Martin Luther King, Jr. (sündinud Michael King, Jr.; 15. jaanuar 1929 – 4. aprill 1968) oli Ameerika Ühendriikide pastor, aktivist, humanitaar ja kodanikuõiguste liikumise juht. Ta sündis Atlantas, Georgias, perekonnas King; tema isa oli samuti pastor. Kingi usuline ja akadeemiline taust (ta lõpetas Morehouse'i kolledži, õppis Crozer'i teoloogilises seminaris ja kaitses 1955. aastal doktorikraadi Boston Universitys) mõjutasid tugevalt tema vaateid ja tegevust. Tema tegevus põhines kristlikel põhimõtetel ja usulisel pühendumisel sotsiaalse õigluse saavutamisele.

King oli tuntud eelkõige võitluse poolest kodanikuõiguste parandamise eest, kasutades vägivallatut kodanikuallumatust, mis tugines tema kristlikel tõekspidamistel ja Mohandas Gandhi õpetustele. Kuna ta oli nii doktorant kui ka pastor, kutsutakse teda sageli pastor Martin Luther King Jr. (Reverend Dr. King) või lihtsalt Dr. Kingiks. Teda tuntakse ka tema initsiaalide MLK all.

King töötas kõvasti selle nimel, et inimesed mõistaksid, et mitte ainult mustanahalisi, vaid kõiki rassi tuleks alati kohelda võrdselt valgete inimestega. Ta pidas kõnesid ja korraldas tegevusi, et julgustada afroameeriklasi protestima ilma vägivalda kasutamata ning näitas isiklikku eeskuju rahumeelse vastupanuga.

Dr. Kingi ja teiste juhtimisel kasutasid paljud afroameeriklased oma kodanikuõiguste eest võitlemiseks vägivallatuid ja rahumeelseid strateegiaid. Nende strateegiate hulka kuulusid istumisvõitlused, boikott ja protestimarsid. Sageli ründasid neid valged politseinikud või inimesed, kes ei tahtnud, et afroameeriklastel oleks rohkem õigusi. Kuid ükskõik kui rängalt neid ka ei rünnatud, Dr. King ja tema järgijad püüdsid jääda rahumeelseks ega vastanud vägivallaga.

Tuntud kampaaniad ja kõned

King oli võtmeisikuna seotud mitmete tähtsate kampaaniatega, mis muutsid Ameerika ühiskonda:

  • 1955–1956 Montgomery bussiboikott – see oli üks tema varasemaid suuri võite ja tõstis tema riiklikku tuntust; kampanja tõi esile rassilise segregatsiooni ebaõigluse ühistranspordis.
  • 1963 Birminghamis korraldatud kampaania (Birmingham Campaign) – avaldas survet linna segregatsiooni lõpetamiseks ja tõi kaasa laialdast tähelepanu politsei jõuvõtete ning kodanikuõiguste rõhutamisele.
  • 1963. aasta marss Washingtonile, kus ta pidas oma kuulsa kõne "Mul on unistus" – üritusel osales hinnanguliselt umbes 250 000 inimest ja see kõne jäi ajaloos üheks ikoonilisemaks ellu kutsumiseks rassilise võrdõiguslikkuse poolest.
  • Selma–Montgomery marsid 1965. aastal – need marsid ja protestid aitasid kiirendada Voting Rights Act (hääleõiguse seaduse) vastuvõtmist.

Samuti kirjutas King 1963. aastal tuntud Letter from Birmingham Jail (Kirjad Birminghami vanglast), kus ta kaitses kodanikuallumatuse ja amoraliidse passiivsuse vastu võitlemise õigust. Üks tsiteeritumaid lauseid sellest kirjast kõlab eesti keeles sageli nii: "Ebaõiglus kusagil on oht õigusele igal pool."

Nobeli rahupreemia ja tunnustused

1964. aastal anti Dr. Martin Luther King Jr.-ile Nobeli rahupreemia tema juhtimise ja vägivallatu vastupanustrateegia eest. Toona oli ta üks nooremaid laureaate. Tema töö aitas tõsta teadlikkust rassilise võrdsuse ja inimõiguste vajalikkusest üle maailma.

Mõrv ja pärand

King jätkas võitlust võrdsuse eest kuni oma elu lõpuni. Ta toetas Tööliste liikumist ja oli 1968. aasta kevadel Memphisis, Tennessee osariigis, linna prügivedajate streigi toetuseks. 4. aprillil 1968 tapeti ta Lorraine hotelli rõdu juures — tapja oli James Earl Ray. Tema surm tekitas rahvusliku ja rahvusvahelise leina ning kiirendas kodanikuõiguste liikumise ja sellega seotud seadusandluse jälgimist.

Kingi pärand elab edasi nii seadustes kui ühiskondlikus teadvuses: tema tegevus aitas kaasa tähtsate reformide vastuvõtmisele, sealhulgas 1964. aasta Civil Rights Actile ja 1965. aasta Voting Rights Actile. Ameerika Ühendriikides on Martin Luther King Jr. mälestuspäev (MLK Day) föderaalne püha, mida tähistatakse igal aastal jaanuari kolmandal esmaspäeval. Tema auks on loodud mälestusmärgid, sh Washingtoni mallil asuv Martin Luther King Jr. Memorial, mis avati 2011. aastal.

Miks ta on tähtis

Kingi pärand on mitmekülgne: ta oli kirglik jutlustaja, strateegiline liider, kirjanik ja moraalne autoriteet, kelle meetodid näitasid, et rahumeelne, organiseeritud kodanikuaktivism võib muuta seadusi, tavasid ja inimeste hoiakuid. Tema elutöö inspireerib jätkuvalt kodanikuaktiivsust ja võitlust diskrimineerimise vastu kogu maailmas.