2006. aasta Palestiina seadusandlikud valimised — tulemused ja tagajärjed

2006. aasta Palestiina seadusandlikud valimised: Hamasi võit, Fatahi kaotus, uus valitsus ja rahvusvahelised sanktsioonid — pöördepunkt Palestiina poliitikas ja regionaalses mõjus.

25. jaanuaril 2006 hääletasid palestiinlased Palestiina seadusandliku nõukogu (PLC), Palestiina omavalitsuse seadusandliku organi (PNA) poolt. Kui 2005. aasta kohalikke valimisi ja 9. jaanuari 2005. aasta presidendivalimisi mitte arvestada, olid need esimesed valimised PLCsse alates 1996. aastast; sellest ajast alates olid valimised Iisraeli-Palestiina konflikti jätkumise tõttu mitu korda edasi lükatud. Palestiina valijatel Gaza sektoris ja Jordani Läänekaldal, sealhulgas Ida-Jeruusalemmas, lubati valimistel osaleda.

Valimissüsteem ja tulemused

Palestiina seadusandlik nõukogu koosneb kokku 132 kohast. Presidendi määruse järgi valiti pool kohtadest (66) otse ringkonnatasandilt üksikkandidaatidena ning teine pool (66) proportsionaalse nimekirjasüsteemi kaudu, kus erakondadele jagati kohti nende häältesaagi proportsiooni alusel. See segasüsteem mõjutas tugevalt lõpptulemust: erakondade saadud kohti peegeldasid osaliselt nende üldist häältesaaki, kuid ringkondlikud tulemused andsid strateegilist ülekaalu neile parteidele, kes oskasid paremini kohalikku toetust mobiliseerida.

Lõplikud tulemused näitavad, et Hamas võitis valimised 74 kohaga, Fatah sai 45 kohta ja ülejäänud 13 kohta läksid väiksematele erakondadele ja sõltumatutele kandidaadile. See andis Hamasile selge parlamendienamuse 132-st kohast ja võimaluse proovida valitsust iseseisvalt moodustada. Analüüs näitas, et listikohtade (66) jaotumine peegeldas üldist häältesuhet, kuid Hamas oli üleesindatud ringkondlikes kohtades, sest ta kandideeris strateegilisemalt ja ei pidanud sama palju võistlema kolmandate erakondade ning sõltumatutega samade valijate toetuse pärast.

Valimiste kiire poliitiline mõju

• Valitsuse vahetus: peaminister Ahmed Qurei astus tagasi, kuid jäi president Mahmoud Abbasi palve peale ajutiseks peaministriks kuni 19. veebruarini, mil Hamasi juht Ismail Haniya moodustas uue valitsuse.
• Rahvusvaheline reageering: lääneriikide, Euroopa Liidu ning ÜRO esindajad ning rahastajad avaldasid muret, sest Hamas ei tunnistanud algselt Iisraeli ega loobunud vägivallast. Niiviisi tekkis suur konflikt demokraatliku valimisakti ja rahvusvaheliste tingimuste vahel.

Reaktsioonid ja majanduslikud tagajärjed

Valimistulemused avaldasid kiiret mõju Palestiina rahandusele ja välissuhetele:

• Kvartett (USA, EL, ÜRO ja Venemaa) ning paljud riigid avaldasid survet, et Hamas täidaks kolm tingimust — tunnustada Iisraeli, loobuda terrorismist ja võtta üle Varssavi (varasemalt sõlmitud) rahulepete kohustused — enne kui neilt võetakse vastu rahalist ja poliitilist toetust. Kvartett ähvardas pärast valimisi Palestiina omavalitsusele rahalisi vahendeid kärpida.
• Iisrael peatatas osaliselt Palestiina omavalitsusele laekuvate maksete ülekanded ning suurendas kontrolli kaupade ja inimeste liikumise üle, mis süvendas PNA rahalist kriisi.
• Paljud lääneriigid ja suuremad rahastajad peatatasid otsese eelarveabi. See tõi kaasa viivitusi palgamaksetes, teenuste kahanemise ning suurenenud sotsiaalsete pingeid palestiinlaste seas.

Sisepoliitilised tagajärjed ja konflikt

Hamas’i kiire võimulejõudmine muutis poliitilise maastiku. Tekkisid pinged ja võitlused võimu üle nii administratiivsel kui relvastatud tasandil:

• Fatah ja Hamas läksid varsti pärast valimisi sügavasse poliitilisse ja mõnikord ka relvastatud konflikti, mis mõjutas ametivõimu toimimist kogu Läänekaldal ja Gazas.
• Valitsuse ja välispartnerite vahelised vastasseisud tekitasid halduslikku ummikseisu: rahvusvaheline rahastamise peatamine sundis PNAd vähendama kulusid ja otsima alternatiivseid tuluallikaid, mis omakorda mõjutas riigi võimet pakkuda teenuseid kodanikele.
• Kõik see aitas kaasa poliitilise lõhestumise süvenemisele, mis kulmineerus hiljem 2007. aastal Gaza sektoris toimunud relvastatud kokkupõrgetega ja faktilise haldusjaotusega (Gaza territooriumi kontrolli haaras Hamas), mis eraldas administratiivselt Hamas’i kontrolli Gazas Fatahi juhtimisega Läänekaldast.

Pikaajalised mõjud rahvusvahelisele protsessile ja rahule

2006. aasta valimiste tulemused mõjutasid oluliselt rahuprotsessi ja piirkondlikku julgeolekut. Hamas’i võimustamine tegi otseseks suhtluse rahvusvaheliste vahendajatega raskemaks ning vähendas usaldust kahepoolsete läbirääkimiste jätkamiseks. Samal ajal tõi valimistelegitimatsioon Hamasi poliitilisele positsioonile suure sisemise toetuse ja õigusliku aluse osaleda Palestiina juhtimises, mis tekitas keeruka dilemma: kuidas segada demokraatlikult valitud võimu ja rahvusvahelisi nõudeid rahvusvahelise õigusliku ning julgeolekulise raamistikuga.

Kokkuvõte

2006. aasta Palestiina seadusandlikud valimised tähistasid märkimisväärset muutust Palestiina poliitikas: Hamas sai selge enamusparlamendis, mis tõi kaasa administratiivse võimuvahetuse ning laia poliitilise ja majandusliku reaktsiooni rahvusvaheliselt kogukonnalt. Valimistulemused suurenesid sisepoliitilisi pingeid ja viisid lõppkokkuvõttes pikaajalise lahknevuseni Fatahi ja Hamasi vahel, millel olid sügavad tagajärjed nii Palestiina juhitavatele aladele kui rahvusvahelisele rahuprotsessile.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Palestiina Seadusandlik Nõukogu (PLC)?

K: Millal hääletasid palestiinlased PLC-d?

K: Kes võitis valimised?

K: Kuidas sai Hamas rohkem kohti kui Fatah?

K: Kes sai pärast valimisi peaministriks?

K: Milliseid meetmeid võttis Kvartett pärast valimisi?

Otsing