Palestiinlased — ajalugu, identiteet ja diaspora

Sügav ülevaade palestiinlaste ajaloost, identiteedist ja diasporast — pagulased, demograafia ning usuline ja kultuuriline mitmekesisus.

Palestiina rahvas ehk lihtsalt palestiinlased on peamiselt araabiakeelne rahvusgrupp, kelle ajalooline kodu on Jordani Läänekalda ja Gaza sektor ning laiemas mõttes kogu ajalooline Palestiina. Termin "palestiinlased" viitab täna enamasti araabia päritolu inimestele, kuid minevikus võis seda nimetust kasutada ka Palestiinas elanud juutide kohta.

Mõned tuntud palestiinlased on:

• Jassir Arafat, PLO juht
• Fatahi juht Mahmoud Abbas
• Edward Said, filosoof ja kirjandusteoreetik

Ajalooline taust

Palestiina piirkond on inimasustuse ja kultuuride ristteeks olnud aastatuhandeid. Hiljutised geneetilised uuringud viitavad sellele, et tänapäeva palestiinlased on tugevalt seotud iidsete levantiinlastega, kes elasid piirkonnas juba enne araabia moslemite vallutusi. Araabia keele ja islami levik 7. sajandil mõjutas oluliselt kohaliku elanikkonna kultuurilist ja keelelist arengut ning viis paljude kohalike hõimude ja kogukondade akulturatsioonini.

Alates Osmanite ajast (16.–20. sajand) ning hiljem Briti mandaadi perioodil kujunes palestiinaaraabide rahvuslik eneseteadvus. Palestiina araabiakeelse elanikkonna poolt laialdasemalt kasutusele võetud rahvuslik termin "Palestiina" hakkas levima enne Esimese maailmasõja. Esimese riikliku iseseisvuse nõude esitas Süüria-Palestiina kongress 21. septembril 1921. Pärast Iisraeli rajamist 1948. aastal algas suur väljaränne (Nakba), mis muutis piirkonna demograafiat ja tekitas laiaulatusliku palestiina pagulaste probleemi.

Keel, usund ja identiteet

Palestiina rahvas (araabia keeles: الشعب الفلسطيني, ash-sha`b al-filasTīni) nimetab end ka palestiinlasteks või Palestiina araablasteks (araabia keeles: الفلسطينيون, al-filasTīnīyyūn; araabia keeles: العرب الفلسطينيون, al-`Arab al-filasTīnīyyūn). Traditsiooniline rahvakeel on palestiina murre, mis kuulub araabia keele suurde perre. Need palestiinlased, kellel on Iisraeli kodakondsus (tuntud kui araabia iisraellased), on sageli kakskeelsed ja oskavad ka tänapäeva heebrea keelt (kakskeelsus).

Usulise kuuluvuse poolest on enamik palestiinlasi moslemid, valdavalt sunnid, kuid olemas on märkimisväärne kristlik vähemus eri konfessioonidest (kristlikud konfessioonid) ning väiksemaid usukogukondi. Usuline ja kultuuriline mitmekesisus on olnud osa Palestiina ühiskonna mitmekihilisusest.

Rahvussümbolid, poliitika ja juhtimine

Palestiina rahvusliku liikumise õiguslik ja poliitiline esindatus on koondunud peamiselt Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PLO) ümber, mida tunnustatakse laialdaselt palestiinlaste esindajana rahvusvahelisel tasandil. Oslo protsessi tulemusena loodi Palestiina omavalitsus (Palestinian Authority), mis sai piiratud administratiivseid volitusi Jordani Läänekaldal ja Gaza sektoris. Poliitiliselt on palestiinlaste seas olnud lõhesid, mida illustreerivad Fatahi ja Hami (Hamas) vahelised konfliktid ning erinevad strateegiad enesemääratluse saavutamiseks.

Demograafia ja diaspora

Palestiina kogurahvuseks hinnatakse ligikaudu 10 miljonit inimest, kellest umbes pooled elavad ajaloolises Palestiina piirkonnas (sh Iisrael, Läänekallas koos Ida-Jeruusalemiga ning Gaza sektor) ja Jordaanias. Selles piirkonnas moodustasid palestiinlased 2009. aasta andmeil umbes 51% elanikest, kuigi hulgaline sisemine ümberasumine ja rändevood mõjutavad täpseid protsente.

Teine suur osa palestiinlastest elab diasporaas. Paljud neist on 1948. ja 1967. aasta pagulased ning neil domineerib staatuse küsimus — paljud on de jure või de facto kodakondsuseta. Suurem osa diasporaast elab lähi-id riikides: üle 2,5 miljoni Palestiina päritolu inimene elab Jordaanias, ligikaudu miljon on jagatud Süüria ja Liibanoni vahel, umbes 250 000 elab Saudi Araabias ning suurim kontsentratsioon väljaspool araabia maailma on Tšiilis, kus elab ligikaudu pool miljonit palestiina päritolu inimest. Palestiinlaste seas on suur osa isikutest, kellel puudub mingisugune riiklik kodakondsus.

Kultuur ja teaduslikud leidmised

Palestiina kultuur hõlmab rikkalikku kirjandust, muusikat, kunsti ja maalähedat toidukultuuri. Palestiina diasporas on tugev emakeele ja identiteedi säilitamise traditsioon, mis avaldub nii kirjanduses kui ka poliitilises aktivismis. Nagu mainitud, viitavad geneetilised uuringud sellele, et palestiinlased on suures osas järglased iidsetest paiksetest elanikkondadest Levandis, mis annab ajaloolisele identiteedile lisamõõtme.

Tänapäevased väljakutsed

Palestiinlased seisavad silmitsi mitmete keerukate probleemidega: konflikt ja okupeeritud territooriumite küsimused, õigus pagulastele naasta, kodakondsuse ja staatuse puudumine paljude jaoks, sotsiaal-majanduslikud raskused, juurdepääs ressurssidele ning liikumis- ja poliitilised piirangud. Need küsimused mõjutavad nii eluolu Läänekaldal ja Gaza sektoris kui ka diasporaas elavate palestiinlaste elu ja identiteedi kujunemist.

Rohkem teavet palestiinlaste ajaloost, kultuurist ja poliitilisest olukorrast saab leida akadeemilistest allikatest, rahvusvaheliste organisatsioonide aruannetest ning palestiina kogukondade enda kirjandusest.

Küsimused ja vastused

K: Kes on Palestiina rahvas?

K: Kui suur on palestiinlaste hinnanguline rahvaarv?

K: Kus elab tänapäeval enamik palestiinlasi?

K: Mis keelt räägivad palestiinlased tavaliselt?

K: Millist usku järgib enamik palestiinlasi?

Otsing