. Märkimisväärsete saavutuste hulka kuuluvad julgeoleku ja stabiilsuse taastamine, edusammud ehitus- ja ülesehitusprotsessis, ümberasustatud elanike tagasipöördumine ning Darfuri elanike ühendamine, et tulla toime väljakutsetega ja edendada rahuprotsessi. Katar annetas 88,5 miljonit naelsterlingit Darfuri taastamise ja ülesehitamise rahastamiseks.

Katari lipp Liibüas pärast Liibüa kodusõda; Katar mängis Araabia kevade ajal mõjukat rolli.


Endine emiir Hamad bin Khalifa Al Thani ja USA välisminister John Kerry 2013. aastal.

Sõjaline

Katari relvajõud on Katari relvajõud. Riigil on umbes 11 800 mehe suurune tagasihoidlik sõjavägi, sealhulgas armee (8500), merevägi (1800) ja lennuvägi (1500). Katari kaitsekulud moodustasid 1993. aastal ligikaudu 4,2% rahvamajanduse kogutoodangust. aastal kulutas Katar sõjalistele kulutustele 2,355 miljardit USA dollarit, mis moodustab 2,3% sisemajanduse kogutoodangust. Katari eriüksusi on koolitanud Prantsusmaa ja teised lääneriigid ning neil on arvatavasti märkimisväärne oskusteave. Nad aitasid Liibüa mässulisi ka 2011. aasta Tripoli lahingus.

Katar on sõlminud kaitsepaktid Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigiga ning 1994. aastal ka Prantsusmaaga. Katar osaleb aktiivselt Pärsia lahe koostöönõukogu kollektiivses kaitses; teised viis liiget on Saudi Araabia, Kuveit, Bahrein, Araabia Ühendemiraadid ja Omaan. Suur Katari lennubaas, mida käitavad Ameerika Ühendriigid ja mitmed teised ÜRO riigid, tagab kaitse ja riikliku julgeoleku.

Stockholmi rahvusvaheline rahu-uurimisinstituut SIPRI leidis, et aastatel 2010-2014 oli Katar maailma 46. suurim relvaimportija. SIPRI kirjutab aga, et Katari plaanid oma relvajõudude ümberkujundamiseks ja oluliseks suurendamiseks on kiirenenud. 2013. aastal Saksamaalt tellitud 62 tanki ja 24 iseliikuvat suurtükki, millele 2014. aastal järgnesid mitmed muud lepingud, sealhulgas 24 lahingukopterit ja 3 AEW-lennukit USAst ning 2 tankerlennukit Hispaaniast.

Katari sõjavägi osales Saudi Araabia juhitud interventsioonis Jeemenis šiiitlike huthiidide vastu. 2015. aastal teatas Al Jazeera America: "Arvukad aruanded viitavad sellele, et Saudi Araabia juhitud koalitsioon on Jeemenis opositsioonirühmituste vastu valimatult rünnanud tsiviilelanikke ja kasutanud tsiviilelanike asustatud piirkondades kassettpomme, rikkudes sellega rahvusvahelist õigust."

Katari Dassault Mirage 2000 lendamas Liibüa kohal.

Haldusüksused

Alates 2004. aastast on Katar jagatud seitsmeks omavalitsusüksuseks (araabia keeles baladiyah).

1. Madinat ash Shamal
2. Al Khor
3. Umm Salal
4. Al Daayen
5. Al Rayyan
6. Doha
7. Al Wakrah

Statistilistel eesmärkidel on omavalitsusüksused jaotatud 98 tsooniks (2010. aasta ^seisuga), mis omakorda on jaotatud plokkideks.

Katari omavalitsused alates 2004. aastast

Geograafia

Katar on poolsaar (merre ulatuv maariba). Lõunas on see ühendatud Saudi Araabiaga ja kõik teised küljed on ümbritsetud Araabia lahe veega.

Katar on üsna väike riik, mille pindala on vaid 10 360 km². Poolsaar on 160 km pikk. Suur osa riigist on madal, viljatu tasandik, mis on kaetud liivaga. Jebel Dukhani piirkonnas asuvad Katari peamised maismaa naftavarud. Maagaasimaardlad asuvad poolsaarest loodes, avamere ääres.

Katari pealinn on Doha. Üle 90% inimestest elab Dohas. Teine suur linn on Al Wakrah.

Valitsus ja poliitika

Kataris on valimata, monarhiline, emiraadi tüüpi valitsus. Emiiri ametikoht on pärilik.

Emiir on ainus, kes saab nimetada ja tagandada peaministri ja ministrid. Ministrid koos moodustavad ministrite nõukogu. Nad on riigi kõrgeim täidesaatev asutus.

Inimesed ja kultuur

Katari inimesi nimetatakse katarlasteks. Nad on araablased. Katari ametlik keel on araabia keel, kuid paljud inimesed räägivad ka inglise keelt, eriti kui nad teevad äri.

Kataris elab umbes 2,6 miljonit inimest, kuid umbes 88% neist on külalistöötajad (teisest riigist pärit inimesed, kes elavad ja töötavad seal lühikest aega), kes on pärit peamiselt Lõuna-Aasiast, Kagu-Aasiast ja teistest Araabia riikidest. Paljude teiste rahvuste hulgas on 650 000 indialast, 350 000 nepaallast ja 260 000 filipiinlast.

Peaaegu kogu Katari majandus on seotud nafta ja maagaasi tootmisega.

Katari valuuta on Katari riaal.

Peaaegu kõik katarlased järgivad islami usku. Paljud külalistöötajad järgivad siiski ka teisi usundeid.

Sport

Jalgpall on Kataris kõige populaarsem spordiala, millele järgneb tihedalt kriket. Katari alla 20-aastaste jalgpallikoondis saavutas 1981. aasta FIFA noorte maailmameistrivõistlustel teise koha.

Aasia jalgpallikonföderatsiooni 2011. aasta AFC Aasia karikavõistluste finaalmängud toimusid jaanuaris 2011 Kataris. See oli teine kord, kui Katar seda korraldas, teine oli 1988. aasta AFC Aasia karikavõistlused.

Doha, Katar, on ka koduks Qatar Racing Club Drag Racing rajatis.

Kataris Dohas asuvas Khalifa International Tennis and Squash Complexis toimusid aastatel 2008-2010 naiste tennise WTA Touri meistrivõistlused. Dohas toimub igal aastal WTA Premier-turniir Qatar Ladies Open.

2. detsembril 2010 võitis Katar oma pakkumise 2022. aasta FIFA maailmameistrivõistluste korraldamiseks.

Nasser Al-Attiyah Katarist võitis 2011. aasta Dakari ralli ja 2006. aasta tootmise autoralli maailmameistrivõistlused. Lisaks on ta võitnud kuldmedaleid ka 2002. aasta Aasia mängudel ja 2010. aasta Aasia mängudel Katari skeetlaskmise võistkonna koosseisus.

Alates 2002. aastast on Katar korraldanud igal aastal Katari velotuuri, mis on kuuest etapist koosnev jalgrattasõit. Iga aasta veebruaris sõidavad ratturid kuus päeva Katari tasasel maal kulgevatel teedel. Iga etapp läbib rohkem kui 100 km pikkuse distantsi.