Nobeli rahupreemia on üks kuuest dünamiidi leiutaja Alfred Nobeli mälestuseks antud auhinnast. Auhindu — kokku kuut eri valdkonda — antakse igal aastal välja inimestele või organisatsioonidele, kes "oma tegevusega on inimkonnale kõige rohkem kasu toonud". Need valdkonnad on: rahu, kirjandus, füüsika, keemia, majandus ja meditsiin.
Rahupreemia väljakuulutamine ja üleandmine toimub Norra tingimustel Norras, samal ajal kui teised Nobeli preemiad antakse välja Rootsis. Rootsi ja Norra olid auhindade väljakuulutamise ajal ühe riigi koosseisus ning sellest pärineb erikord.
Paljud Nobeli rahupreemia võitjad on ajalooliselt olnud rahuliikumiste, inimõiguste ja rahvusvahelise diplomaatia tuntud figuurid. Selles nimekirjas on näiteks Martin Luther King, Jr., Elihu Root, Theodore Roosevelt, Woodrow Wilson, Henri La Fontaine, MihhailGorbatšov, Aung San Suu Kyi, Nelson Mandela, Kofi Annan, Jimmy Carter, Wangari Maathai, Barack Obama, Liu Xiaobo, Juan Manuel Santos ja Abiy Ahmed. Auhinna väljaandmise üle on sageli palju vaidlusi. Näiteks sai 2013. aastal Nobeli rahupreemia Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon, mis oli teine aasta järjest, kui auhinna pälvis organisatsioon — 2012. aastal oli võitjaks Euroopa Liit.
Auhinna ajalugu lühidalt
Alfred Nobeli testamendi alusel loodud Nobeli preemiad antakse välja alates 1901. aastast. Rahupreemia oli üks neist ja selle valivad Norra parlamendi määratud komitee liikmed, kes hindavad kandidaate vastavalt Nobeli lastes kirjapandud soovile edendada "õnnelikkust inimkonnas" ning rahu ja rahvusvahelise koostöö tugevdamist.
Valikukriteeriumid ja komitee
Nobeli rahupreemia kandidaate võivad esitada mitmesugused õigustatud isikud ja organisatsioonid (nt varasemad laureaadid, parlamendi liikmed, professorid rahvusvaheliste suhete alal jm). Nomineerimisi vaadatakse ning laureaat valitakse Norra Nobeli komitee poolt, kelle koosseis ja otsustusprotsess on reglementeeritud ja toimuvad tavaliselt salajas. Komitee püüab leida kandidaate, kelle töö on olnud tähendusrikas rahu, vahenduse, demokraatia või inimõiguste edendamisel.
Tseremoonia ja auhind ise
Nobeli rahupreemia üleandmine toimub traditsiooniliselt 10. detsembril Oslo City Hallis (Oslo rådhus), samas kui teised preemiad antakse kätte Stockholmis. Auhinnaks on medal, tunnistus ja rahaline preemia, mida haldab Nobeli Sihtasutus vastavalt Alfred Nobeli testamentaarsetele juhistele.
Kriitika ja vaidlused
Nobeli rahupreemia valikud on tihti tekitanud avalikku diskussiooni ja pole ühtegi valikut, mis oleks kõigile meeltmööda. Kritiseeritud on nii valikute poliitilist mõõdet, mõnikord liiga varajast või hilinenud tunnustamist, kui ka juhtumeid, kus laureaatide tegevuste mõju on keeruline üheselt hinnata. Samuti on diskussioone tekitanud organisatsioonide ja üksikisikute vahelised erisused — kas auhind peaks olema pigem tunnustus läbitöötatud püüdlustele või konkreetsest sündmusest tulenevale tulemusele.
Mõned tähelepanuväärsed laureaadid ja nende panus
- Martin Luther King, Jr. — USA kodanikuõiguste liikumise juht, tuntud mittevägivallal põhineva võitluse eest rassilise võrdsuse eest.
- Theodore Roosevelt — USA president, kes sekkus Rahvaste vahelistesse konfliktidesse vahendajana 20. sajandi alguses.
- Nelson Mandela — Lõuna-Aafrika apartheidi purustamise ja rahumeelse ülemineku eest vastutav liider.
- Kofi Annan — ÜRO peasekretär, kelle panus oli rahvusvahelise dialoogi ja konfliktide leevendamisse.
- Barack Obama — USA president, autasustatud julgeoleku- ja diplomaatiliste algatuste eest (autasus pälviti 2009. aastal).
Kus leida täielik nimekiri
Nobeli rahupreemia täielik ja ajakohane laureaatide nimekiri on mahukas ning hõlmab üle saja inimese ja mitu organisatsiooni alates 1901. aastast. Täieliku nimekirja ja iga laureaadi lühiülevaate leiate Nobeli preemia ametlikult kodulehelt ning suuretest entsüklopeediatest ja arhiividest. Kui soovite, võin teile koostada kronoloogilise täieliku nimekirja (nt aastate kaupa) või tagada nimekirja teatud perioodile (näiteks 1901–1950, 1951–2000, 2001–praeguseni) — andke teada, millist vormi eelistate.
Siin on Nobeli rahupreemia laureaadid: