Hamas (Harakat al-Muqawama) — Palestiina islamistlik vastupanuliikumine

Hamas (araabia keeles: حماس, lühend Harakat al-Muqawama al-Islamiyya, araabia keeles: حركة المقاومة الاسلامية, sõna-sõnalt "islami vastupanuliikumine") on Palestiina sniitlik islamistlik poolsõjaline organisatsioon. Selle asutasid 1987. aastal esimese intifada ajal Ahmed Yassin ja Abdel Aziz al-Rantissi kui Egiptuse Moslemi Vennaskonna organisatsiooni Gaza haru. Palestiina 2006. aasta valimistel sai Hamas parlamendis 74 kohta 132-st ja kontrollib Gaza sektorit. Rühmitus tahab ehitada islami väärtustel põhinevat Palestiina riiki alal, mis praegu on Iisrael, Jordani Läänekallas ja Gaza sektor. Hamas ei tunnusta Iisraeli riiki.

Taust ja asutamine

Hamas tekkis 1980. aastate lõpul kui osa laiemast islami liikumisest piirkonnas ning sai kiirelt tuntuks nii relvastatud vastupanuliikumise kui ka sotsiaalteenuseid pakkuva organisatsioonina. Asutajate hulka kuulusid nii religioossed juhid kui ka kohaliku tasandi aktivistid, kes kasutasid ära intifada tekitatud poliitilist dünaamikat ja toetust Gaza elanike seas.

Ideoloogia ja eesmärgid

Hamas ühendab islamistlikku ideoloogiat ja rahvuslikku iseseisvusliikumist. Algne manifest rõhutas relvastatud võitlust Iisraeli vastu ja islami aluste tähtsust avalikus elus. Viimastel aastatel on osa juhtkonnast püüdnud sõnastada taktika- ja suhtumise muudatusi, sealhulgas hinnanguid piirriigi või 1967. aasta piiridel põhineva lahenduse suhtes, ent rühmituse alussihiks on jäänud Iisraeli tunnustamata jätmine ning Palestiina riigi rajamise nõudmine.

Struktuur ja juhtkond

• Poliitiline ja sõjaline tiib: Hamas koosneb poliitilisest juhtkonnast ja relvastatud tiibast (Izz ad-Din al-Qassam Brigades). Need kaks haru tegutsevad sageli paralleelselt, ent vahel ka eraldi eesmärkide ja taktikate tasandil.
• Juhtfiguurid: asutajaid olid Ahmed Yassin ja Abdel Aziz al-Rantissi; hilisemates aastates on rühmitust juhtinud erinevad poliitilised bürood ja Gaza-põhised juhid. Hamasel on nii paikseid juhte Gaza sektoris kui ka välismaal tegutsevaid liidreid ja diasporasuhtluse kanaleid.
• Organisatsioonisisene jagunemine: Gaza ja Läänekalda struktuurid on kümneid kordi läbinud pingeid ning suhted Fatahi ja teiste poliitiliste jõududega on olnud vahelduvad, mis on mõjutanud poliitilist joont ja võimulismi.

Poliitiline osalus ja valitsemine

Hamas saavutas märkimisväärse poliitilise edu 2006. aasta parlamentaarsetel valimistel, mille tulemused viisid pinge ja võimuvõitluse süvenemiseni Fatahi ja Hamase vahel. 2007. aastal puhkes Gaza sektoris relvastatud konflikt, mille järel Hamas kontrollis faktiliselt Gaza valitsemist. Sellest ajast alates on Gaza poliitiline ja humanitaarne olukord olnud keeruline, kaasnedes tugeva piirangu- ja blokaadirežiimiga ning korduvalt eskaleerunud sõjalise kokkupõrkega Iisraeliga.

Relvastatud tegevus ja konfliktid

Hamas on tuntud nii poliitiliste sisulisuste kui ka relvastatud operatsioonide kaudu. Organisatsioon on kasutanud erinevaid taktikad, sealhulgas relvarünnakuid, raketilöökide ja rakettide laskmist Iisraeli suunas, sõjalisi rünnakuid ning terrorirünnakuid ajaloos. Need tegevused on korduvalt viinud laiaulatuslike sõjaliste kampaaniate ja humanitaarsete kriisideni Gaza sektoris ning märkimisväärsete tsiviilohvrite tekkimiseni mõlemal pool.

Sotsiaalne töö ja ühiskondlik tegevus

Lisaks relvastatud tegevusele on Hamas tuntud ulatusliku sotsiaalteenuste võrgustiku poolest: organisatsioon haldab koole, tervishoiuasutusi, heategevusorganisatsioone ja muid avalikke teenuseid. See võrgustik on oluliselt aidanud rühmitusel kasvatada toetust kohalikus elanikkonnas, pakkudes teenuseid, mida riiklikud institutsioonid sageli ei suutnud pakkuda.

Rahvusvaheline seisund ja suhted

Hamasel on keerulised suhted mitme välisjõuga. Mõned riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid on rühmituse nimetanud terroristlikuks organisatsiooniks, samas kui teised riigid on hoidnud suhteid või pakkunud poliitilist ja finantsilist toetust. Hamas on saanud nii piirkondlikku kui ka kaugemat liitlassuhet, sealhulgas erinevate riikide ja mitte-riiklike aktorite diplomaatilist või materiaalset abi. Samas on selle rahvusvaheline tunnustus nii poliitiliselt kui ka õiguslikult piiratud.

Kriitika, õiguslikud ja humanitaarsed tagajärjed

Hamas on laialdaselt kritiseeritud relvastatud rünnakute ja sihitud terroriaktide eest, samuti selle rolli eest konflikti eskaleerimises, mis on põhjustanud suuri inimkaotusi ja humanitaarseid tagajärgi Gazas. Samuti on rühmitus saanud osaks rahvusvahelisest õiguslikust tähelepanust ning sanktsioonidest. Samas on kriitikud ja vaatlejad tähelepanelikud ka Blokaadi ja sõjaliste operatsioonide mõjule tsiviilelanikele ning humanitaarabivajadusele Gazas.

Võimalikud arengusuunad

Hamas jääb keskseks tegijaks Palestiina poliitikas ja Iisrael–Palestiina konfliktis. Tulevased arengud sõltuvad paljuski piirkondlikest geopoliitilistest muutustest, suhtest teiste palestiinlaste poliitiliste jõududega, välisriikide mõjutusest ning sellest, kas suudetakse leida rahumeelseid lahendusi või kas konfliktid jätkuvad eskaleerumises.

Märkus: Käesolev ülevaade püüab anda tasakaalustatud ja faktipõhise kirjelduse Hamase ajaloost, struktuurist, tegevusest ja mõjust. Konkreetsete sündmuste ja juhtide täpsemad tõlgendused võivad olla eri allikates erinevad ning poliitiliselt tundlikes valdkondades on oluline arvestada mitmete perspektiividega.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Hamas?

K: Mida tähendab mõiste "Hamas"?

K: Millal ja kuidas sai Hamas alguse?

K: Milline oli Hamasi 2006. aasta Palestiina valimiste tulemus?

K: Mis on Hamasi eesmärk?

K: Kas Hamas tunnustab Iisraeli riiki?

K: Millist usku järgib Hamas?

Otsing