Elihu Root
Elihu Root (sündinud 15. veebruaril 1845 - surnud 7. veebruaril 1937) oli Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik. Root oli Ameerika Ühendriikide välisminister president Theodore Roosevelti ajal ning Ameerika Ühendriikide sõjaminister president Roosevelti ja William McKinley ajal. Hiljem oli ta New Yorgi Ühendriikide senaator kuni 1915. aastani. 1912. aastal sai ta Nobeli rahupreemia oma töö eest Rahvusvahelise Kohtu - kohtu, kus riigid saaksid lahendada õiguslikke vaidlusi - väljatöötamisel.
Varajane elu
Root sündis Clintonis, New Yorgis 1845. aastal. Tema isa Oren Root oli Hamiltoni kolledži matemaatikaprofessor. Elihu õppis Hamilton College'is ja lõpetas selle 1864. aastal. Ta õpetas paar aastat kehalise kasvatuse tunde New Yorgis Rootis, enne kui läks New Yorgis New Yorgi ülikooli õigusteaduskonda.
Karjäär
Pärast õigusteaduskonda alustas Root tööd advokaadina. Tema klientide hulka kuulus ka tulevane president Chester A. Arthur. Kui Arthurist sai pärast James A. Garfieldi mõrva Ameerika Ühendriikide president, palkas ta Rooti New Yorgi osariigi prokuröriks.
President William McKinley ja president Theodore Roosevelti ajal oli Root aastatel 1899-1904 Ameerika Ühendriikide sõjaminister. Riigisekretärina suurendas Root Ameerika Ühendriikide sõjaväeakadeemiat West Pointis. Ametist lahkudes töötas ta taas advokaadina.
President Roosevelt palus Rootil 1905. aastal pärast Ameerika Ühendriikide välisministri John Hay surma tagasi ametikohale tulla.
