„Mul on unistus“ — Martin Luther King Jr. 1963. kõne: taust ja tähendus

"Mul on unistus" on Martin Luther King Jr. 28. augustil 1963. aastal Washingtoni Lincolni mälestusmärgi trepil seistes peetud kõne nimi. Oma kõnes rääkis ta oma soovist tuleviku suhtes. Tema soov oli, et eri rassidest inimesed saaksid Ameerika Ühendriikides rahumeelselt koos elada. Kõne peeti üle 200 000 toetaja ees. Ta rääkis diskrimineerimisest, millega mustanahalised on kokku puutunud, kuigi neid pidi kohtlema võrdselt pärast seda, kui suur Abraham Lincoln kirjutas alla tähtsale dekreedile; emantsipatsiooniproklamatsioonile. See kõne on väga kuulus. Paljud on nimetanud seda "20. sajandi parimaks kõneks".

Taust

Kõne anti March on Washington for Jobs and Freedom (Washingtoni marss töökohtade ja vabaduse eest) ajal, mida korraldasid mitmed aktivistid, näiteks A. Philip Randolph ja Bayard Rustin, koostöös sivilisemistegevuse organisatsioonidega nagu Southern Christian Leadership Conference (SCLC), mida juhtis Martin Luther King Jr. Marssi peeti eesmärgiga avaldada survet poliitikutele rassilise võrdõiguslikkuse ja töötajate õiguste nimel. Osalejaid oli hinnanguliselt üle 200 000, nende seas inimesi erinevatest rassidest ja riikidest, mis rõhutas liikumise rahvuslikku ja rahumeelset iseloomu.

Kõne sisu ja retoorika

King kasutab kõnes mitmeid tuntud retoorilisi võtteid: kordusi (anafora), metafoore, piiblilisi ja patriootilisi võrdlusi ning moraalset argumentatsiooni. Üks tuntumaid metafoore on kõne alguses mainitud "tühi tšekk" (bad check) — kujund, mille kaudu ta kritiseeris Ameerika demokraatlike printsiipide ebavõrdset rakendamist mustanahaliste suhtes. Kõne keskel tekkis kuulus, osaliselt improviseeritud osa, kus King kordas fraasi "Mul on unistus..." ja kirjeldas nägemust tulevikust, kus tema lapsed "ei määratleks end naha, vaid iseloomu järgi". Selles osas on tuntud ka anekdoot, kuidas gospellaulja Mahalia Jackson rahvahulgast Kingi ergutas: "Tell 'em about the dream, Martin!" — see ärgitas teda jätkama unistuse kujutamist vabama ja võrdsuse poole pürgiva Ameerika visioonina.

Kõne lõpul kasutab King lühikest ja jõulist lõpetust: kordusi nagu "Let freedom ring" (las vabadus heliseb), mis loovad tugeva episoodi ning ühendavad religioosse ja rahvusliku keelestiku. Tema viited Abraham Lincolnile ja Emancipation Proclamationile toovad ajaloolise konteksti ning annavad kõnele moraalse ja poliitilise kaalu.

Vastuvõtt ja mõju

King’i kõne muutus kiiresti üheks Ameerika kodanikuõiguste liikumise sümboliks. Meedia ja avalikkuse hinnangud olid valdavalt positiivsed ning kõne aitas hoida fookuses poliitilist survet seadusandlike muudatuste suunas. Järgnevatel aastatel võeti vastu olulised õigusaktid, näiteks Civil Rights Act 1964. aastal ja Voting Rights Act 1965. aastal, mis vähendasid avalikult segregatsiooni ja hääleõiguse piiramist. King pälvis ka 1964. aastal Nobeli rahupreemia, mille üks põhjuseid oli tema juhtroll vägivallatu võitluse juhtimisel rassilise ebavõrdsuse vastu.

Pärand

„Mul on unistus” jääb üheks ajaloo mõjukamaks poliitiliseks kõneks. Selle fraasid ja kujundid on muutunud osa rahvuslikust ning rahvusvahelisest mälust: tsitaate kasutatakse hariduses, avalikes tseremooniates ja protestides kogu maailmas. Martin Luther King Jr mälestatakse Ameerikas ka riikliku pühana (Martin Luther King Jr Day) ning tema töö on pidev inspiratsiooniallikas uutele õigus- ja inimõiguste liikumistele.

Kokkuvõtlikult on kõne oluliseks tähtsaks mitte ainult sisu poolest, vaid ka selle stiili ja ajastuse tõttu: see ühendas massilise rahumeelse liikumise moraalse jõu selge ja kujutlusliku kõnekujundusega ning aitas muuta poliitikat ja avalikku mõtlemist kogu riigis ja väljaspool seda.

Peamised teemad: rassiline võrdõiguslikkus, töötajate õigused, rahumeelne protest.
Retoorilised võtted: anafora ("Mul on unistus..."), metafoorid ("tühi tšekk"), piiblilised ja patriootilised viited.
Järgnevad mõjud: avalik tugi seadusandlikele reformidele, Nobeli rahupreemia 1964, püsiv kultuuriline pärand.

Martin Luther King, Jr. kõnega DC kodanikuõiguste marssil.

Küsimused ja vastused

K: Mis on "I Have a Dream"?

V: "I Have a Dream" on Martin Luther King Jr. 28. augustil 1963. aastal peetud kõne.

K: Kus see kõne peeti?

V: Kõne peeti Washingtonis, D.C., Lincolni mälestusmärgi trepil.

K: Mis oli Martin Luther King, Jr. soov tulevikuks?

V: Martin Luther King Jr. soovis, et eri rassidest inimesed saaksid Ameerika Ühendriikides rahumeelselt koos elada.

K: Kellele see kõne peeti?

V: Kõne peeti üle 200 000 toetaja ees.

K: Millest rääkis Martin Luther King, Jr. oma kõnes?

V: Martin Luther King, Jr. rääkis diskrimineerimisest, millega mustanahalised mehed on kokku puutunud, kuigi neid pidi pärast emantsipatsiooniproklamatsiooni allkirjastamist kohtlema võrdselt.

K: Miks on see kõne nii kuulus?

V: Paljud on nimetanud seda kõnet "20. sajandi parimaks kõneks", sest selles sisaldub võimas sõnum võrdsusest ja lootusest.

K: Mis oli Emantsipatsiooniproklamatsioon?

V: Emantsipatsiooniproklamatsioon oli Abraham Lincolni allkirjastatud dekreet, millega kuulutati kõik konföderatsiooni territooriumil asuvad orjad vabaks.