Jassir Arafat (1929–2004) – Palestiina juht, PLO esimees ja Nobeli laureaat

Jassir Arafat (1929–2004) — Palestiina juht ja PLO esimees, Nobeli rahupreemia laureaat; elulugu, poliitilised vastuolud ja tema pärand Lähis-Ida ajaloos.

Jassir Arafat (24. august 1929 – 11. november 2004) oli Palestiina poliitiline juht, kelle isik ja tegevus mõjutasid tugevalt Lähis-Ida ajalugu 20. sajandi teisest poolest alates. Ta oli Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PLO) esimees aastatel 1969–2004 ning pärast Oslo rahulepinguid 1993. aastal sai temast ka Palestiina omavalitsuse president. Palestiina ühiskonnas ja rahvusvaheliselt on tema figuur jäänud vastuoluliseks: mõned peavad teda vabadusvõitlejaks ja rahvusliku liikumise sümboliks, teised nimetavad teda terroristiks või kriitiliselt poliitiliste kompromisside tõttu arvustavad.

Varajane elu ja haridus

Arafat sündis 24. augustil 1929 – sünnikoht on ajalooliselt vaidlustatud ja allikad nimetavad nii Jeruusalemma, Gazat kui ka Kairo kui võimalikku sündimispaika. Tema täisnimi on sageli toodud araabiapäraselt variatsioonides, ja ta esines rahvusvaheliselt enim nimekujul Yasser Arafat. Ta õppis Kairo ülikoolis tsiviilehituse erialal ning töötas hiljem insenerina Kuveidis, enne kui pühendus täielikult poliitikale ja rahvuslikule liikumisele.

Poliitiline karjäär ja roll Palestiina liikumises

Arafat oli üks Fatahi liikumise asutajatest ja esimesi juhtfiguure, millest kujunes peamine jõud PLO-s. 1969. aastal valiti ta PLO esimeheks ning ta juhtis organisatsiooni üle kolmekümne aasta, kaliibriga, mis hõlmas nii relvastatud vastupanu, diplomaatilist tegevust kui ka rahvusvahelisi läbirääkimisi. Tema juhtimisel muutus PLO rahvusvaheliselt tunnustatumaks ning 1980. ja 1990. aastatel osales organisatsioon aktiivselt nii sõjalisel kui poliitilisel tasandil toimunud sündmustes, sealhulgas intifaadides ja läbirääkimistes Iisraeliga.

1993. aastal sõlmitud Oslo kokkulepped tõid Arafatile ja PLO-le võimaluse osaleda otsesemalt halduslikus ja poliitilises protsessis: PLO tunnustas Iisraeli õigust eksisteerida ning loobus ametlikult vägivalla kasutamisest. Tulemuseks loodi Palestiina omavalitsus (Palestinian National Authority), mille presidendiks Arafat valiti 1994. aastal.

Nobeli rahupreemia ja rahuläbirääkimised

1994. aastal jagasid Jassir Arafat, Yitzhak Rabin ja Shimon Peres Nobeli rahupreemiat tunnustamaks nende rolli Oslo protsessis ja pingutusi rahuleppe suunas Lähis-Idas. Auhind andis ülemaailmset tähelepanu Arafati rollile ning samas ei kadunud tema vastuoluline kuvand: rahvusvaheline tunnustus käis käsikäes siseriiklike ja regionaalsete kriitiliste arvamustega.

Kriitika, süüdistused ja avalik kuvand

Arafati suhtes levis mitmesuguseid hinnanguid. Tema toetajad nägid temas Palestiina rahva liidrit ja kompromissivalmis rahumeelset osapoolt läbirääkimistel, tema vastased süüdistasid teda terrorismi toetavas tegevuses ja rahvusvaheliste süüdistan oma kehtivate taktikatena. Samuti on teda kritiseeritud kui juhtkonna, kes ei suutnud või ei soovinud teostada piisavaid reforme Palestiina omavalitsuses ja käituda läbipaistvamalt sisemistes küsimustes.

Surm, matmine ja pärand

Jassir Arafat suri 11. novembril 2004 Pariisis. Tema surma asjaolud tekitasid palju küsimusi ja isegi oletusi võimaliku mürgitamise kohta; pärast surma toimusid uuringud ja tema säilmed ekshumeeriti 2012. aastal, et võtta proove edasiseks analüüsiks. Tulemused olid vastuolulised ja eri riikide aruanded ei jõudnud ühesele järeldusele, mistõttu surma põhjus on paljude jaoks endiselt vaidluse objekt.

Keha toimetati Palestiinasse ning Jassir Arafat maeti Ramallahi kuulsasse kompleksi (al-Muqataa) 12. novembril 2004. Tema lähedaste ja toetajate soov oli, et see matmine oleks mõistagi ajutine: ta maeti spetsiaalsesse kirstu ja tema järelhüüe mõeldud nii, et ühe päeva tulevikus, kui tekib iseseisev Palestiina riik, mille pealinnaks oleks Ida-Jeruusalemm, võiks ta saata viimsele teele Jeruusalemma.

Pärand ja tähendus

Arafati pärand on keeruline ja mitmetahuline. Ta jäi Palestiina enesemääramise võtmefiguuriks ning tema aeg juhtimises hõlmab nii relvastatud vastupanu kui läbirääkimisi rahuteel. Tema elu ning kättesaadud rahvusvaheline tähelepanu peegeldavad laiemat konfliktide, identiteedi ja poliitiliste ambitsioonide dünaamikat Lähis-Idas. Täna tajutakse Arafatit nii kangelasliku isikuna, kelle eest seisis paljud palestiinlased, kui ka vastuolulise juhina, kelle tegevusi hinnatakse eri nurkadest olenevalt.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Yasser Arafat?

K: Kus ta sündis?

K: Mida ta ülikoolis õppis?

K: Millega ta töötas?

K: Millal sai ta Nobeli rahupreemia?

K: Kuidas suhtuvad tema pärandisse erinevad inimesed?

Otsing