Palestiina rahvas
Palestiina rahvas või lihtsalt palestiinlased on Jordani Läänekalda ja Gaza sektori araabia rahvas, mida nimetatakse ka Palestiina aladeks või Palestiinaks.
Tänapäeval nimetatakse "palestiinlasteks" araablasi, kuid minevikus võis "palestiinlasi" kasutada ka Palestiinas elanud juudi rahva nime all.
Mõned tuntud palestiinlased on:
- Jassir Arafat, PLO juht
- Fatahi juht Mahmoud Abbas
- Edward Said, filosoof ja kirjandusteoreetik
Palestiina rahvas (araabia keeles: الشعب الفلسطيني, ash-sha`b al-filasTīni), mida nimetatakse ka palestiinlasteks või Palestiina araablasteks (araabia keeles: الفلسطينيون, al-filasTīnīyyūn; araabia keeles: العرب الفلسطينيون, al-`Arab al-filasTīnīyyūn), on araabiakeelne rahvas, mille suguvõsa pärineb Palestiinast. Palestiina kogurahvastik, sealhulgas järeltulijad, on hinnanguliselt umbes 10 miljonit, millest umbes pooled elavad jätkuvalt ajaloolise Palestiina piirkonnas, mis hõlmab Iisraeli, Jordani Läänekalda, sealhulgas Ida-Jeruusalemma, ning Gaza sektori ja Jordaania. Selles piirkonnas moodustavad nad 2009. aasta seisuga 51% kõigist elanikest, kellest osa on riigisiseselt ümberasustatud isikud. Ülejäänud, veidi üle poole kõigist palestiinlastest, moodustavad nn Palestiina diasporaa, kellest enamik on kodakondsuseta Palestiina pagulased, kellel puudub ühegi riigi kodakondsus. Üle kahe ja poole miljoni diasporaaelaniku elab naaberriigis Jordaanias, üks miljon jaguneb Süüria ja Liibanoni vahel, veerand miljonit elab Saudi Araabias ning Tšiili pool miljonit on suurim kontsentratsioon väljaspool araabia maailma.
Usulise kuuluvuse poolest on enamik palestiinlasi moslemid, eelkõige islami sunniitlikust harust, ning on olemas märkimisväärne Palestiina kristlik vähemus, kes kuulub erinevatesse kristlikesse konfessioonidesse, samuti väiksemad usukogukonnad. Nagu tavaliselt kasutatav termin "Palestiina araabia" etnonüüm viitab, on palestiinlaste praegune traditsiooniline rahvakeel, sõltumata religioonist, araabia keele palestiina murre. Need, kes on Iisraeli kodanikud, keda tuntakse ka araabia iisraellastena, räägivad nüüd ka kakskeelselt tänapäeva heebrea keelt. Hiljutised geneetilised uuringud on näidanud, et iidsed levantiinlased klasterduvad valdavalt tänapäeva palestiinlaste ja samas piirkonnas elavate beduiinidega. Samamoodi näitab see, et palestiinlased kui etniline rühm esindavad tänapäeva "selle tuumikrahva järeltulijaid, kes elasid piirkonnas juba eelajaloolisest ajast", suuresti enne araabia moslemite vallutamist, mis tõi kaasa nende akulturatsiooni ja kehtestas araabia keele kui lingua franca, millest lõpuks sai kohalike elanike ainus rahvakeel, kellest enamik pöördus aja jooksul eri varasematest usunditest ka islami usku.
Palestiina rahvusliku kontseptsiooni "Palestiina" esmakordne laialdane kasutamine Palestiina araabiakeelse elanikkonna poolt algas enne Esimese maailmasõja puhkemist ning esimese riikliku iseseisvuse nõude esitas Süüria-Palestiina kongress 21. septembril 1921. aastal. Pärast Iisraeli loomist, 1948. aasta väljarännet ja veelgi enam pärast 1967. aasta väljarännet hakkas mõiste tähistama mitte ainult päritolukohta, vaid ka ühise mineviku ja tuleviku tunnet Palestiina rahvusriigi näol. Palestiina Vabastusorganisatsioon (PLO) esindab Palestiina rahvast rahvusvahelise üldsuse ees. Palestiina omavalitsus, mis loodi ametlikult Oslo lepingute tulemusena, on ajutine haldusorgan, mis nominaalselt vastutab Palestiina elanikkonna juhtimise eest Jordani Läänekalda ja Gaza sektori palestiinlastekeskustes.
Küsimused ja vastused
K: Kes on Palestiina rahvas?
V: Palestiina rahvas on Palestiinast pärit araablased. Varem võis "palestiinlased" olla ka Palestiinas elanud juudi rahva nimetus.
K: Kui suur on palestiinlaste hinnanguline rahvaarv?
V: Palestiina kogurahvastik, sealhulgas järeltulijad, on hinnanguliselt umbes 10 miljonit.
K: Kus elab tänapäeval enamik palestiinlasi?
V: Umbes pooled palestiinlastest elavad endiselt ajaloolise Palestiina piirkonnas, mis hõlmab Iisraeli, Jordani Läänekalda, sealhulgas Ida-Jeruusalemma, Gaza sektori ja Jordaania.
K: Mis keelt räägivad palestiinlased tavaliselt?
V: Palestiinlaste traditsiooniline keel on araabia keele palestiina murre. Need, kes on Iisraeli kodanikud, räägivad nüüd ka kakskeelselt tänapäeva heebrea keelt.
K: Millist usku järgib enamik palestiinlasi?
V: Enamik palestiinlasi on moslemid, eelkõige islami sunniitlikust harust, ning on olemas märkimisväärne Palestiina kristlik vähemus, kes kuulub erinevatesse kristlikesse konfessioonidesse, samuti on olemas väiksemad religioossed kogukonnad.
K: Millal hakati laialdaselt kasutama sõna "palestiinlane" kui rahvusliku kontseptsiooni kohta? V: "Palestiina" kui rahvusliku mõiste tähistamiseks kasutati esmakordselt laialdaselt enne Esimest maailmasõda 1921. aastal, kui Süüria-Palestiina kongress esitas 21. septembril 1921. aastal riikliku iseseisvuse nõude.
